wigniereba
Transcript of wigniereba
1
gamocdebis erovnuli centri
2011
wigniereba
angariSi
ia kutalaZe kvlevisa da sagnobrivi departamentis xelmZRvaneli
2013 weli
2
PIRLS 2011
,,wigniereba.P kiTxvaSi moswavleTa miRweva da masze zemoqmedi faqtorebi~
redaqtori: nino gordelaZe dizaini: sofio baxutaSvili, Teona miminoSvili
wignierebis saerTaSoriso kvlevas saqarTveloSi uZRveboda
gamocdebis erovnuli centris kvlevis jgufi.
PIRLS 2011-is koordinatori: nuca kobaxiZe kvlevis administrireba, monacemTa bazebis menejmenti: Teona miminoSvili, sofio baxutaSvili.
madlobas vuxdiT:
kvlevis jgufis TiToeul TanamSromels kvlevasa da kvlevis
angariSis momzadebaSi Setanili wvlilisTvis; lojistikis departaments
kvlevis organizebaSi gaweuli daxmarebisTvis.
ia kutalaZe
3
sarCevi
1. wignierebis saerTaSoriso kvlevis mizani da mniSvneloba .............................. 7
2. wignierebis gansazRvreba da wakiTxulis gaazrebis procesebi ................... 15
3. kvlevis meTodologia........................................................................................................................ 24
4. kvlevis Sedegebi _ saqarTvelo da saerTaSoriso standartebi ............... 35
5. miRwevis saerTaSoriso doneebi ............................................................................................... 50
6. saqarTvelos regionebi .................................................................................................................... 75
7. moswavleTa miRwevebi da saqarTvelos skolebi ...................................................... 81
8. qalaqi, sofeli .......................................................................................................................................... 86
9. moswavleTa miRwevebi sajaro da kerZo skolebSi ................................................. 90
10. faqtorebi, romlebic gavlenas axdens moswavleTa wignierebaze
erovnuli da sazogadoebrivi konteqsti .......................................................................... 94
11. faqtorebi, romlebic gavlenas axdens moswavleTa wignierebaze
ojaxuri faqtorebi ............................................................................................................................. 104
12. faqtorebi, romlebic gavlenas axdens moswavleTa wignierebaze
saskolo resursebi kiTxvis swavlebis xelSesawyobad .................................... 114
13. faqtorebi, romlebic gavlenas axdens moswavleTa wignierebaze
skolis klimati ....................................................................................................................................... 122
14. faqtorebi, romlebic gavlenas axdens moswavleTa wignierebaze
maswavlebeli ............................................................................................................................................. 129
15. faqtorebi, romlebic gavlenas axdens moswavleTa wignierebaze
saklaso konteqsti ................................................................................................................................ 136
16. Sejameba .......................................................................................................................................................... 156
17. rekomendaciebi ........................................................................................................................................ 177
danarTi _ kvlevaSi gamoyenebuli ramdenime teqsti ........................................... 189
4
5
winasityvaoba
yvelaze mniSvnelovani unari, romelsac bavSvebi skolaSi swavlisas
iZenen, kiTxvis unaria. kiTxvis sabazo unaris Camoyalibeba adreul asakSi,
saskolo periodis pirvelive etapze xdeba da is xels uwyobs im saazrovno
procesebis ganviTarebas, romlebic efeqturi swavlisa da swavlebis
winapirobaa saSualo ganaTlebis momdevno safexurebze. dawyebiT klasebSi
moswavle eufleba kiTxvis teqnikas, is swavlobs kiTxvas da Semdeg
kiTxulobs imisTvis, rom iswavlos.
2006 da 2011 wlebSi saqarTvelom monawileoba miiRo wignierebis
saerTaSoriso kvlevaSi, romlis mizanic 9-10 wlis mozardebis kiTxvis
unarisa da masTan dakavSirebuli faqtorebis Seswavlaa. am kvlevas
msoflios saganmanaTleblo sferoSi kargad cnobili saganmanaTleblo
miRwevebis Sefasebis saerTaSoriso asociacia (IEA) uZRveba.
saganmanaTleblo miRwevebis Sefasebis saerTaSoriso asociaciis
mizania msoflios sxvadasxva qveynis ganaTlebis sferoSi SedarebiTi
kvlevebis warmoeba swavlisa da swavlebis donis gaumjobesebis mizniT.
saerTaSoriso kvleva saSualebas qmnis, monawile qveynebma Seadaron
moswavleTa miRwevebis done saerTaSoriso standartebs da gaaanalizon,
Tu ra zegavlenas axdens sxvadasxva saganmanaTleblo sistemaSi arsebuli
politika, saswavlo gegmebi, swavlebis meTodika Tu saganmanaTleblo
resursebi moswavleTa miRwevebze. saerTaSoriso Sefasebis Sedegebis
analizi mkafiod avlens ama Tu im qveynis saganmanaTleblo sistemaSi
arsebul xarvezebs da karg safuZvels qmnis imis gadasawyvetad, Tu ra da
ratom aris Sesacvleli Tu dasaxvewi swavlebis procesSi.
wignierebis saerTaSoriso kvlevis (PIRLS – Progress in International
Reading Literacy Study) mizania, Seamowmos mozardTa wakiTxulis gaazrebis
unari msoflios mraval qveyanaSi. is yovel xuT weliwadSi erTxel
tardeba, rac monawile qveynebs progresis Sefasebis saSualebas aZlevs.
kvlevebis amgvari perioduloba safuZvels gviqmnis, dinamikaSi SevafasoT
6
saganmanaTleblo sistemaSi mimdinare mniSvnelovani procesebi
(konkretuli qveynis ganaTlebis sistemaSi mimdinare struqturuli
cvlilebebi, cvlilebebi erovnul saswavlo gegmaSi da ganaTlebis
reformis sxva aspeqtebi). bevrma qveyanam swored saerTaSoriso kvlevebis
Sedegad miRebuli monacemebis safuZvelze Secvala saswavlo strategiebi
Tavis saganmanaTleblo sistemaSi da swavlisa da swavlebis procesis
srulyofis TvalsazrisiT seriozul warmatebebsac miaRwia.
gamocdebis erovnuli centri, romelic saqarTveloSi saerTaSoriso
saganmanaTleblo kvlevebs uZRveba, amjerad moswavleTa wignierebis
saerTaSoriso kvlevis PIRLS-is 2011 wlis Sedegebsa da kvlevis ori ciklis
mixedviT (PIRLS 2006 - PIRLS 2011) qarTveli bavSvebis miRwevebis SedarebiT
analizs warmogidgenT.
7
wignierebis saerTaSoriso
kvlevis mizani da
mniSvneloba
moswavleTa wignierebasTan dakavSirebul kvlevebs didi istoria aqvs.
kiTxvis swavleba yovelTvis aqtualuri da problemuri sakiTxi iyo. 1950
wlamde ukve arsebobda 3000-ze meti samecniero kvleva am sakiTxTan
dakavSirebiT. ukanasknel aTwleulebSi msgavsi publikaciebis ricxvi
mkveTrad gaizarda. am kvlevebSi gansakuTrebuli adgili wignierebis
saerTaSoriso kvlevas (PIRLS) uWiravs. es kvleva msoflio
saganmanaTleblo sivrceSi yovelTvis gansakuTrebuli yuradRebis sagania,
kvlevis meTodologiisa da masStaburobis gamo.
wignierebis saerTaSoriso kvlevis (PIRLS) mizania, (1) Seamowmos 9-10
wlis mozardebis wakiTxulis gaazrebis unari msoflios mraval qveyanaSi
da (2) ikvlios is faqtorebi, romlebic gavlenas axdens moswavleTa kiTxvis
unaris ganviTarebasa da wignierebaze. kvlevaSi gamoyenebuli testebis
meSveobiT mowmdeba: ramdenad igebs, iazrebs bavSvi sxvadasxva tipis
teqstebidan miRebul informacias, SeuZlia Tu ara teqstis sxvadasxva
nawilSi mocemuli faqtebisa da mosazrebebis erTmaneTTan dakavSireba da
daskvnis gamotana, mizez-Sedegobrivi kavSirebis danaxva, personaJis
xasiaTis, Tvisebebisa da qcevis motivis amocnoba da teqstis ZiriTadi azris
wvdoma ukve SeZenil codnasa da gamocdilebasTan Sejerebis safuZvelze;
axerxebs Tu ara igi sakuTari azris gamoxatvas, garkveuli enobrivi da
mxatvruli gamosaxvis saSualebebis garCevas da Sefasebas.
8
amasTan, wignierebis saerTaSoriso kvleva saSualebas gvaZlevs
gavigoT: Tu rogor zrunaven moswavleTa wignierebaze sxvadasxva qveyanaSi,
rogor kiTxuloben qarTveli bavSvebis Tanatolebi msoflios im qveynebSi,
romlebic PIRLS-is kvlevaSi arian CarTuli, rogoria maTi damokidebuleba
kiTxvisadmi, rogoria kiTxvis swavlebis praqtika am qveynebSi, rogor aris
organizebuli saswavlo gegma da kiTxvis swavlisa da swavlebis procesi,
rogor xdeba wakiTxulis gaazrebis unaris Sefaseba, rogoria moswavleTa
wignierebis xelSemwyobi saskolo resursebi, rogoria kiTxvis
maswavlebelTa1 momzadebis praqtika, rogor aisaxeba moswavleTa
wignierebaze ojaxis saganmanaTleblo resursi, klasSi moswavleTa
raodenoba, swavlebis meTodebi da sxva mniSvnelovani faqtorebi.
radgan kiTxvis swavleba da kiTxvisadmi pozitiuri ganwyobis
Camoyalibeba ara mxolod pirovnebis, aramed sazogadoebis
keTildReobisaTvis mniSvnelovani faqtoria, wignierebis saerTaSoriso
kvlevas gansakuTrebuli mniSvneloba eqceva mTels msoflioSi.
wignierebis saerTaSoriso kvleva (PIRLS) 5 weliwadSi erTxel
tardeba. saganmanaTleblo miRwevebis saerTaSoriso asociaciam es kvleva
pirvelad 2001 wels Caatara, masSi 36 qevyana monawileobda, rogorc 2006,
ise 2011 wlis kvlevaSi monawile qveyanaTa raodenoba ki 45-ia.
PIRLS-i saganmanaTleblo SedarebiTi (kroskulturuli) kvlevaa;
msoflios 45 qveynis bavSvebi _ inglisidan, SvedeTidan, germaniidan,
makedoniidan, holandiidan, samxreT afrikidan da sxva mravali qveynidan,
qarTvel bavSvebTan erTad, erTsa da imave dros, erTsa da imave teqstebs
kiTxulobdnen da TandarTul testur SekiTxvebs pasuxs scemdnen. kvlevis
amgvari unificireba moswavleTa miRwevebisa da wignierebis xelSemwyobi
faqtorebis gamovlenis, Sedarebisa da ganzogadebis saukeTeso
SesaZleblobas qmnis. kvlevaSi CarTuli yvela qveynisTvis kvlevis
Sedegebi udides interess warmoadgens, xolo Sedegebis analizi qveynis
1 bevr qveyanaSi kiTxvis swavleba ar aris integrirebuli mSobliuri enis swavlebasTan da kiTxvis gakveTili moswavleebs calke utardebaT. am sagnis maswavlebels specialuri ganaTleba aqvs miRebuli, arsebobs kiTxvis maswavleblis profesiuli standartic.
9
saganmanaTleblo politikis analizisa da problemebis daZlevis
adekvaturi strategiis SemuSavebis saukeTeso saSualebaa.
axali iniciativebi ganviTarebadi qveynebisTvis. axali iniciativa e.w,
prePIRLS, warmoadgens PIRLS-is ufro martiv versias, romelic naklebad
ganviTarebuli qveynebis saWiroebaTa gaTvaliswinebis Sedegad Seiqmna.
qveynebs SeuZliaT, monawileoba miiRon orive kvlevaSi (PIRLS, prePIRLS) an
erT-erT maTganSi. prePIRLS-Si moswavleebi kiTxuloben mxatvrul da
sainformacio teqstebs da pasuxoben SekiTxvebs, iseve, rogorc es PIRLS-is
kvlevaSi xdeba. TumcaRa, prePIRLS-is SemTxvevaSi teqstebis leqsika,
gramatika da sintaqsi ufro gamartivebulia. amasTan, prePIRLS-Si yuradReba
ufro metad teqstSi mocemuli informaciis gaazrebisa da konkretuli
informaciis povnis unarzea gamaxvilebuli. aqedan gamomdinare, prePIRLS-i
gankuTvnilia im bavSvebisTvis, romlebsac PIRLS-is davalebebis dasaZlevad
saTanado unarebi jer ganviTarebuli ar aqvT.
prePIRLS-i pirvelad 2011 wels Catarda, masSi monawileoba samma
qveyanam miiRo. esenia: kolumbia, bocvana da samxreT afrika.
PIRLS 2011-is kidev erTi iniciativa ukavSirdeba ganviTarebad qveynebs,
romelTa moswavleebs, savaraudod, PIRLS 2011-is davalebebis Sesruleba
gauWirdebodaT. maT meoTxe klasis moswavleebis nacvlad mexuTe an
meeqvseklaselebis Sefasebis saSualeba miecaT. IEA mxars uWers qveynebs,
Seafason mexuTe an meeqvse klasis moswavleebi, radgan, zogierT
SemTxvevaSi, maTi SefasebiT ufro Rirebuli informacia miiReba kiTxvis
swavlebis problemebisa da moswavleebis Zlieri da susti mxareebis
Sesaxeb, vidre testis meoTxe klasSi administrirebiT. meeqvse klasis
moswavleebi oTxma qveyanam Seafasa. es qveynebia: hondurasi, maroko,
kuveiti da bocvana.
ratom iyo da aris CvenTvis gansakuTrebiT mniSvnelovani moswavleTa
wignierebis saerTaSoriso kvlevaSi monawileoba?
− wigniereba swavlis safuZvelia. yvelaze mniSvnelovani unari,
romelsac bavSvebi skolaSi swavlisas iZenen, kiTxvis unaria.
swored amitomac saskolo ganaTlebis erT-erTi
10
umniSvnelovanesi komponenti moswavleTa wignierebis
ganviTarebis xelSewyobaa. wignierebis saerTaSoriso kvleva
saSualebas gvaZlevs, swavlebis sawyis safexurze SevafasoT
moswavleTa kiTxvis unari da is konteqsti, romelSic
mimdinareobs am unaris ganviTareba (ojaxi, saskolo resursebi,
swavlebis meTodologia da a.S.), gardavqmnaT da gavaumjobesoT
kiTxvis swavlebis procesi, riTic xels SevuwyobT, erTi mxriv,
swavlisa da swavlebis xarisxis gaumjobesebas saSualo
ganaTlebis momdevno safexurebze da, meore mxriv, davexmarebiT
mozards socializaciasa da pirovnul ganviTarebaSi.
− PIRLS SedarebiTi kvlevaa. PIRLS-is kvleva warmatebuli
saganmanaTleblo sistemebis gamocdilebis gaziarebisa da
saerTaSoriso saganmanaTleblo sivrceSi arsebuli tendenciebis
gaTvaliswinebis saSualebas iZleva. sazogadod, am tipis
Sefasebebi msoflios sxvadasxva qveyanaSi swavlisa da swavlebis
donis gaumjobesebas emsaxureba. saerTaSoriso Sefasebis
Sedegebis analizi mkafiod avlens, Tu ra aris Sesacvleli Tu
dasaxvewi swavlebis procesSi, da zogadad, qveynis
saganmanaTleblo sistemaSi.
− rogorc aRvniSneT, PIRLS-is saerTaSoriso kvleva yovel xuT
weliwadSi erTxel tardeba. kvlevis amgvari cikluroba am
sferoSi calkeuli qveynis progresis Sefasebis saSualebas qmnis.
es ki qveynis saganmanaTleblo sistemaSi mimdinare procesebis
monitorings gulisxmobs.
− Cveni qveyana miiswrafis saerTaSoriso saganmanaTleblo
sivrceSi integrirebisaken, romlis ganuyofeli nawilic is
saukuneebis ganmavlobaSi iyo. amdenad, kroskulturuli
SedarebiTi kvlevis monacemebi, Sedegebis analizi da
rekomendaciebi saerTaSoriso standartebis Sesabamisi maRali
xarisxis ganaTlebis miRwevis saukeTeso winapiroba iqneba.
11
moswavleTa wignierebis mniSvnelobas, sazogadod, mkafiod warmoaCens
kvlevebi, romlebic adasturebs kiTxvis problemebsa da mozardis
antisocilur qcevebs Soris arsebul kavSirs.
kiTxva da antisocialuri qceva. pirvel rigSi unda aRiniSnos, rom
kiTxvis problemebsa da agresiul/Zaladobriv qcevas Soris arsebuli
kavSiri sakmaod kompleqsuri xasiaTisaa. kvlevebis mixedviT, bavSvebis
kiTxvasTan dakavSirebuli problemebi kavSirSia agresiul, antisocialur
da danaSaulebriv qcevasTan. TumcaRa, es imas ar niSnavs, rom bavSvebs,
romlebic devianturi qceviT xasiaTdebian, aucileblad sustad
ganviTarebuli kiTxvis unari aqvT. kvlevebi ufro metad imaze miuTiTebs,
rom Sesabamisi asakisTvis gansazRvruli kiTxvis unarebis nakleboba
mniSvnelovnad ukavSirdeba agresiuli, antisocialuri qcevis ganviTarebas.
kiTxvasTan dakavSirebulma problemebma SeiZleba gamoiwvios
akademiuri warumatebloba, xeli SeuSalos skolisa da swavlisadmi
pozitiuri damokidebulebis Camoyalibebas da xeli Seuwyos ,,negatiuri
qcevebis” ganxorcielebas (xelisSemSleli qceva klasSi, skolis gacdena da
sxva). moswavlis dabal akademiur miRwevaSi Tavisi wvlili Seaqvs
antisocialur qcevas, mSoblebis mxardaWeris naklebobas, adreul asakSi
kognituri stimulaciis ararsebobasa da bavSvebze Zaladobas. mecnierebi
miiCneven, rom kiTxva moswavleTaTvis erTgvar mcvels warmoadgens,
romelic maT Zaladobrivi qcevebisaTvis Tavis aridebis saSualebas aZlevs.
qvemoT warmodgenilia kvleviTi monacemebi, romlis mixedviTac
dasturdeba kiTxvasTan dakavSirebuli problemebisa da antisocialuri
qcevebis kavSiri:
1. kiTxvis sirTuleebis mqone bavSvebma pirveli klasis bolosa da
meore klasSi mniSvnelovnad bevri antisocialuri qceva
gamoavlines, vidre Cveulebrivma mkiTxvelebma (Jorm, Share,
Matthews, Maclean, 1986). makgis (1986) mixedviT, bavSvebi, romelTac
skolaSi Tavidanve hqondaT kiTxvasTan dakavSirebuli
problemebi, ukve xasiaTdebodnen qceviTi problemebiT. 5-dan 9
wlamde, kiTxvaSi seriozuli sirTuleebis mqone bavSvebTan
12
qceviTma problemebma ufro swrafad imata, vidre _
danarCenebTan.
2. kiTxvaSi sirTuleebis mqone bavSvebi advilad Riziandebian
skolaSi da gaRizianebas maswavleblebisa da Tanaklaselebis
mimarT agresiuli qceviT gamoxataven. es mosazreba efuZneba im
Sexedulebas, rom frustracia (imedgacrueba) agresias iwvevs
(Dollard, Doob, Miller, Mowrer, Sears, 1939).
3. pirvel da mesame klasebSi kiTxvaSi miRwevis dabali done
winaswarmetyvelebs SedarebiT Zlier agresiul qcevas meoTxe da
mexuTe klasebSi, Sesabamisad, dawyebiTi skolis moswavleebis
qceviTi problemebi ufro metad ukavSirdeboda kiTxvaSi
miRwevas, vidre - maTematikaSi (Maughan, Gray, & Rutter, 1985).
4. dabali donis kiTxvis unarebis gavlena bavSvebis qcevaze
dawyebiTi klasebis Semdgom kidev ufro izrdeba. magaliTad,
socialur SedarebasTan dakavSirebiT Catarebuli kvlevebis
mixedviT, bavSvebi, roca izrdebian, ufro informirebulebi
xdebian TavianTi da maTi Tanatolebis miRwevebis Sesaxeb, ris
Semdegac TavianTi unarebis Sefasebas meti sizustiT iwyeben
(Eccles, Midgley & Adler, 1984; Stipek & Mac Iver, 1989; Wigfield et al.,
1997). Sedegad, SesaZloa, unarebis deficiti damamcirebeli
aRmoCndes, rac Tavis mxriv SfoTvasa da negatiur emociebs
iwvevs. kvlevebis mixedviT, akademiuri miRwevis Sesafaseblad
socialur Sedarebas mesame klasis moswavleebi ukve iyeneben
(Frey & Ruble, 1985; Pomerantz, Ruble, Frey & Greulich, 1995).
5. afroamerikel biWebTan Catarebul longitidur, anu
grZelvadian kvlevaSi 7 wlis asakSi gonierebis (inteleqtis)
koeficienti (IQ) 17 wlis asakSi qceviTi aSlilobis ufro kargi
prediqtori aRmoCnda, vidre agresia, an mSobelTa
fsiqopaTologiuri darRvevbi (Schonfeld, Shaffer, O’Connor &
Portnoy, 1988).
13
6. kiTxvis unarebis deficitis mqone axalgazrdebi ufro xSirad
Cxuboben (Cxuboben iseTi formiT, rom Sedegad samedicino
Carevas saWiroeben); cixeSi moxvedrili axalgazrdebi saSualod
5 wliT CamorCebian asakisTvis Sesabamis kiTxvis dones; amasTan,
axalgazrda damnaSaveebidan maT, vinc cudad kiTxulobs, ufro
mZime danaSauli aqvT Cadenili, vidre - SedarebiT karg
mkiTxvelebs. am monacemebidan Cans, rom dabali donis kiTxvis
unarebisa da skolaSi xelisSemSleli qcevebis kombinacia
samomavlo agresiisa da antisocialuri qcevis prediqtors
warmoadgens2.
7. organizacia The Every Child a Chance Trust-is erT-erTi kvlevis
mixedviT, antisocialuri qceviT gamorCeuli 10 wlis bavSvebis
daaxloebiT 1/4 kiTxvis specifikuri sirTuleebiT
xasiaTdebodnen (,,kiTxvis asaki” ori an meti wliT CamorCeboda
maT qronologiur asaks).
socialuri, emociuri da qceviTi problemebis mqone bavSvebSi kiTxvis
sirTuleebis arseboba mravalma kvlevam daadastura. es kavSiri maSinac
naTlad dasturdeba, roca bavSvis ojaxuri garemo da zogadi kognituri
unarebiს faqtorebis zemoqmedeba gamoricxulia (gakontrolebulia).
wyaro: Hudson, Price, Gross, 2009. Long term costs of literacy difficulties, 2 nd edition; Miles, S.B., & Stipek, D. (2006). Contemporaneous and longitudinal associations between social behavior and literacy achievement in a sample of low-income elementary school children. Child Development, 77(1), 103-117;
www.teachsafeschools.org.
warmodgenili monacemebi cxadyofs, rom mozardis kiTxvis unari misi
socializaciisa da pirovnuli ganviTarebis mniSvnelovani winapirobaa. es
monacemebi mkafiod gviCvenebs, ramdenad mniSvnelovania kiTxvis swavlebis
sawyis etapzeve gansakuTrebuli yuradReba mieqces moswavlis kiTxvis
unaris ganviTarebasa da kiTxvisadmi pozitiuri damokidebulebis
Camoyalibebas.
2 kiTxvasTan dakavSirebuli problemebisa da antisocialuri qcevis mediatori SesaZloa
iyos socialur-ekonomikuri statusi, metyvelebasTan dakavSirebuli problemebi, gonierebis dabali koeficienti (IQ), qceviTi aSlilobebi da gakveTilebis gacdena.
14
Sejameba. kiTxvis unaris ganviTareba adreuli asakidan, xSir
SemTxvevaSi, jer kidev skolamdeli periodidan iwyeba da am unaris
saboloo CamoyalibebisaTvis sakmaod didi droa saWiro. am procesSi 9-10
weli mniSvnelovani asakia. am dros safuZveli eyreba ZiriTad sabazo
unarebs, maT Soris yvelaze mTavars _ kiTxvis unars. amitomacaa
mniSvnelovani swored am asakSi kiTxvis swavlebaSi arsebuli problemebis
identifikacia da moswavleTa wignierebis xelSesawyobad mizanmimarTuli
aqtivobebis dagegmva. kiTxvis unari uSualo kavSirSia ara mxolod bavSvis
saazrovno procesebis ganviTarebasTan, aramed mis pirovnul
ganviTarebasTan. ase rom, am asakSi kiTxvis unaris Semowmeba gulisxmobs
imis garkvevasac, Tu ramdenad warmatebuli iqneba bavSvi momavalSi,
SeZlebs Tu ara maRali klasebis saswavlo programis daZlevas da,
saboloo jamSi, sazogadoebis srulfasovan wevrad Camoyalibebas. amas ki
gansakuTrebuli mniSvneloba aqvs sazogadoebis keTildReobisaTvisac.
15
wignierebis gansazRvreba da
wakiTxulis gaazrebis
procesebi
wignierebis pirveli saerTaSorio kvlevis PIRLS 2001-isTvis IEA-m
Camoayaliba ,,kiTxvis” ganmarteba. kiTxvis ganmartebisa da kiTxvis
Sesafasebeli CarCos dadgenis safuZvels IEA-s mier 1991 wels Catarebuli
wignierebis kvleva (Elley, 1992, 1994; Wolf, 1995) warmoadgenda. am kvlevaSi
wigniereba gansazRvruli iyo, rogorc ,,sazogadoebis mier Rirebulad
miCneuli da/an individisTvis faseuli werilobiTi enobrivi formebis
gagebisa da gamoyenebis SesaZlebloba”. PIRLS-isTvis gansazRvreba
gadamuSavda ise, rom is yvela asakobriv jgufs ergeba, magram yuradRebas
amaxvilebs kiTxvis gamocdilebis bavSvebisaTvis damaxasiaTebel aspeqtebze.
PIRLS 2006-dan moyolebuli, gansazRvreba ufro daixvewa da xazi gaesva
kiTxvis did mniSvnelobas skolebsa da yoveldRiur cxovrebaSi.
PIRLS 2011
PIRLS-Si wigniereba ganisazRvreba, rogorc sazogadoebis mier
Rirebulad miCneuli da/an individisTvis faseuli werilobiTi
enobrivi formebis gagebisa da gamoyenebis SesaZlebloba. patara
mkiTxvelebs unda SeeZloT mravalferovani teqstebis Sinaarsis
gageba. teqstebis mravalferovnebas qmnis sxvadasxva sagnisTvis
specifikuri formebi (literaturuli, sabunebismetyvelo teqstebi,
enciklopediebi, maTematikuri amocanebi da cxrilebi, istoriis
wyaroebi, dokumentebi da sxv.). isini kiTxuloben imisTvis, rom
iswavlon, gaxdnen mkiTxvelTa sazogadoebis wevri skolasa da
yoveldRiur cxovrebaSi da ganicadon rogorc inteleqtualuri da
esTetikuri, ise garTobis siamovneba.
16
wignierebis mravali Teoriis mixedviT, es cneba moiazrebs
mkiTxvelis dadebiT damokidebulebas, keTilganwyobas kiTxvis
mimarT. mkiTxveli sxvadasxva saxis teqstidan iZens codnas
samyarosa da sakuTari Tavis Sesaxeb da ganicdis inteleqtualur
siamovnebas (Greany & Neuman, 1990; Organization for Economic Cooperation
and Develpment, 1999, Wagner, 1991). wakiTxulis gaazreba mkiTxvels
teqstTan interaqciisa da ukve arsebuli gamocdilebis konteqstSi
uwevs (Snow, 2002). kiTxvis dawyebamde, kiTxvis procesSi da Semdgom
mkiTxveli mraval lingvistur unars, kognitur da metakognitur
strategiasa da gamocdilebaSi arsebul codnas iyenebs (Baker & Beall,
2009; Pressley & Gaskins, 2006).
PIRLS moswavlis wignierebasTan dakavSirebul sam sakiTxzea
fokusirebuli:
− kiTxvis miznebi;
− wakiTxulis gaazrebis procesebi;
− kiTxvasTan dakavSirebuli qcevebi da damokidebulebebi.
2.1. kiTxvis daniSnuleba, mizani
IV klasis damTavrebisas kiTxva, ZiriTadad, or mizans emsaxureba:
1. literaturuli gamocdilebis miReba;
2. informaciis miReba da gamoyeneba.
kiTxva literaturuli gamocdilebis miRebis mizniT xels uwyobs
zogadad kiTxvis mimarT interesisa da wignis siyvarulis gaRvivebas; xolo
kiTxva informaciis miRebisa da gamoyenebis mizniT exmareba moswavles
codnis SeZenasa da dagrovebaSi.
iqidan gamomdinare, rom 9-10 wlis asakisTvis kiTxvis orive mizani
mniSvnelovania, PIRLS-is testSi TiToeuli maTganis Sefasebas Tanabari
raodenobis masala eTmoba. miuxedavad imisa, rom SefasebaSi kiTxvis
17
miznebis erTmaneTisagan gancalkeveba xdeba, mkiTxvelis mier orive
miznisTvis gamoyenebuli strategiebi da procesebi erTmaneTis msgavsia.
kiTxva literaturuli gamocdilebis miRebis mizniT xels uwyobs
zogadad kiTxvis mimarT interesisa da wignis siyvarulis gaRvivebas.
mxatvrul nawarmoebebs adamiani kiTxulobs imisTvis, rom Tavad gaxdes
warmosaxuli movlenebis, viTarebis, moqmedebebis, Sedegebis, personaJebis
grZnobebisa da azrebis nawili da TviT enisagan miiRos esTetikuri
siamovneba. literaturis gasagebad da Sesafaseblad mkiTxvelma mocemul
teqstTan erTad sakuTari gamocdileba, grZnobebi, enobrivi
maxasiaTeblebis aRqma da mxatvruli teqstis gamosaxvis formebis codna
unda daixmaros. patara mkiTxvelebs literatura jer kidev ucnobi
situaciebisa da grZnobebis aRmoCenis saSualebas aZlevs. PIRLS-is
SefasebaSi umTavresad gamoyenebuli literaturuli teqstis formas
moTxroba warmoadgens.
kiTxva informaciis miRebisa da gamoyenebis mizniT exmareba moswavles
codnis SeZenasa da dagrovebaSi.
sainformacio teqstebi ramdenime saxis SeiZleba iyos. magaliTad,
qronologiurad dalagebul sainformacio teqstebSi azrebi droSi
Tanmimdevruladaa warmodgenili. aseT teqstebSi ambebi SeiZleba
moyolili iyos istoriuli faqtebis, dRiurSi Canawerebis, piradi
angariSebis an werilebis saxiT. aq mTavari adgili uWiravs biografiebsa
da avtobiografiebs, realuri cxovrebiseuli ambebis detalur aRweras.
arsebobs kidev sxvagvari qronologiurad organizebuli teqstebi,
romlebic proceduruli saxisaa, magaliTad, receptebi da instruqciebi. es
teqstebi xSirad imperatiuli formiT xasiaTdeba, rac gulisxmobs, rom
mkiTxvels wakiTxulis ara marto gageba, aramed Sesrulebac moeTxoveba.
zogjer informacia da azrebi dalagebulia ufro logikurad, vidre
qronologiurad. magaliTad, kvlevis dokumenti SeiZleba aRwerdes mizezsa
da Sedegs, statiaSi SeiZleba, erTmaneTs adarebdnen sxvadasxva
sazogadoebas, movlenas, xolo saredaqcio werilSi ki SeiZleba
warmodgenili iyos argumentebi da kontrargumentebi an mtkicebulebebiT
18
gamyarebuli Sexeduleba. amgvari damarwmunebeli teqstebis pirdapiri
mizania, gavlena moaxdinos mkiTxvelis Sexedulebaze, rogorc problemis
arsis, ise rekomendebuli gadawyvetilebis Sesaxeb.
arsebobs aRweriTi xasiaTis sainformacio teqstebic, romlebSic
warmodgenilia raimes axsna-ganmarteba, an aRwerilia adamianebi,
movlenebi, faqtebi. Tematuri organizebis SemTxvevaSi, erT TemasTan
dakavSirebuli sakiTxebi teqstSi erTadaa dajgufebuli da AaRwerili. am
SemTxvevaSi, aucilebelia, rom informacia uwyveti teqstis saxiT ar iyos
warmodgenili. amisaTvis teqsts urTaven iseT saSualebebs, rogorebicaa:
cxrilebi, diagramebi, grafikebi da a.S. aRsaniSnavia, rom erT sainformacio
teqstSi xSirad informaciis warmodgenis erTi an meti xerxia gamoyenebuli.
xSir SemTxvevaSi teqstis saxiT mocemuli informaciac ki warmodgenilia
cxrilebis saxiT da ilustrirebulia suraTebiTa da diagramebiT.
2.2. wakiTxulis gaazrebis procesebi
mkiTxveli cdilobs, rom Sinaarss sxvadasxva gziT Caswvdes. is
poulobs konkretul informacias, akeTebs daskvnebs, axdens teqstis
azrebisa da ideebis interpretaciasa da sakuTar codnasTan integrirebas
(dakavSirebas, Sejerebas), ikvlevs da afasebs teqstis maxasiaTeblebs. es
procesebi metakognitur strategiebsa da procesebs warmoadgens, romlebic
mkiTxvelebs TavianTi gagebis unaris Semowmebisa da sxvadasxva midgomis
morgebis saSualebas aZlevs (Jacobs, 1997; Kintsch & Kintsch, 1983). agreTve,
aRsaniSnavia is, rom codna da gamocdileba, romelic mkiTxvels axali
teqstis kiTxvis dros mohyveba, saSualebas aZlevs mas, Seicnos ena, teqsti
da is samyaro, romlis ,,gavliTac” wakiTxuli masalis gaazreba xdeba
(Alexander & Jetton, 2000; Beach & Hynds, 1996; Clay, 1991; Galda & Beach, 2001; Hall,
1998).
PIRLS-is farglebSi wakiTxulis gaazrebis oTxi saxis procesis
Sefaseba xdeba. am mizniT, moswavleebisTvis miwodebul pasaJebze
dayrdnobiT, wakiTxulis gaazrebis SekiTxvebi yalibdeba. mTeli Sefasebis
manZilze, sxvadasxva procesTan dakavSirebuli mravalferovani SekiTxvebi
19
moswavleebs Sinaarsis gagebis SesaZleblobebisa da unarebis warmoCenis
saSualebas aZlevs.
kiTxvis miznebs Soris sxvaobis miuxedavad, procesebi da strategiebi,
romlebsac mkiTxveli iyenebs ama Tu im teqstis kiTxvis dros, met-naklebad
saerToa. es procesebia:
a. teqstSi eqspliciturad, cxadad mocemuli informaciis povna;
b. teqstidan uSualod gamomdinare daskvnebis gamotana;
g. teqstis azrebisa da informaciis interpretacia sakuTar codnasTan
integrirebis (dakavSirebis, Sejerebis) safuZvelze;
d. teqstis enis Sefaseba da mxatvruli xerxebis gaazreba.
a. teqstSi eqspliciturad mocemuli informaciis povna
procesi gulisxmobs teqstis garkveul nawilSi, winadadebaSi an
frazaSi Riad, cxadad mocemuli informaciis, azris an detalis dakavSirebas
SekiTxvaSi mocemul mosaZiebel informaciasTan. am dros mkiTxvels ar
moeTxoveba (an TiTqmis ar moeTxoveba) daskvnis gamotana. es procesi xels
uwyobs ama Tu im sagnis swavlisas faqtobrivi informaciis amokrebisa da
dagrovebis unaris ganviTarebas.
teqstSi eqspliciturad mocemul informacias adamianebi
sxvadasxvanairad aqceven yuradRebas. zogierTma azrma SeiZleba miipyros
individis yuradReba, zogma ki – ara. magaliTad, mkiTxveli SeiZleba
fokusirebuli iyos im informaciaze, romelic adasturebs an, piriqiT,
ewinaaRmdegeba mis varauds teqstis Sinaarsis Sesaxeb, an romelic mis zogad
miznebs (garkveuli informaciis miRebas, codnis SeZenas) ukavSirdeba.
damatebiT, mkiTxvels xSirad teqstSi warmodgenili eqsplicituri
informaciis povna imisTvis sWirdeba, rom davalebasTan dakavSirebul
SekiTxvas upasuxos an Seamowmos, Tu rogor esmis teqstis Sinaarsi.
informaciis warmatebiT sapovnelad aucilebelia teqstis sakmaod
swrafi an avtomaturi gageba. es procesi, faqtobrivad, ar saWiroebs
daskvnebis gamotanasa da interpretirebas. am SemTxvevaSi Sinaarsi teqstSi
20
naTlad Cans. mTavaria, mkiTxvelma mocemuli teqsti im informaciasTan
daakavSiros, romelsac eZebs.
wakiTxulis gaazrebis es procesi, ZiriTadad, winadadebebze an
gamonaTqvamebze fokusirebas moiTxovs. igi SeiZleba saWiroebdes ramdenime
saxis informaciis moZiebas, magram TiToeul SemTxvevaSi, informacia,
Cveulebriv, winadadebaSi an konkretul gamonaTqvamSia mocemuli.
am procesis farglebSi moswavles unda SeeZlos:
− kiTxvis specifikur mizanTan dakavSirebuli informaciis moZieba;
− konkretuli cnebebis moZieba;
− sityvebis an gamonaTqvamebis ganmartebebis moZebna;
− moqmedebis konteqstis identificireba (mag., dro, adgili);
− mTavari, sakvanZo winadadebis an mTavari azris povna (Tu
eqsplicituradaa mocemuli).
b. teqstidan uSualod gamomdinare daskvnebis gamotana
procesi gulisxmobs teqstis sxvadasxva nawilSi mocemuli
informaciisa Tu mosazrebebis erTmaneTTan dakavSirebiT daskvnis
gamotanas. amgvari daskvnis gamotana, iseve rogorc eqspliciturad
mocemuli informaciis povna, uSualod teqsts emyareba, oRond am dros
mkiTxvelis yuradReba teqstis ufro vrcel monakveTebze an mTlian
teqstzea mimarTuli. es procesi saSualebas aZlevs mkiTxvels, amoikiTxos
is, rac teqstSi eqspliciturad ar aris mocemuli, magram teqstidan
uSualod gamomdinareobs.
uSualo daskvnebis gamotana mkiTxvels teqstis miRma gaxedvis
SesaZleblobasa da e.w. ,,informaciis napralebis” amovsebis saSualebas
aZlevs.
unariani mkiTxveli aseT daskvnebs avtomaturad akeTebs. teqstSi
mocemul sxvadasxva informacias igi swrafad ukavSirebs erTmaneTs,
miuxedavad imisa, rom es kavSiri TvalsaCinod araa warmodgenili. bevr
21
SemTxvevaSi avtori ise agebs teqsts, rom Sinaarss TviTon mihyavs
mkiTxveli aSkara daskvnamde. magaliTad, konkretuli personaJis moqmedeba
mTeli moTxrobis ganmavlobaSi, SeiZleba, aSkarad miuTiTebdes mis
romelime pirovnul Tvisebaze. aqedan gamomdinare, mkiTxvelTa umetesobac
Sesabamis daskvnas gamoitans.
uSualo daskvnebis gamotanis procesi, zogadad, kritikuli azrovnebis
ganviTarebas, gansakuTrebiT ki _ argumentaciis unaris Camoyalibebas
uwyobs xels.
am procesis farglebSi moswavles unda SeeZlos:
− daskvnis gamotana imis Sesaxeb, rom erTma movlenam gamoiwvia
meore;
− daskvnis gamotana teqstSi didi raodenobiT warmodgenili
argumentebis mTavari saTqmelis Sesaxeb;
− imis gansazRvra, Tu vis mimarTaa nacvalsaxeli gamoyenebuli
teqstSi;
− or personaJs Soris arsebuli kavSiris danaxva da aRwera.
g. teqstis azrebisa da informaciis interpretacia sakuTar codnasTan
integrirebis (dakavSirebis, Sejerebis) safuZvelze
procesi gulisxmobs teqstis mTlianobaSi gagebas, teqstSi mocemuli
azrebisa da informaciis gaazrebas; rogorc mTeli teqstis, ise misi
calkeuli pasaJis implicituri (nagulisxmevi, faruli) Sinaarsis amocnobas
da interpretacias sakuTar codnasa da gamocdilebasTan dakavSirebis
safuZvelze. es procesi xels uwyobs kritikuli azrovnebis, gansjis unaris
ganviTarebas.
am SemTxvevaSi ufro metad saWiroa sakuTar gamocdilebaze dayrdnoba
da ara uSualo daskvnebis gamotana. iqidan gamomdinare, rom Sinaarsi
interpretirebisa da integrirebis safuZvelze yalibdeba, savaraudod,
mkiTxvelebi erTmaneTisgan gansxvavebul, sakuTar codnasa da
gamocdilebaze dafuZnebul azrebs Camoayalibeben. magaliTad, personaJis
22
qcevis safuZvlad mdebare motivebis asaxsnelad, mkiTxveli SeiZleba Tavis
gamocdilebas daeyrdnos.
IV klasis damTavrebisas am procesis farglebSi moswavles unda
SeeZlos:
− teqstis mTavari ideis, ZiriTadi azris, Temis amocnoba;
− mTlianad nawarmoebis an personaJis ganwyobis amocnoba;
− nawarmoebSi momxdari ambis, movlenis, agreTve, personaJis
mdgomareobis an moqmedebis motivis amocnoba;
− sakuTari codnisa da teqstSi mocemuli faqtebis erTmaneTTan
dakavSirebis safuZvelze daskvnis gamotana;
− varaudisa da faqtis erTmaneTisgan garCeva;
− garkveul sakiTxTan dakavSirebiT sakuTari azris gamoTqma da
logikurad Camoyalibeba;
− zogadad wignierebasTan dakavSirebuli gamocdilebis da codnis
gamovlena.
d. teqstis enis Sefaseba da mxatvruli xerxebis gaazreba
procesi gulisxmobs teqstis enobrivi da mxatvruli gamosaxvis
saSualebebis garCevas da Sefasebas, rac xels uwyobs teqstis esTetikuri
aRqmis unaris Camoyalibebas.
am procesSi mkiTxveli teqstis Sinaarsis kritikulad ganxilvazea
fokusirebuli. Sinaarsis Sesaxeb msjelobisas mkiTxveli sakuTar
interpretacias eyrdnoba da erTmaneTs adarebs samyaros miseul xedvasa
da teqstis Sinaarss. Sedegad, uaryofs, iRebs, an neitraluri rCeba
mocemuli azrebis, informaciis mimarT.
teqstis elementebis _ struqturisa da enis _ ganxilviT mkiTxveli
ikvlevs, Tu rogoraa Sinaarsi warmodgenili. am dros is eyrdnoba Tavis
codnas sxvadasxva Janris, struqturisa da enobrivi maxasiaTeblis Sesaxeb.
mkiTxvelma SeiZleba, ganixilos avtoris mier Sinaarsis gadmosacemad
23
gamoyenebuli xerxebi da imsjelos maT adekvaturobaze, agreTve, mas
SeuZlia, kiTxvis niSnis qveS daayenos avtoris mizani, xedva.
am procesSi CarTulma individma teqstis Sinaarsi SeiZleba rogorc
sakuTar, subieqtur, ise kritikul da obieqtur xedvaze dayrdnobiT
ganixilos. am dros mkiTxveli iyenebs ukve SeZenil codnas samyaros
Sesaxeb da Tavis gamocdilebas wakiTxulis gaazrebaSi.
IV klasis damTavrebisas Tavisi codnisa da dagrovili gamocdilebis
gamoyenebiT moswavles unda SeeZlos:
− realursa da SeTxzuls (mxatvrul pirobiTobas) Soris
gansxvavebis danaxva; mxatvruli Janrebis – zRapris, igavis,
leqsis, agreTve, sainformacio da SemecnebiTi xasiaTis
(istoriuli, sabunebismetyvelo, saleqsikono) teqstebis
specifikis codnis gamovlena;
− mxatvrul teqstSi gamosaxvis saSualebaTa (dialogis, aRweris,
daxasiaTebis), agreTve, mxatvruli xerxebis (epiTetis, Sedarebis)
amocnoba.
zemoT ganxiluli oTxive procesi wignierebis saerTaSoriso kvlevaSi
mowmdeba mxatvruli da sainformacio xasiaTis teqstebis meSveobiT.
saazrovno moqmedebebi, romlebsac moswavle mimarTavs am procesebis
dros, aris: identificireba, producireba, Tavisufali producireba.
24
kvlevis meTodologia
wignierebis saerTaSoriso kvleva ori nawilisagan Sedgeba: (1).
mozardTa testireba maTi kiTxvis unaris Semowmebis mizniT. (2). im garemos
kvleva, romelSic yalibdeba moswavlis kiTxvis unari (saganmanaTleblo
sistema, saswavlo gegma, skola, maswavlebeli, ojaxi da a.S.)
3.1. mozardTa testireba
moswavleTa wignierebis saerTaSoriso kvlevis testi Seqmnilia
amerikis SeerTebul StatebSi bostonis kolejis eqspertebis mier. kiTxvis
unaris Sesafaseblad kvlevaSi sul gamoyenebuli iyo 12 bukleti. es
bukletebi kvlevaSi CarTul yvela qveyanaSi iTargmna da adaptirda,
eqspertebis mier Sefasda Targmanis xarisxi, originalTan Sesabamisoba.
ZiriTadi kvlevis administrirebamde kvlevaSi CarTul yvela qveyanaSi
Catarda kvlevis pilotireba (2010 weli). amgvari sacdeli testirebis
mizani, Cveulebriv, kvlevis instrumentebis daxvewaa. kvlevis aprobaciaSi
monawileobas iRebda saqarTvelos 40 skolis 1 500 moswavle.
testis Sinaarsi. rogorc ukve aRvniSneT, kiTxva, ZiriTadad, or mizans
emsaxureba, esenia: literaturuli gamocdilebis miReba, informaciis miReba
da gamoyeneba. Tu ramdenad aris miRweuli kiTxvis es ori ZiriTadi mizani,
testSi gamoyenebuli 5 sainformacio teqstisa da 5 mxatvruli nawarmoebis
saSualebiT Sefasda.
25
procesebi da strategiebi (eqspliciturad mocemuli informaciis povna,
uSualo daskvnebis gamotana, azrebisa da informaciis interpretacia
sakuTar codnasTan integrirebis safuZvelze, teqstis enis Sefaseba da
mxatvruli xerxebis gaazreba) testSi Semdegi TanafardobiT Semowmda:
3.2. garemo faqtorebis kvleva
kiTxvis unaris ganviTarebis konteqsti
PIRLS-is farglebSi moswavlis miRwevebis SefasebasTan erTad,
specialurad SemuSavebuli kiTxvarebis saSualebiT, ikvleven im
konteqstualur maxasiaTeblebs, romelSic moswavleebi kiTxvas swavloben.
konteqstualur maxasiaTeblebSi igulixsxmeba bavSvis mikro (magaliTad,
ojaxi) da makro (magaliTad, ganaTlebis sistemis organizacia) garemos
maxasiaTeblebi, romlebic gavlenas axdens moswavlis wignierebaze.
specialuri kiTxvarebiT, romlebic gankuTvnilia rogorc
moswavleebisTvis, ise maTi mSoblebis, maswavleblebisa da skolis
direqtorebisaTvis, PIRLS-is kvleva cdilobs konteqstualuri informaciis
ლიტერატურული გამოცდილება
ინფორმაციის გამოყენება
ექსპლიციტურად, მოცემული ინფორმაციის ამოცნობა
უშუალო დასკვნის გამოტანა
აზრებისა და ინფორმაციის ინტერპრეტაცია საკუთარ
ცოდნასთან ინტეგრირების საფუძველზე
ტექსტის ენის შეფასება და მხატვრული ხერხების
გააზრება
20% 20%
30%
30% 30%
20% 20%
30%
50% 50%
26
Segrovebas iseTi procedurebisa da praqtikis Sesaxeb, romlebic kiTxvaSi
miRwevebs zrdis. amasTan, kvlevaSi monawile qveynebi saswavlo gegmis
kiTxvaris saSualebiT mniSvnelovan informacias awvdian kvlevis
organizatorebs enisa da kiTxvis swavlebis nacionaluri konteqstisa da
kurikulumis Sesaxeb. Sesabamisad, kvlevaSi monawile qveynebs SeuZliaT,
Seafason maTTan arsebuli situacia da daukavSiron is moswavleebis
miRwevas.
bavSvebi kiTxvas sxvadasxva konteqstSi, mravali saxis aqtivobisa da
gamocdilebis daxmarebiT swavloben. dawyebiTi skolis asakSi maTi kiTxvis
unarebi, qcevebi da damokidebulebebi ZiriTadad skolasa da saxlSi
viTardeba. kiTxvis unaris ganviTarebas xels uwyobs mravali resursi da
aqtivoba, maT Soris, mSoblis araformaluri, yoveldRiuri moqmedebebi
(wignis kiTxva, wakiTxulze saubari da sxva). aRsaniSnavia, rom kiTxvis
swavlisTvis aseTi, naklebad struqturirebuli, aqtivobebi iseTive
mniSvnelovania bavSvisTvis, rogorc kiTxvis struqturirebulad,
mizanmimarTulad swavleba klasSi. orive garemo, skola da saxli,
erTmaneTis xelSemwyob da kiTxvis swavlisTvis mniSvnelovan faqtors
warmoadgens.
saxlisa da skolis pirdapiri gavlenis garda, wignierebaze ufro
vrceli garemoc zemoqmedebs. magaliTad, ganaTlebis sistemis dafinanseba
da resursebi, ganaTlebis saxelmwifo miznebi, ganaTlebis sistemis
organizacia da sxva. qveyanaSi xelmisawvdomi resursebi, mTavrobis
gadawyvetilebebi ganaTlebis prioritetebis Sesaxeb, saswavlo gegma,
kiTxvis swavlebasTan dakavSirebuli politika da sxva.
moswavlis mier naCvenebi Sedegebi, rogorebicaa: (1) kiTxvaSi miRweva,
(2) kiTxvisadmi damokidebuleba, sxvadasxva konteqstSi miRebuli codnisa da
gamocdilebis damsaxurebaa. aRsaniSnavia, rom moswavlis miRweva da
damokidebulebebi urTierTganmamtkiceblebia: kargi mkiTxveli, naklebad
unarianTan SedarebiT, ufro siamovnebiT kiTxulobs da afasebs kiTxvas,
Sesabamisad, ufro mets kiTxulobs da amgvarad Tavis unarebs iumjobesebs.
27
bavSvebis wignierebis ganviTarebis komponentebis ukeT gasagebad,
PIRLS konteqstualur informacias sxvadasxva wyarodan iRebs. nacionaluri
konteqstis Sesaxeb informacia PIRLS-is enciklopediaSi qveyndeba.
enciklopediaSi aRwerilia kvlevaSi monawile qveynebis kiTxvis
swavlebasTan dakavSirebuli politika da praqtika.
kiTxvarebis saSualebiT Seikriba informacia im faqtorebis Sesaxeb,
romlebic gavlenas axdens moswavlis kiTxvis unaris ganviTarebaze.
konteqstualuri faqtorebis Sesaswavlad wignierebis saerTaSoriso
kvlevaSi gamoyenebuli iyo 5 kiTxvari:
− moswavlis kiTxvari;
− mSoblis kiTxvari;
− maswavleblis kiTxvari;
− skolis kiTxvari _ direqtorebisaTvis;
− saswavlo gegmis kiTxvari.
specialuri kompiuteruli programiT moswavlis testirebis Sedegebi
da misi kiTxvari daukavSirda misive maswavleblis, direqtorisa da
mSoblis mier mowodebul informacias. amgvari midgoma moswavleTa
miRwevebis interpretirebis saukeTeso saSualebas qmnis.
kompleqsurad miRebuli informaciis Sejereba saSualebas gvaZlevs,
gavigoT: ratom aqvs moswavleTa konkretul jgufs/konkretul moswavles
ukeTesi Tu uaresi Sedegi; rogoria misi damokidebuleba kiTxvisadmi, ra
sixSiriT kiTxulobs, ras kiTxulobs is; aniWebs Tu ara siamovnebas kiTxva,
ra sirTuleebi aqvs kiTxvaSi, rogoria kiTxvis swavlebis procesis miseuli
aRqma; rogoria skolis saganmanaTleblo resursi (biblioTeka,
wignierebasTan dakavSirebuli saskolo aqtivobebi da a.S.), swavlebis ra
meTodologias iyeneben pedagogebi (pedagogebis kvalifikacia kiTxvis
swavlebis meTodologiaSi, profesiuli ganviTarebisaTvis maT mier
gaweuli aqtivobebi, samuSao gamocdileba da a.S); rogor exmareba ojaxi
bavSvebs kiTxvis unaris ganviTarebaSi, rogoria ojaxis saganmanaTleblo
28
resursi (mSobelTa ganaTleba da kiTxvisadmi damokidebuleba, wignebis
raodenoba ojaxSi da a.S).
qvemoT sqematuradaa warmodgenili PIRLS-is dizaini, saidanac naTlad
Cans, rom am kvlevaSi didi mniSvneloba eniWeba moswavlis mikro da makro
garemos maxasiaTeblebis Seswavlas, rac im faqtorebis identificirebis
saSualebas iZleva, romlebic gavlenas axdens moswavlis wakiTxulis
gaazrebis unaris ganviTarebasa da kiTxvisadmi damokidebulebis
Camoyalibebaze.
ilustracia #3.2.1 – faqtorebi, romlebic gavlenas axdens moswavlis wakiTxulis
gaazrebis unaris Camoyalibebaze.
moswavleTa miRwevebisa da maTi ganmapirobebeli faqtorebis amgvari
kvleva saSualebas gvaZlevs, davadginoT, ra faqtorebi uwyobs xels an
aferxebs moswavleTa kiTxvis unaris ganviTarebas rogorc sazogadod, ise
konkretul qveyanaSi. saerTaSoriso kvleva iZleva im faqtorebis
ganzogadebis saSualebas, romlebic xels uwyobs moswavleTa wignierebis
ganviTarebas, da zogadad, swavlisa da swavlebis process mTels
msoflioSi. amgvar informacias, buneberivia, gansakuTrebuli Rirebuleba
29
aqvs kvlevaSi CarTuli qveynebis saganmanaTleblo politikis
warmarTvisaTvis.
amjerad ganvmartavT, ratom SeirCa moswavleTa wignierebis kvlevaSi
kiTxvis swavlebis mikro da makro garemos konkretuli maxasiaTeblebi, e.w.
konteqstualuri faqtorebi, moswavleTa miRwevebis interpretirebisTvis.
erovnuli da sazogadoebrivi konteqsti. qveynisa da sazogadoebis
SigniT bavSvis wignierebis ganviTarebaSi didi wvlili kulturul,
socialur, politikur da ekonomikur faqtorebs Seaqvs. qveynis warmateba
ganaTlebasa da wignieri adamianebis aRzrdaSi didwiladaa damokidebuli
imaze, Tu ramdenad afaseben qveyanaSi wignierebasa da masTan dakavSirebul
aqtivobebs. wignierebis mniSvnelobaze gavlenas axdens zogadad wignierebis
rolis Sesaxeb sazogadoebis gamocdileba da rwmena (Street, 2001). ojaxs,
skolebsa da zogadad sazogadoebas SeuZliaT, iseTi garemo Camoayalibon,
romelSic kiTxvas afaseben.
qveynis demografiuli maxasiaTeblebi da resursebi, saxelmwifo
investiciebi ganaTlebis sistemaSi. qveyanaSi arsebulma ekonomikurma
mdgomareobam SeiZleba didi gavlena moaxdinos wignierebis doneze da
saWiro resursebis xelmisawvdomobaze. aseve, mniSvnelovania ganaTlebis
sistemis struqtura da saganmanaTleblo politikis Taviseburebebi
(magaliTad, centralizebuli ganaTlebis sistema erTgvarovani
kurikulumiT, wignebiTa da zogadi politikiT xasiaTdeba.
decentralizebul ganaTlebis sistemaSi, skolebi TviTon gansazRvraven
samoqmedo gegmasa da swavlebis meTodebs). kiTxvis miRwevebis kvlevisas,
gansakuTrebiT mniSvnelovania bavSvis skolaSi Sesvlisa da kiTxvis
formaluri swavlebis dawyebis asaki. es is faqtorebia, romlebmac
SesaZlebelia, mniSvnelovani zegavlena moaxdinos progresze kiTxvis
swavlaSi. bavSvis wignierebis ganviTarebaSi did rols TamaSobs
skolamdeli ganaTleba, kerZod, skolamdeli ganaTlebis savaldebulo /
arasavaldebulo xasiaTi da misTvis gankuTvnili wlebis raodenoba.
aRsaniSanvia, rom PIRLS 2006 wlis monacemebiT, meoTxe klasSi skolamdeli
30
ganaTlebis xangrZlivobasa da kiTxvaSi moswavleTa miRwevebs Soris
pozitiuri kavSiri dafiqsirda (Mullis, Martin, Kennedy & Trong, 2007).
kiTxvis unaris ganviTarebisTvis gansakuTrebiT mniSvnelovania
saswavlo gegma da gegmiT gansazRvruli miRwevis standartebi kiTxvaSi,
saskolo da saklaso biblioTekebis raodenoba, swavlebisTvis gankuTvnili
dro, meTodebi, masalebi da gansakuTrebuli saWiroebebis mqone
moswavleebis identificirebis gzebi.
ojaxis konteqsti. bavSvebis wignierebaze ojaxuri garemo did
zegavlenas axdens. ojaxis mikro garemom SeiZleba Seqmnas iseTi klimati,
romelic xels Seuwyobs bavSvebs enisa da sxvadasxva saxis teqstebis
gamoyenebiT ,,aRmoCenebis” gakeTebasa da `eqsperimentebis~ CatarebaSi.
mSoblebisa da ojaxis sxva wevrebis mier kiTxvasTan, wakiTxulTan
dakavSirebiT azris gamoTqma, interesis gamoxatva kiTxvis mimarT bavSvis
pozitiuri damokidebulebis formirebas axdens. PIRLS-i ikvlevs ojaxis
socialur-ekonomikuri statusis Sesabamis indikatorebsa (mSoblebis
ganaTleba da saqmianoba) da mSoblis CarTulobas wignierebasTan
dakavSirebul aqtivobebSi. bavSvebi, romelTac saxlSi naklebi kontaqti
aqvT wignebTan, romelTac iSviaTad ukiTxaven, amasTan, mwiria ojaxis
saganmanaTleblo resursi, ufro nakleb interess iCenen kiTxvis mimarT da
aqvT sirTuleebi wakiTxulis gaazrebis procesSi.
iqidan gamomdinare, rom kiTxvis swavla bavSvis enobriv
gamocdilebazea damokidebuli, ena an enebi, romlebzec saxlSi saubroben,
wignierebis ganviTarebis procesis mniSvnelovan faqtors warmoadgens.
saqarTvelos SemTxvevaSi es SeiZleba iyos saliteraturo enis
srulfasovnad codnaze dialeqtis zegavlenis daZlevis problema.
saskolo garemo. wignierebis ganviTarebaze, pirdapir Tu iribad,
skolis mravali faqtori axdens zegavlenas. magaliTad, SeWirvebul
dasaxlebebSi mdebare skolebs ufro uWirT swavlisTvis xelSemwyobi
garemos Seqmna. xSir SemTxvevaSi usaxsro, Raribi ojaxebis bavSvebi aseT
skolebSi dadian, ris Sedegadac siRaribis gavlena kiTxvaSi miRwevis
doneze kidev ufro matulobs. mniSvnelovania wignierebasTan
31
dakavSirebuli politikisa da saskolo kurikulumis skolis doneze
arseboba, skolis direqtoris mier pozitiuro saskolo garemos Seqmna,
skolaSi moswavleTa mimarT dadebiTi damokidebulebebis formireba, iseTi
pedagogebis SerCeva, waxaliseba, romlebic mudmivad zrunaven
TviTganviTarebaze, swavlisa da swavlebis procesis srulyofaze.
mniSvnelovania skolis mier maswavleblebisa da mSoblebis kooperaciisa
da aseve, wignierebis xelSemwyobi garemos xelSewyoba.
kiTxvis unarebis ganviTarebaze gansakuTrebiT didi gavlena aqvs
saklaso garemos. swavlebis strategiebi da aqtivobebi, wignebis
xelmisawvdomoba mniSvnelovan gavlenas axdens klasSi swavlebasa da
swavlaze. maswavleblis kvalifikacia, profesiul ganviTarebaze zrunva,
kolegebTan TanamSromloba, misi molodinebi da damokidebulebebi
pirdapir gavlenas axdens moswavleze.
Zalian mniSvnelovania saklaso oTaxis maxasiaTeblebi. klasSi
Seqmnilma garemom da klasis struqturam SeiZleba, mniSvnelovani gavlena
moaxdinos moswavleTa wignierebis ganviTarebaze. klasi SeiZleba iyos
Zalian struqturirebuli da maswavlebelze centrirebuli, an ufro Ria da
moswavleze mimarTuli. mniSvnelovani faqtoria klasSi moswavleTa
raodenoba, aseve, moswavleTa Soris urTierTobebi (wakiTxulis ganxilva,
kiTxvasTan dakavSirebuli aqtivobebi) rogorc klasSi, ise klass miRma
(Baker, 1991; Baker, Dreher & Guthrie, 2000; Gambrell & Almasi, 1997; Guthrie &
Alvermann, 1999).
saklaso atmosferos mniSvnelovan nawils moswavleTa maxasiaTeblebi
warmoadgens. kiTxvaSi maRali Sedegebis misaRwevad moswavleebi unda
iyvnen janmrTelni da maT unda hqondeT kiTxvis swavlisTvis aucilebeli
unarebi. mniSvnelovan rols asrulebs moswavleebis maRali motivacia.
aseve, mniSvnelovania moswavleebis, rogorc mkiTxvelebis
TviTefeqturobisa da TviTSefasebis zrdis xelSewyoba. amisaTvis
maswavlebelma bavSvebs TavianTi Sexedulebebis gamoTqmisa da
literaturuli proeqtebis wamowyebis SesaZlebloba unda misces.
32
moswavleTa maxasiaTeblebi da damokidebulebebi. kiTxvis unaris
ganviTarebasTan erTad mniSvnelovani xdeba is, Tu ramden dros uTmobs
bavSvi kiTxvasa da sxva gasarTob aqtivobebs. kiTxva garTobis mizniT bavSvs
aramarto siamovnebs, aramed SeZenili unarebis gavarjiSebis saSualebas
aZlevs. kvlevebi adasturebs, rom televizoris yurebasa da kiTxvaSi
miRwevas Soris uaryofiTi korelaciaa, xolo garTobis mizniT kiTxvisTvis
daxarjul drosa da kiTxvaSi miRweul Sedegs Soris _ dadebiTi (Van der
Voort, 2001).
wignierebasTan dakavSirebuli qcevebi da damokidebulebebi individs
sazogadoebaSi Tavisi potencialis realizebaSi exmareba. bavSvebi,
romlebic kargad kiTxuloben, aRniSnaven, rom xSirad, kiTxvasTan erTad,
isini monawileobas iReben kiTxvis iseT socialur aspeqtebSi, rogorebicaa:
sxvebisTvis kiTxva, biblioTekaSi siaruli da wignebis Sesaxeb saubari
(Sainsbury and Schagen, 2004). iseTi socialuri interaqcia, rogoricaa wignebis
ganxilva, aZlierebs patara mkiTxvelebis SesaZleblobebs, gaiazron
wakiTxulis Sinaarsi da gaacnobieron, rom sxvadasxva mkiTxvelma SeiZleba
gansxvavebulad Seafasos is. bavSvebis daintereseba kiTxvasTan
dakavSirebuli aqtivobebiT, SesaZlebelia, Tanatolebis zegavleniT moxdes.
aRsaniSnavia, rom PIRLS-is kvlevis Sedegebis mixedviT maRali
TviTefeqturobisa da TviTSefasebis mqone bavSvebi ufro kargi
mkiTxvelebi arian (Mullis, Martin, Gonzalez & Kennedy, 2007; Mullis, Martin,
Kennedy & Foy, 2007). gamarTuli kiTxva gulisxmobs ara marto teqstis
martiv dekodirebasa da sityvebis cnobas, aramed Sinaarsis gagebas,
gaazrebas, rac did praqtikas moiTxovs (Pressley, 2006). kiTxvisadmi
moswavlis damokidebulebam _ dadebiTma ganwyobam SeiZleba didi gavlena
moaxdinos kiTxvisTvis daTmobil droze. wakiTxulis mimarT pirovnuli
interesi zrdis moswavlis motivacias da exmareba mas zedapiruli
informaciis miRma SeRwevaSi.
yvela zemoT ganxiluli garemo faqtori detaluradaa Seswavlili
PIRLS kvlevis farglebSi da iZleva saukeTeso saSualebas imis
gasaanalizeblad Tu ra tipis problemebi arsebobs konkretuli qveynis
33
ganaTlebis sistemaSi da ra unda Seicvalos moswavleTa wignierebis
xelSesawyobad.
3.3. kvlevis administrireba
2011 wlis wignierebis saerTaSoriso kvlevaSi monawileobda 45
qveyana, kvlevaSi CarTuli iyo 290 000 moswavle.
saqarTvelodan wignierebis saerTaSoriso kvlevaSi monawileobda
Tbilisisa da saqarTvelos regionebis _ aWaris, guriis, imereTis,
samegrelos, raWa-leCxum-qvemo svaneTis, samcxe-javaxeTis, Sida qarTlis,
qvemo qarTlis, mcxeTa-mTianeTis, afxazeTis3, kaxeTis _ skolebi, sul _ 173
skola. skolebi wignierebis saerTaSoriso kvlevaSi monawileobis
misaRebad Semdegnairad SeirCa: saqarTvelos dawyebiTi da saSualo
skolebis monacemTa baza gaigzavna kanadaSi, asociaciis kontraqtor
organizaciaSi, sadac SeirCa kvlevaSi monawile skolebi SerCevis
mravalsafexuriani proceduris yvela wesis dacviT. kvlevaSi
monawileobda:
− IV klasis 4 796 moswavle;
− 4 695 mSobeli;
− 233 pedagogi;
− 173 skolis direqtori.
testireba skolebSi pedagogebma Caatares. maTTvis iTargmna da
adaptirda asociaciis mier momzadebuli testirebis Catarebis instruqciebi
(skolis koordinatorisa da testirebis Camtareblis saxelmZRvaneloebi).
amgvari instruqciebis mkacri dacva aucilebelia imisaTvis, rom kvleva
yvela qveyanaSi erTsa da imave pirobebSi Catardes, sxvagvarad azrs
dakargavs kvlevis monacemebis SedarebiTi analizi. imis gamo, rom Cvens
skolebSi amgvari kvlevebis Catarebis gamocdileba jer kidev naklebia,
3 kvlevaSi monawileobda afxazeTis ganaTlebis saministros daqvemdebarebaSi myofi
ramdenime skola.
34
gamocdebis erovnulma centrma Caatara samuSao seminari im skolebis
warmomadgenlebisaTvis, romlebic CarTulni iyvnen kvlevaSi.
kvlevaSi CarTul yvela qveyanaSi testirebas Tvalyurs adevnebdnen
saerTaSoriso monitorebi (damkvirveblebi), romlebic kvlevis
administrirebasTan dakavSirebuli problemebis Sesaxeb informacias
awvdidnen saganmanaTleblo miRwevebis Sefasebis saerTaSoriso asociacias.
saqarTveloSi testirebas aseve eswrebodnen gamocdebis erovnuli centris
damkvirveblebi.
gamocdebis erovnul centrSi Catarda gamsworebelTa treningi.
gamsworeblebma specialurad Seqmnili unificirebuli Sefasebis sqemebis
mixedviT gaaswores moswavleTa namuSevrebi. aRsaniSnavia, rom naSromTa
50%, romelic specialuri kompiuteruli programiT SeirCa, erTmaneTisagan
damoukideblad orjer gasworda imis Sesamowmeblad, Tu ramdenad
unificirebulad, obieqturad da adekvaturad iyo Sefasebuli
gamsworeblebis mier moswavleTa naSromebi. moswavleTa namuSevrebis
gasworebis Semdeg Seiqmna monacemTa baza, romelic gaigzavna germaniaSi
monacemebis damuSavebis centrSi (DPC) saerTaSoriso monacemTa bazis
formirebisa da statistikuri analizisaTvis.
35
kvlevis Sedegebi _
saqarTvelo da saerTaSoriso
standartebi
4.1. wakiTxulis gaazreba _
moswavleTa miRwevebi
PIRLS SedarebiTi, kroskulturuli kvlevaa. imisaTvis, rom kvlevaSi
monawile qveynebis Sedegebi erTmaneTTan Sedarebadi iyos, monacemebi erT,
saerTo skalazea ganTavsebuli. moswavleTa miRwevis maCveneblebi
mocemulia PIRLS-is skalaze, romlis diapazonic 0-1000 warmoadgens
(moswavleTa miRwevebi ZiriTadad 300-dan 700 qulamde varirebs). PIRLS
standartuli skalis centralur mniSvnelobad aRebulia 500, standartuli
gadaxra ki 100-is tolia. kvlevaSi monawile qveynebs progresis Sefasebis
saSualeba rom hqondeT, standartuli skalis es maCveneblebi ucvleli
rCeba Sefasebis yvela ciklSi. moswavleTa miRwevebis analizisas kvlevaSi
gamoyenebulia IRT meTodologia.
PIRLS 2011 – moswavleTa miRwevebi. kvlevaSi monawile 45 qveynidan
32 qveyanas PIRLS-is skalis saSualo maCvenebelze (500) maRali Sedegi
aqvs, 12 qveyanas ki _ saSualoze dabali. moswavleTa miRwevebis
mixedviT Sedgenili siis saTaveSi honkongi, ruseTis federacia, fineTi
da singapuria. maRali miRwevebis mqone qveyanaTa Semdeg klasSi Sedian:
Crdilo irlandia, aSS, dania, xorvatia, da taivani. saqarTvelo im
qveynebs Sorisaa, romelTac saSualoze dabali Sedegi aqvs, Tumca
monawile 45 qveynidan saqarTvelo moxvda im qveynebs Soris, romelTac
TavianTi Sedegi 2006 wlis SedegebTan SedarebiT gaaumjobeses.
36
saubars bavSvTa miRwevebis mixedviT Sedgenili qveynebis reitinguli
siiT daviwyebT. rogoria qarTveli bavSvebis wignierebis done msoflios
sxva qveynebis bavSvTa wignierebis donesTan mimarTebiT?
qarTvel bavSvebs PIRLS-is saerTaSoriso skalirebul
saSualoze dabali miRwevebi aqvT. maTi wignierebis saSualo
maCvenebeli 488-ia, rac statistikurad mniSvnelovnad CamorCeba
PIRLS-is saSualo maCvenebels (500).
ilustraciaSi #4.1.1-Si mocemulia moswavleTa miRwevebis mixedviT
Sedgenili reitinguli sia. masSi warmodgenilia TiToeuli monawile
qveynis saSualo skalirebuli maCvenebeli, Sesabamisi standartuli Secdoma
da skala 95%-iani ndobis intervaliT, aseve moswavleebis ranJireba
saSualo (25-dan 75 procentilamde) da eqstremaluri miRwevebis (5 da 95
procentili) mixedviT.
37
ilustracia #4.1.1
38
ilustracia #4.1.1 (gagrZeleba)
monawile 45 qveynidan saqarTvelo moxvda im 13 qveyanas Soris,
romelTac TavianTi Sedegi 2006 wlis SedegebTan SedarebiT gaaumjobeses,
maSin rodesac evropis 7-ma qveyanam gaauaresa 2006 wlis monacemebTan
SedarebiT Tavisi Sedegi, xolo oTxi qveynis Sedegi ucvleli darCa.
cxrilSi #4.1.1 mocemulia im 13 qveynis CamonaTvali, romelTac 2006 welTan
SedarebiT ukeTesi Sedegi aCvenes4.
4 Tu moswavleTa miRwevebis mixedviT Sedgenil reitingul sias davakvirdebiT, vnaxavT,
rom kvlevaSi monawile postsabWoTa qveynebTan mimarTebiT Cveni Sedegi aseTia: ruseTis federacias aqvs arsebiTad ukeTesi Sedegi, is reitinguli siis saTaveSia, azerbaijans ki aqvs ufro dabali Sedegi (saqarTvelo _ 488;Aazerbaijani – 462); 2006 wlis kvlevaSi monawileobdnen: latvia, litva da moldoveTi; samives saqarTvelosTan mimarTebiT ukeTesi Sedegi hqonda (Sesabamisad, maTi skalirebuli saSualo qulebi iyo: 541, 537, 500; saqarTvelo - 471).
39
cxrili #4.1.1 – qveynebi, romelTac 2006 welTan SedarebiT gaaumjobeses sakuTari
Sedegi.
Sedegebi gaaumjobeses 2006 – 2011
taivani
dania
inglisi
saqarTvelo
honkongi
indonezia
iranis islam. respublika
norvegia
poloneTi
singapuri
slovenia
trinidadi da tobago
amerikis SeerTebuli Statebi
rogorc aRvniSneT, PIRLS 2006-Tan SedarebiT 2011 wels saqarTvelos
Sedegebi mniSvnelovnad – 17 erTeuliT gaumjobesda, Tumca saerTaSoriso
saSualo qulas (PIRLS-is skalis centralur mniSvnelobas – 500) 12
erTeuliT mainc CamorCeba da es gansxvaveba statistikurad mniSvnelovania
(ix. ilustracia #4.1.2).
ilustracia #4.1.2 - saqarTvelos Sedegebi 2006 da 2011 wlis kvlevaSi.
sruli suraTi, Tu rogor Seicvala kvlevaSi monawile qveynebis
Sedegebi 2001 wlidan 2011 wlamde, mocemulia ilustaciaSi #4.1.3.
40
ilustracia #4.1.3 - moswavleTa miRwevebiPPIRLS 2006-2011 wlebSi
41
ilustracia #4.1.3 - moswavleTa miRwevebiPPIRLS 2006-2011 wlebSi (gagrZeleba)
42
ilustracia #4.1.3. - moswavleTa miRwevebiPPIRLS 2006-2011 wlebSi (gagrZeleba)
43
4.2 mxatvruli da sainformacio teqstebis gaazreba da
wakiTxulis gaazrebis procesebi
mxatvruli da sainformacio teqstis gaazreba
PIRLS 2011-Si monawile warmatebul qveynebs mxatvruli da
sainformacio teqstebis gaazrebis komponentebSi, ZiriTadad, msgavsi
Sedegebi aqvT, rac, SesaZloa, kargad dabalansebul kiTxvis kurikulumsa da
swavlebis programaze metyvelebdes. Tumca zogierT qveyanas aqvs ufro
maRali an dabali maCvenebeli mxatvruli an sainformacio teqstebis
gaazrebis komponentebSi, missave saerTo SedegTan mimarTebiT. magaliTad,
honkongs, ruseTis federacias, fineTsa da singapurs (oTx saukeTeso
miRwevebis qveyanas) Soris, honkongs Tavisive saerTo SedegTan mimarTebiT
aqvs arsebiTad ufro kargi Sedegi sainformacio teqstebis gaazrebaSi da
ufro dabali Sedegi mxatvruli teqstis gaazrebaSi. orive SemTxvevaSi
gansxvaveba statistikurad arsebiTia, anu miRebuli sxvaoba SerCevis
PIRLS 2001 da 2006 wlis Sedegebis mixedviT, monawile qveyanaTa
umetesobas hqonda ukeTesi Sedegi mxatvruli an sainformacio teqstebis
gaazrebaSi. PIRLS 2011-Si monawile warmatebul qveynebs mxatvruli da
sainformacio teqstebis gaazrebaSi, ZiriTadad, msgavsi Sedegebi aqvT,
rac kargad organizebuli, dabalansebuli saswavlo gegmiTa da
efeqtiani swavlebis procesiT SeiZleba ixsnas. iseve rogorc 2006 wels,
qarTveli moswavleebi ukeTes Sedegs aCveneben mxatvruli teqstis
gaazrebaSi.
monawile zogierT qveyanaSi ukeTesad asrulebdnen davalebebs,
romlebic informaciis amocnobasa da uSualo daskvnis gamotanas
moiTxovda, zogierTSi ki im davalebebs, romlebic interpretacias,
integraciasa da Sefasebas moiTxovs. 2006 wlisagan gansxvavebiT.
saqarTvelom 2011 wels ukeTesi Sedegi interpretacia, integracia da
SefasebasTan dakavSirebul davalebebSi aCvena.
44
400
450
500
550
600
მხატვრული საინფორმაციო
2006 2011
SemTxveviTobiT ver aixsneba. ruseTis federaciasa da fineTSi gansxvaveba
ar aris.
iseve, rogorc 2006 wlis kvlevaSi, qarTvel bavSvebs mxatvruli
teqstebis gaazrebaSi ufro kargi maCveneblebi aqvT (skalirebuli saSualo
_ 491), vidre sainformacio teqstebis gaazrebaSi (skalirebuli saSualo _
482), Tumca orive SemTxvevaSi es Sedegebi statistikurad mniSvnelovnad
CamorCeba PIRLS-is saerTaSoriso skalirebul saSualos.
miuxedavad imisa, rom orive maCvenebeli CamorCeba PIRLS-is skalis
centralur mniSvnelobas (500), 2006 welTan SedarebiT saqarTvelos es
monacemi mniSvnelovnad gaizarda. es gansxvaveba Semdeg cxrilsa da
ilustraciazea gamosaxuli:
ilustracia #4.2.1 – mxatvruli da sainformacio teqstebi, PIRLS 2006-2011 wlis
Sedegebi.
PIRLS-ის სკალის ცენტრალური მნიშვნელობა
45
400
450
500
550
600
2006 2011
მხატვრული საინფორმაციო
cxrili #4.2.1 - mxatvruli da sainformacio teqstebi, PIRLS 2006-2011 wlis Sedegebi.
saqarTvelo mxatvruli sainformacio
saSualo skalirebuli qula
qulaTa Soris sxvaoba
saSualo skalirebuli qula
qulaTa Soris sxvaoba
2011 491 (2,9) 15
482 (3,1) 20
2006 477 (3,3) 462 (3,8)
gansxvaveba statistikurad arsebiTia
*saSualo skalirebuli qulis gaswvriv miTiTebulia standartuli Secdoma
garda imisa, rom mxatvruli da sainformacio teqstebis gaazrebaSi 2006
welTan SedarebiT Sedegebi gaumjobesda, 2011 wels Tavad am komponentebs
Soris gansxvavebam mniSvnelovnad iklo.
ilustracia #4.2.2 - mxatvruli da sainformacio teqstebi, PIRLS 2006-2011 wlis
Sedegebi.
wakiTxulis gaazrebis procesebi
miuxedavad kiTxvis miznebs Soris gansxvavebisa, procesebi da
strategiebi, romlebsac mkiTxveli ama Tu im teqstis kiTxvis dros iyenebs,
met-naklebad saerToa. wakiTxulis gaazrebis procesebi or skalaze
fasdeba: 1. informaciis amocnoba da uSualo daskvnis gamotana da 2.
interpretacia, integracia da Sefaseba. radganac es skalebi erTmaneTisgan
gansxvavebul unarebs zomavs, mosalodneli iyo, rom maT Sesafasebel
PIRLS-ის სკალის ცენტრალური მნიშვნელობა
46
davalebebs sirTulis gansxvavebuli xarisxi eqneboda. wakiTxulis
gaazrebis oTxi procesis mixedviT monacemTa analizi gviCvenebs, rom
qarTvel moswavleebs amjerad mniSvnelovnad ufro maRali maCvenebeli
aqvT teqstis interpretaciasa da integrirebasTan dakavSirebul
davalebebSi; im tipis davalebebSi, ki romlebic moiTxovs eqspliciturad
mocemuli informaciis povnas da uSualo daskvnis gamotanas, SedarebiT
dabali maCvenebeli aqvT. kerZod, saqarTvelos Sedegi wakiTxulis
gaazrebis procesebis mixedviT aseTia:
− informaciis amocnoba da uSualo daskvnis gamotana _ saSualo
skalirebuli qula 484.
− interpretacia, integracia da Sefaseba _ saSualo skalirebuli
qula 491.
2006 wlis SedegebTan SedarebiT gaumjobeseba aqac aRiniSneba.
interpretaciis, integraciisa da Sefasebis skalirebuli saSualo qula 2011
wels 35 erTeuliT gaumjobesda. informaciis amocnobisa da uSualo
daskvnis gamotanis komponentSi 2006 welTan SedarebiT umniSvnelo
gansxvavebaa, Tumca unda aRiniSnos, rom Sedegi 4 erTeuliT gaumjobesda
(ix. cxrili #4.2.2; ilustracia #4.2.3).
cxrili #4.2.2 - wakiTxulis gaazrebis procesebi, PIRLS 2006-2011 wlis Sedegebi.
saqarTvelo
informaciis amocnoba da uSualo daskvnis gamotana
interpretacia, integracia da Sefaseba
saSualo skalirebuli qula
qulaTa Soris sxvaoba
saSualo skalirebuli qula
qulaTa Soris sxvaoba
2011 484 (3) 4 491 (3,1) 35 2006 480 (3,4) 456 (3,7)
gansxvaveba statistikurad arsebiTia
*saSualo skalirebuli qulis gaswvriv miTiTebulia gazomvis standartuli Secdoma
47
ilustracia #4.2.3 - wakiTxulis gaazrebis procesebi, PIRLS 2006-2011 wlis Sedegebi.
rogorc momdevno ilustaciidan Cans (ilustracia #4.2.4), 2006 wels
interpretaciis, integraciisa da Sefasebis komponentis maCvenebeli
mniSvnelovnad CamorCeboda informaciis amocnobisa da uSualo daskvnis
gamotanaSi miRebul Sedegs, xolo 2011 wels maT Soris mimarTeba Seicvala
da interpretacia, integracia da Sefasebis komponentis saSualo
skalirebuli qula 7 erTeuliT aRemateba kidec meore komponents.
ilustracia #4.2.4 - wakiTxulis gaazrebis procesebi, PIRLS2006-2011 wlis Sedegebi.
400
450
500
550
600
ინფორმაციის ამოცნობა და უშუალო დასკვნის გამოტანა
ინტერპრეტაცია, ინტეგრაცია და შეფასება
2006
2011
400
450
500
550
600
2006 2011
ინფორმაციის ამოცნობა და უშუალო დასკვნის გამოტანა
ინტერპრეტაცია, ინტეგრაცია და შეფასება
PIRLS-ის სკალის ცენტრალური მნიშვნელობა
PIRLS-ის სკალის ცენტრალური მნიშვნელობა
48
kvlevaSi monawile qveynebis Sedegebi moswavleTa wakiTxulis
gaazrebis procesebis mixedviT mocemulia ilustraciaSi #4.2.5.
ilustracia #4.2.5 - wakiTxulis gaazrebis procesebi da moswavleTa miRwevebi
49
ilustracia #4.2.5 - wakiTxulis gaazrebis procesebi da moswavleTa miRwevebi
(gagrZeleba)
50
miRwevis saerTaSoriso
doneebi
5.1. miRwevis saerTaSoriso doneebi da saqarTvelo
PIRLS-is kvlevaSi gamoyofilia moswavleTa miRwevis 4 safexuri:
umaRlesi safexuri _ ≥ 625 qula
maRali safexuri _ ≥ 550 qula
saSualo safexuri _ ≥ 475 qula
dabali safexuri _ ≥ 400 qula
PIRLS 2011-is monawile qveynebis umravlesobaSi mcire
raodenobam (saerTaSoriso saSualo MmaCvenebeli _ 8%; saqarTvelo
_ 2%) miaRwia PIRLS 2011 saerTaSoriso skalis umaRles safexurs,
procentulad yvelaze didia aseTi moswavleebis raodenoba
singapurSi (24%); aseve, ruseTis federaciaSi, Crdilo irlandiaSi,
fineTSi, inglissa da honkongSi (18-19%). aRsaniSnavia, rom kvlevaSi
monawile qveyanaTa umetesobaSi moswavleTa 95% flobs sabazo
kiTxvis unars (Zlevs miRwevis saerTaSoriso skalis dabali
safexurisTvis gankuTvnil davalebebs). saqarTveloSi aseTi
moswavleebis raodenoba 86%-ia. eqvsma qveyanam gaaumjobesa Tavisi
miRwevebi saerTaSoriso skalis yvela safexurisTvis, maT Sorisaa
saqarTveloc.
51
rogor ganisazRvra saerTaSoriso miRwevis doneebi da ra principiT
dadginda maRali, saSualo da dabali safexurebis Sesabamisoba yoveli
davalebisaTvis?
moswavleTa monacemebis analizTan erTad xdeba im davalebebis
eqspertuli Sefaseba, romlebic kargad ganasxvavebs sxvadasxva miRwevis
mqone moswavleebs. ganisazRvra, Tu risi gakeTeba SeuZliaT da ras akeTeben
moswavleebi miRwevis umaRles, maRal, saSualo da saSualoze dabal
safexurebze. magaliTad, arCeviTpasuxiani davaleba fasdeba, rogorc
saerTaSoriso miRwevis umaRlesi safexuris Sesatyvisi, Tu 625 quliT
Sefasebul moswavleTa (umaRlesi safexuri) 65%-ma da 550 quliT Sefasebul
moswavleTa (maRali safexuri) 50%-ma warmatebiT gaarTva Tavi am
davalebas; anu gamoiyo is davalebebi, romlebsac warmatebiT asrulebda
miRwevis konkretul doneze myofi moswavle da ver umklavdeboda miRwevis
ufro qveda doneze myofi moswavle.5 sicxadisaTvis: moswavle, romlis
miRweva maRal safexurs Seesabameba, warmatebiT arTmevs Tavs maRali,
saSualo da dabali safexuris Sesabamis davalebebs; moswavle, romlis
miRweva umaRles safexurs Seesabameba, Zlevs umaRlesi, maRali, saSualo da
dabali safexuris Sesatyvis davalebebs. swored amitom statistikuri
analizisas, ZiriTadad, kumulaciur procentebs viyenebT.
miRwevis saerTaSoriso doneebis (safexurebis) mixedviT Sedegebis
analizi gviCvenebs, rom saSualod moswavleTa 8%-ma daZlia PIRLS-is
saerTaSoriso skalis umaRlesi safexuri. mozardebs, romelTa miRweva
umaRles safexurs Seesabameba, aqvT interpretirebisa da argumentirebis,
teqstis sxvadasxva nawilSi mocemuli informaciis integrirebis unari,
SeuZliaT literaturuli da sainformacio teqstebis struqturuli
Taviseburebebis aRqma da gaazreba. PIRLS-is saerTaSoriso skalis maRali
safexuri saSualod daZlia moswavleTa 44%-ma, saSualo _ 80%-ma, dabali
ki _ 95%-ma. kvlevaSi monawile qveynebSi saSualod moswavleTa 5% ar
flobs wakiTxulis gaazrebis minimalur, sabazo unars.
5 Scale anchoring analizi
52
qarTvel moswavleTa mxolod 2%-ma daZlia PIRLS-is saerTaSoriso
skalis umaRlesi safexuri, maRali _ moswavleTa 21%-ma, saSualo _ 60%-ma,
dabali ki _ 86%-ma. moswavleTa 14% aRmoCnda miRwevis saerTaSoriso
skalis dabali safexuris qvemoT. rac imas niSnavs, rom saqarTveloSi
moswavleTa 14%-s gauWirda dabali safexurisTvis gansazRvruli
davalebebis Sesrulebac ki (cxrili #5.1.1).
cxrili #5.1.1 _ saqarTvelo _ miRwevis saerTaSoriso safexurebi.
umaRlesi safexuri
maRali safexuri
saSualo safexuri
dabali safexuri
dabal safexurze qvemoT
saqarTvelo 2% (0,3) 21% (1,2) 60% (1,6) 86% (1,4) 14%
saerTaSoriso mediana
8% 44% 80% 95% 5%
() standartuli Secdoma
ilustracia #5.1.1 asaxavs kvlevaSi CarTul 45 qveyanaSi moswavleTa
procentul gadanawilebas miRwevis safexurebis mixedviT. ilustraciaSi
Cans, rom singapuris, ruseTis federaciis, Crdilo irlandiis, fineTis,
inglisis, honkongisa da aSS-s moswavleTa mniSvnelovanma procentma
daZlia umaRlesi da maRali safexurisTvis Sesabamisi davalebebi.
53
ilustracia #5.1.1 miRwevis safexurebi – kvlevaSi monawile qveynebis Sedegebi
54
ilustracia #5.1.1 miRwevis safexurebi – kvlevaSi monawile qveynebis Sedegebi
(gagrZeleba)
Tu PPIRLS 2006-isa da 2011 wlebis Sedegebs erTmaneTs SevadarebT,
vnaxavT, rom saqarTvelom miRwevis yvela safexurisTvis gaaumjobesa
sakuTari Sedegi (ix. cxrili #5.1.2)
cxrili #5.1.2 – saqarTvelos miRwevis safexurebi wlebis mixedviT.
saqarTvelo umaRlesi safexuri
maRali safexuri
saSualo safexuri
dabali safexuri
dabal safexurze qvemoT
2011 2% 21% 60% 86% 14%
2006 1% 15% 50% 82% 18%
gansxvaveba statistikurad arsebiTia.
rogorc cxrilidan Cans, yvelaze metad (10%-iT) gaizarda im
moswavleTa raodenoba, romelTac daZlies PIRLS saerTaSoriso skalis
saSualo safexuri, 6%-iT im moswavleTa raodenoba, romelTac daZlies
maRali safexurisTvis gankuTvnili davalebebi. rac gansakuTrebiT
mniSvnelovania, 4%-iT Semcirda im moswavleTa raodenoba, romlebic ver
Zlevdnen dabali safexurisTvis gankuTvnil davalebebsac ki.
Tu davakvirdebiT moswavleTa procentul ganawilebas PIRLS
saerTaSoriso skalis safexurebis mixedviT, vnaxavT, rom kvlevaSi
monawile postsabWoTa qveynebTan mimarTebiT Cveni Sedegi aseTia: ruseTis
55
federacias aqvs arsebiTad ukeTesi Sedegi, xolo azerbaijanis Sedegi,
romelic kvlevaSi pirvelad monawileobs, aseTia: moswavleTa 18% ver
Zlevs dabali safexurisTvis gankuTvnil davalebebs (analogiuri Sedegi
gvqonda Cvenc PIRLS 2006 wlis kvlevaSi); maRali safexuri daZlia 9%-ma,
saSualo 45%-ma, umaRlesi safexuri _ 0%-ma.
cxrilSi #5.1.3 warmodgenilia 2006 da 2011 wlis Sedegebi miRwevis
saerTaSoriso safexurebis mixedviT. ilustraciaSi miTiTebulia, romelma
qveyanam gaaumjobesa an gaauresa Tavisi Sedegi kvlevis wina ciklTan
SedarebiT.
cxrili #5.1.3 – miRwevis saerTaSoriso safexurebi _ 2006-2011 wlis SedarebiTi
analizi.
56
5.2. miRwevis saerTaSoriso safexurebi _ nimuSebi6 da axsna-
ganmartebebi
imisTvis, rom SeviqmnaT naTeli warmodgena miRwevis saerTaSoriso
safexurebis Sesaxeb, qvemoT warmovadgenT TiToeuli safexuris mokle
aRwerasa da testur davalebaTa tipur nimuSebs. nimuSebi aRebulia
wignierebis kvlevaSi CarTuli qarTvel moswavleTa namuSevrebidan.
dabali safexuri
am safexurze moswavleebi mxatvruli da sainformacio teqstebis
kiTxvisa da gaazrebisas axerxeben im testur kiTxvebze pasuxis gacemas,
romlebic, ZiriTadad, ar saWiroebs daskvnebis gamotanas an teqstis
interpretacias. maT SeuZliaT teqstSi eqspliciturad mocemuli
informaciis povna, amocnoba da reproduqcia, gansakuTrebiT ki im
SemTxvevaSi, Tu amosacnobi detalebi teqstis dasawyisSia mocemuli. am
safexurze moswavleebs aseve SeuZliaT iseT SekiTxvebze pasuxis gacema,
romlebic teqstze dayrdnobiT uSualo daskvnis gamotanas gulisxmobs.
nimuSi #1
es nimuSi aRebulia moTxrobidan `gafrindi, arwivo, gafrindi~.
davaleba moiTxovs teqstSi eqspliciturad mocemuli informaciis povnas,
amocnobasa da reproduqcias. am SekiTxvas qarTvel moswavleTa 93%-ma
upasuxa sworad (saerTaSoriso saSualoa 89%) (ix. ilustracia #5.2.1).
6 teqstebi Tavisi testuri davalebebiT ixileT danarTSi.
57
ilustracia #5.2.1
58
saSualo safexuri
am safexurze moswavleebi amJRavneben met gawafulobas gansakuTrebiT
mxatvruli moTxrobebis kiTxvisa da gaazrebisas. maT SeuZliaT siuJetis
gageba, garkveuli daskvnebis gamotana da teqstis nawilebs Soris
mimarTebebis danaxva. garda amisa, maT SeuZliaT sainformacio teqstis
qvesaTaurebisa da ilustraciebis gamoyeneba Sesatyvisi informaciis
moZiebis mizniT da teqstis sxvadasxva nawilSi mocemuli informaciis
Sejereba. miRwevis am safexurze moswavles mizez-Sedegobrivi kavSiris
danaxva SeuZlia ara mxolod erTi an ori winadadebis farglebSi, aramed
is xedavs kavSirs teqstis or monakveTSi warmodgenil faqtebsa da
movlenebs Soris.
nimuSi #2
es nimuSi amoRebulia moTxrobidan `mtris namcxvari”. davaleba
moiTxovs, moTxrobis dasawyisze dayrdnobiT, personaJis reaqciis Sesaxeb
daskvnis gamotanas. am SekiTxvaze qarTvel moswavleTa 79%-ma gasca swori
pasuxi, saerTaSoriso saSualo ki 70%-s gautolda (ix. ilustracia #5.2.2).
nimuSi #3
es magaliTi amoRebulia bukletidan `gaerTe qalaqgareT”. mocemul
davalebaSi moswavleebs bukletis mTavari saTqmelis identificireba
moeTxovebaT. qarTveli moswavleebis 73%-ma am SekiTxvas sworad upasuxa.
es Sedegi mcirediT naklebia saerTaSoriso saSualoze, romelic 76%-is
tolia (ix. ilustracia #5.2.3).
59
ilustracia #5.2.2
60
ilustracia #5.2.3
61
maRali safexuri
am safexurze myofi moswavleebi kargi mkiTxvelebi arian. mxatvruli
moTxrobebidan maT SeuZliaT amoiRon teqstSi gabneuli mniSvnelovani
detalebi. am safexurze moswavleebs ukve ganviTarebuli aqvT asakisaTvis
Sesabamisi argumentirebis unari (SeuZliaT, teqstidan moiyvanon daskvnebis
Sesabamisi argumentebi). sainformacio teqstebis gaazrebisas ki moswavleebs
SeuZliaT teqstis daniSnulebis gansazRvra, varaudisa da faqtis
erTmaneTisgan garCeva, teqstidan gamomdinare azris dasabuTeba. SeuZliaT,
gamoiyenon sainformacio teqstis organizebisaTvis damaxasiaTebeli
niSnebi mimarTebebis dasamyareblad da daskvnebis gamosatanad.
moswavleebi rogorc mxatvrul, ise sainformacio teqstebSi axerxeben
teqstis sxvadasxva monakveTs Soris kavSiris danaxvas da amis safuZvelze
daskvnis gamotanas; agreTve, teqstis interpretacias sakuTari codnisa da
gamocdilebis moSveliebiT. miRwevis am doneze moswavleebi swvdebian
teqstis ZiriTad azrs, ideas, teqstis zogierT mxatvrul elements da
axdenen teqstSi gadmocemuli ideebisa da informaciis integrirebas.
nimuSi #4
es nimuSi aRebulia moTxrobidan `mtris namcxvari”. mocemul
davalebaSi moswavles teqstSi warmodgenili informaciis integrireba da
personaJis ganzraxvis Sesaxeb daskvnis gamotana moeTxoveba. am SekiTxvas
saqarTveloSi moswavleTa 50%-ma gasca swori pasuxi (saerTaSoriso
saSualoc 50%-ia) (ix. ilustracia #5.2.4).
nimuSi #5
am nimuSSi warmodgenili davaleba aRebulia moTxrobidan `gafrindi,
arwivo, gafrindi”. davaleba moswavleebs moTxrobaSi amomavali mzis
mniSvenlobis Sefasebas sTxovs. mocemul SekiTxvas qarTveli moswavleebis
58%-ma gasca swori pasuxi, rac saerTaSoriso saSualos (57%) mcirediT
aRemateba (ix. ilustracia #5.2.5).
62
nimuSi #6
es nimuSi aRebulia sainformacio teqstidan `gaerTe qalaqgareT”. am
davalebaSi moswavleebs sTxoven, daasaxelon ori ram, risi gagebac
marSrutebis cxrilis daxmarebiTaa SesaZlebeli. moswavleebi marSrutebis
cxrilSi mocemuli informaciis gamoyenebis mxolod erTi gzis daweris
SemTxvevaSi 1 qulas iRebdnen. saerTaSoriso saSualos mixedviT,
moswavleTa 59%-ma mocemul davalebaSi oridan erTi qula mainc miiRo.
msgavsi Sedegi qarTveli moswavleebis 43%-ma aCvena (ix. ilustracia #5.2.6).
nimuSi #7
am magaliTSi warmodgenilia arCeviTpasuxiani davaleba sainformacio
teqstidan `uzarmazari kbilis saidumlo”. moswavleebs e.w. uSualo daskvnis
gamotana moeTxovebaT. miRwevis saSualo safexuris davalebisagan (nimuSi
#3) gansxvavebiT, moswavleebma, romlebmac am SekiTxvas sworad upasuxes,
aCvenes, rom SeuZliaT daskvnis gamotana sakmaod rTul teqstSi mocemuli
mtkicebebidan. am davalebaze qarTveli moswavleebis 51%-ma gasca swori
pasuxi, saerTaSoriso saSualo ki 58%-s gautolda (ix. ilustracia #5.2.7).
63
ilustracia #5.2.4
64
ilustracia #5.2.5
65
ilustracia #5.2.6
66
ilustracia #5.2.7
67
umaRlesi safexuri
am safexurze rogorc mxatvruli, ise sainformacio teqstebis kiTxvisas
da gaazrebisas moswavleebs SeuZliaT mTel teqstSi mocemuli sxvadasxva
informaciis gaazreba, teqstis monakveTebs Soris logikuri kavSiris
danaxva, teqstis mTlianobaSi aRqma, wakiTxuli informaciis interpretacia
da teqstis maorganizebeli niSnebis efeqturad gamoyeneba; aseve, teqstSi
mocemuli informaciis sakuTar codnasTan, gamocdilebasTan Sejereba.
nimuSi #8
mocemul nimuSSi warmodgenilia davaleba moTxrobidan `gafrindi,
arwivo, gafrindi”. moswavleebs moeTxovebaT personaJis qcevis
interpretireba, rac gulisxmobs misi erT-erTi Tvisebis dasaxelebasa da am
daxasiaTebis teqstidan moyvanili magaliTiT gamyarebas. informaciis
orive nawilis mowodeba moswavleebs sakmaod gauWirdaT, saerTaSoriso
saSualo 29% gaxlavT. saqarTveloSi swori pasuxi moswavleTa 24%-ma
gasca (ix. ilustracia #5.2.8).
nimuSi #9
es nimuSi aRebulia sainformacio teqstidan `uzarmazari kbilis
saidumlo”. moswavles moeTxoveba cxrilis dasruleba, romelSic
warsulSi da dResdReobiT aqtualuri mecnieruli Sexedulebebia
Sedarebuli. es davalebac sakmaod rTuli aRmoCnda. mas swori pasuxi
qarTveli moswavleebis mxolod 17%-ma gasca maSin, roca saerTaSoriso
saSualo TiTqmis orjer maRali, 32%, dafiqsirda (ix. ilustracia #5.2.9).
68
ilustracia #5.2.8
69
ilustracia #5.2.9
70
5.3 kiTxvaSi moswavleTa miRwevebis analizi sqesis mixedviT
analogiuri Sedegebi miRebulia sxva kvlevebSic. aSS-Si Catarebuli
erT-erTi kvleva cxadyofs, rom gogonebs kiTxvaSi ukeTesi Sedegi aqvT
dawyebuli sabavSvo baRidan me-8 klasis CaTvliT (Robinson & Lubienenski,
2011). PISA 2009-is Sedegebis mixedviT, 15 wlis gogonebis kiTxvis unaris
maCvenebeli aseve aRemateba imave asakis biWebis Sesabamis maCvenebels
(OECD, 2010). PIRLS 2011-is mixedviT, gogonebis miRwevebs Seesabameba
saerTaSoriso saSualo skalirebuli qula 520, biWebisas _ 504. mxolod xuT
qveyanaSi ar aris mniSvnelovani sxvaoba gogonebisa da biWebis Sedegebs
Soris. es qveynebia: kolumbia, italia, safrangeTi, espaneTi da israeli.
yvelaze didi gansxvaveba gogonebsa da biWebs Soris ki arabul qveynebSi
dafiqsirda. PIRLS 2006-is monacemebis mixediT, biWebs saSualo skalirebul
qulaze dabali Sedegi hqondaT, gogonebs ki _ maRali. PIRLS 2011-is
Sedegebis mixedviT, gogonebsac da biWebsac saSualo skalirebul qulaze
maRali Sedegi aqvT.
rogorc ukve aRvniSneT, PIRLS 2011-is monacemebiT, miRwevebis mixedviT
gogonebis upiratesobis tendencia dafiqsirda TiTqmis yvela monawile
qveyanaSi; igive Sedegia saqarTveloSic.
saqarTvelo. testSi gogonebis saSualo standartizebuli qulaa 499.15
(SE=0.51), biWebisa ki _ 477.3 (SE=0.52), saSualoTa Soris gansxvavebis Sefaseba
t kriteriumiT cxadyofs, rom saSualoTa Soris sxvaoba statistikurad
arsebiTia (p< 0.0001).
gogonebis da biWebis miRwevebis SedarebiTi analizi warmodgenilia
ilustraciaze #5.3.1
PIRLS 2011-Si, iseve, rogorc PIRLS 2001-sa da 2006-Si, gogoebs kiTxvaSi
mniSvnelovnad ukeTesi Sedegi aqvT, vidre biWebs. PIRLS 2011-is mixedviT
gogonebis upiratesobis tendencia dafiqsirda TiTqmis yvela monawile
qveyanaSi, maT Soris saqarTveloSic.
71
ilustracia #5.3.1 _ saqarTvelo _ 2006-2011 wlis Sedegebi moswavleTa sqesis
mixedviT.
rogorc vxedavT, 2011 wels monacemebi mniSvnelovnad gaumjobesda,
Tumca gogonebis miRwevebi biWebTan SedarebiT ufro metad imatebs
(gogonebi – 19; biWebi – 14). cxrilSiN#5.3.1 warmodgenilia qarTveli
bavSvebis miRwevebi sqesis mixedviT 2006-2011 wlebSi, SedarebisTvis
mocemulia saerTaSoriso monacemebi TiToeuli wlisaTvis.
cxrili #5.3.1 – saqarTvelo – wakiTxulis gaazrebis saSualo skalirebuli
maCveneblebi moswavleTa sqesis mixedviT
gogona biWi gogonebisa da biWebis saSualo
qulebs Soris sxvaoba
procentuli maCvenebeli
saSualo skal. qula
procentuli maCvenebeli
saSualo skal. qula
2006 saqarTvelo 48% 480 52% 463 17
saerT. saS. 49% 509 51% 492 17
2011 saqarTvelo 48% 499 52% 477 22
saerT. saS. 49% 520 51% 504 16
72
mxatvruli, aseve sainformacio teqstebis gaazrebis komponentSi
gogonebs ufro maRali maCvenebeli aqvT, vidre biWebs: saSualo
skalirebuli qula gogonebisTvis 504-ia (SE=0.54), xolo biWebisTvis 479.77
(SE=0.54), sainformacio teqstis gaazrebaSi gogonebis saSualo skalirebuli
maCvenebelia 493.74 (SE=0.51), biWebis ki 472.15 (SE=0.51). saSualoTa Soris
gansxvavebis Sefaseba t kriteriumiT cxadyofs, rom saSualoTa Soris
sxvaoba orive SemTxvevaSi arsebiTia (p< 0.0001).
wakiTxulis gaazrebis procesebis mixedviT SedarebiTi analizi
gviCvenebs, rom gogonebs ufro maRali maCveneblebi aqvT orive skalaze: (1)
davalebebSi, romlebic moiTxovs teqstSi eqspliciturad mocemuli
informaciis povnas da uSualo daskvnis gamotanas (gogonebis saSualo
skalirebuli qulaa – 496.56 (SE=0.51), biWebisa ki _ 472.58 (SE=0.51); (2).
davalebebSi, romlebic moiTxovs teqstSi mocemuli informaciis
interpretaciasa da codnasTan integrirebas (gogonebis qulaa – 501.98
(SE=0.53); biWebis ki _ 480.91 (SE=0.53). saSualoTa Soris gansxvavebis Sefaseba
t kriteriumiT cxadyofs, rom saSualoTa Soris sxvaoba orive SemTxvevaSi
arsebiTia (p< 0.0001).
400
450
500
550
600
მხატვრული საინფორმაციო
გოგო ბიჭი
400
450
500
550
600
ინფორმაციის ამოცნობა და უშუალო
დასკვნის გამოტანა
ინტერპრეტაცია, ინტეგრაცია და
შეფასება
გოგო ბიჭი
ilustracia N5.3.3 – wakiTxulis
gaazrebis procesebis analizi
moswavleTa sqesis mixedviT.
ilustracia N5.3.2 – sainformacio da
mxatvruli teqstebis gaazreba -
analizi moswavleTa sqesis mixedviT
73
sqesis mixedviT moswavleTa miRwevebis analizis saerTo suraTi
kvlevaSi monawile qveynebis mixedviT warmodgenilia TandarTul
ilustraciaze.
ilustracia #5.3.4 – wakiTxulis gaazreba – kvlevaSi monawile qveynebis analizi
moswavleTa sqesis mixedviT.
74
ilustracia #5.3.4 – wakiTxulis gaazreba – kvlevaSi monawile qveynebis analizi
moswavleTa sqesis mixedviT (gagrZeleba).
75
saqarTvelos regionebi
saqarTvelo
saerTaSoriso kvlevebis farglebSi monawile qveynebs saSualeba
aqvT, maTTvis saintereso faqtorebis mixedviT gaanalizon kvlevis
Sedegebi. TavebSi 6-8 Cven warmogidgenT moswavleTa miRwevebis
SedarebiT analizs regionebisa da skolis adgilmdebareobis
mixedviT (sofeli, qalaqi), aseve, mogawvdiT sajaro da kerZo
skolebis miRwevebis SedarebiT analizsac.
moswavleTa miRwevebis mixedviT, saukeTeso Sedegi saqarTveloSi
Tbilisel moswavleebs aqvT. maTi miRwevebis saSualo maCvenebeli
aRemateba saerTaSoriso saSualo maCvenebels; regionebs Soris
saukeTeso Sedegi imereTis regions aqvs. miuxedavad, kvlevaSi CarTul
moswavleTa simcirasa, unda aRiniSnos, rom saerTaSoriso saSualoze
maRali maCvenebeli aqvT afxazeTidan devnil moswavleebsac.
76
6.1. moswavleTa miRwevebis mixedviT Sedgenili reitinguli sia
moswavleTa miRwevebis mixedviT Sedgenili saqarTvelos regionebis
reitinguli sia (saSualo _ 500, standartuli gadaxra _ 100) mocemulia
ilustraciaze N6.1.1. monacemebis interpretaciisTvis mniSvnelovania
gaviTvaliwinoT regionebidan kvlevaSi CarTuli moswavleebis raodenoba.
iseve, rogorc 2006 wels, 2011 wlis kvlevaSic Tbilisis skolebis
moswavleebs yvelaze maRali miRwevebi aqvT: kiTxvis (wakiTxulis gaazrebis)
saSualo skalirebuli maCvenebeli 518.05-ia, mediana _ 523.37, standartuli
Secdoma (SE) _ 0.58. TbilisSi mcxovrebi moswavleebis kiTxvaSi miRwevebis
saSualo maCvenebeli aRemateba PIRLS saerTaSoriso skalis saSualo
maCvenebels da es gansxvaveba statistikurad arsebiTia (p<0.001). Tu
kvlevaSi monawile qveynebis moswavleTa miRwevebis mixedviT Sedgenil
reitingul sias davakvirdebiT (gv. 37), Tbiliseli moswavleebis Sedegi
daaxloebiT iseTia, rogoric zogierTi evropuli qveynis Sedegi
(magaliTad, safrangeTi _ saSualo maCvenebeli 520; espaneTi _ 513; norvegia
_ 507).
saSualoze maRali maCvenebeli ar aqvs arc erT regions. Tu ar
CavTvliT afxazeTs. Tumca misi Sedegi, cxadia, ar gamodgeba afxazeTis
regionis dasaxasiaTeblad; aq gaerTianebulia is skolebi, romlebic
eqvemdebareba afxazeTis ganaTlebis saministros da sadac, ZiriTadad,
iZulebiT gadaadgilebuli moswavleebi swavloben. afxazeTidan devnilTa
skolebi, ZiriTadad, zugdidis raionSia. kvlevaSi SerCeuli ori skolidan,
erTi galis raionSia, meore ki – zugdidSi. aqve unda aRiniSnos, rom
afxazeTis regionisTvis SerCevis moculoba mcirea da Seadgens 16
moswavles. am regionisTvis kiTxvis saSualo skalirebuli maCvenebeli
527.10-ia, mediana _ 533.19, standartuli Secdoma (SE) _ 2.83. TavisTavad es
Sedegi sami standartuli Secdomis diapazonSic ki (527.10±3(SE)) aRemateba
Tbilisis Sedegs.
77
ilustracia #6.1.1 – saqarTvelos regionebi _ moswavleTa miRwevebis mixedviT
Sedgenili reitinguli sia
analogiuri viTarebaa mxatvruli da sainformacio teqstebis
gaazrebaSi. Tbilisel moswavleebs aqvT saerTaSoriso saSualoze maRali
Sedegi orive komponentSi (523.69, SE=0.61; 512.77, SE=0.59). 2006 wlis Sedegebis
mixedviT, sainformacio teqstebis gaazrebaSi saSualoze statistikurad
mniSvnelovnad maRali maCvenebeli ar hqonda arc erT regions, maT Soris,
arc Tbiliss. am TvalsazrisiT, Tbiliselma moswavleebma TavianTi Sedegi
gaaumjobeses. regionebs Soris saukeTeso maCvenebeli aqvs imereTs
(mxatvruli teqstis gaazreba _ 491.07, SE=0.91; sainformacio teqstis gaazreba
_ 482.81, SE=0.87); SedarebiT maRali maCvenebelia guriaSic (mxatvruli
teqstis gaazreba _ 489.63, SE=2.08; sainformacio teqstis gaazreba _ 484.36,
SE=1.98) 7.
7 zogierT regionSi standartuli Secdoma maRalia, rac savaraudod SerCevis mcire
moculobiTaa ganpirobebuli (magaliTad, mxatvruli teqstis gaazrebis Sefaseba: afxazeTis regionisTvis standartuli Secdoma SE=4.33; raWa-leCxumi SE=3.62). zogierT regionSi moswavleTa miRwevebis Sesaxeb myari daskvnebis gakeTebis nacvlad, SeiZleba tendenciebis Sesaxeb vimsjeloT.
78
ilustracia #6.1.2 – saqarTvelos regionebis Sedegebi mxatvruli da sainformacio
teqstebis gaazrebis mixedviT.
wakiTxulis gaazrebis procesebis mixedviT monacemTa analizi
gviCvenebs, rom Tbilisel moswavleebs saSualoze maRali maCvenebeli aqvT
im tipis davalebebSi, romlebic moiTxovs teqstSi eqspliciturad mocemuli
informaciis povnas da uSualo daskvnis gamotanas (514.09, SE=0.58), aseve,
teqstis interpretaciasa da integrirebasTan dakavSirebul davalebebSi
(521.8, SE=0.6). ufro maRali Sedegi aqvs afxazeTis regions: teqstSi
eqspliciturad mocemuli informaciis povna da uSualo daskvnis gamotana _
522.03, SE=3.08; teqstis interpretacia da integrireba _ 546.28, SE=3.3.
danarCen regionebs Soris wakiTxulis gaazrebis procesebis mixedviT
imereTi liderobs (teqstSi eqspliciturad mocemuli informaciis povna da
uSualo daskvnis gamotana _ 484.44, SE=0.88; teqstis interpretacia da
integrireba _ 492.44, SE=0.90); Tumca imereTis maCvenebeli CamorCeba PIRLS
saerTaSoriso skalis saSualo maCvenebels.
79
ilustracia #6.1.3 – saqarTvelos regionebis Sedegebi wakiTxulis gaazrebis
procesebis mixedviT.
6.2. miRwevis saerTaSoriso safexurebi da saqarTvelos
regionebi
umaRlesi safexuri. rogorc ukve aRvniSneT, saSualod saqarTvelos
moswavleTa 2%-ma miaRwia PIRLS-is miRwevis saerTaSoriso skalis umaRles
safexurs. am safexurze ufro maRali maCvenebeli aqvs Tbiliss (3.2%).
maRali safexuri. saqarTvelos moswavleTa saSualod 21%-ma daZlia
miRwevis saerTaSoriso skalis maRali safexuri. am safexurze ufro maRali
maCvenebeli aqvT Tbilissa (30.5%) da afxazeTs (21,4%).
kritikulad mniSvnelovania im moswavleTa raodenoba, romelTac ar
aqvT ganviTarebuli kiTxvis minimaluri, sabazo unarebi, anu ver Zleven
saerTaSoriso skalis dabali safexurisTvis gankuTvnil davalebebsac.
80
dabali safexurisTvis tipuri davalebebis daZleva ver moaxerxa
zogierTi regionis moswavleTa sakmaod mniSvnelovanma procentma
(saqarTvelos saSualo maCvenebelia - 14%). im moswavleTa raodenoba,
romelTac asakisTvis Sesabamisi kiTxvis sabaziso unarebic ki ar aqvT
ganviTarebuli, regionebis mixedviT amgvaradaa ganawilebuli:
− kaxeTi _ 24.6%;
− mcxeTa-mTianeTi _ 23.2%;
− raWa-leCxumi-qvemo svaneTi _ 21.1%;
− aWara _ 20.4%;
− samegrelo-zemo svaneTi _18.4%;
− qvemo qarTli _ 18.9%;
− samcxe-javaxeTi _ 15.7%;
− Sida qarTli – 14.4%.
im moswavleTa raodenoba, romelTac ver daZlies dabali
safexurisTvis gankuTvnili davalebebi, yvelaze mcirea TbilisSi da
Seadgens 5.1%-s; aseTi Sedegi aqvs kvlevaSi CarTul ramdenime evropul
qveyanas _ ingliss, poloneTsa da slovenias. aqve unda aRiniSnos, rom
kvlevaSi monawile iZulebiT gadaadgilebul moswavleTa absoluturma
umravlesobam daZlia miRwevis dabali safexuri.
ilustraciaSi #6.2.1 mocemulia, Tu rogor gadanawilda miRwevis
safexurebze moswavleTa procentuli raodenoba regionebis mixedviT.
ilustracia #6.2.1 – saqarTvelos regionebi _ miRwevis safexurebi
81
moswavleTa miRwevebi da
saqarTvelos skolebi
7.1. PIRLS skalis saSualo maCvenebeli da saqarTvelos
skolebi
PIRLS saerTaSoriso saSualoze maRali maCvenebeli aqvs kvlevaSi
monawile saqarTvelos skolebis 47.1%-s, 52.9%-s ki saSualoze dabali
maCvenebeli aqvs.
TandarTuli grafiki asaxavs regionebis mixedviT skolaTa procentul
raodenobas, romelTac aqvT PIRLS saerTaSoriso skalis saSualo
maCvenebelze maRali an dabali Sedegi.
saqarTveloSi arsebiTad Warbobs im skolaTa raodenoba, romelTa
saSualo miRwevac saerTaSoriso skalirebul saSualoze dabalia.
saSualoze maRali maCvenebliT procentulad yvelaze meti skola aris
TbilisSi, imereTSi, qvemo qarTlsa da samegrelo-zemo-svaneTSi. P
saqarTvelos 173 skolidanP37 skolas hyavs 25% an meti moswavle
saerTaSoriso miRwevis skalis dabal safexurze qvemoT.
82
ilustracia #7.1.1 – skolebis procentuli raodenoba, romelTa miRwevis saSualo
maCvenebeli aRemateba an CamorCeba saerTaSorio saSualo maCvenebels.
7.2. miRwevis saerTaSoriso safexurebi da saqarTvelos
skolebi
umaRlesi safexuri. kvlevaSi monawile 31 skolaSi moswavleTa 2%-ma an
metma miaRwia PIRLS saerTaSoriso miRwevis skalis umaRles safexurs, maT
Soris 5 skolaSi aseTi moswavleebis raodenoba 10%-ze metia.
PIRLS saerTaSoriso miRwevis skalis umaRlesi safexurisTvis
gansazRvruli davalebebi ver daZlia kvlevaSi monawile saqarTvelos 173
skolidan 132 skolis verc erTma moswavlem.
2006-2011 wlebis SedarebiTi analizi cxadyofs, rom gaizarda im
skolebis raodenoba, romelTac hyavT erTi an meti moswavle miRwevis
umaRles safexurze. aseTi skolebis raodenoba 2006 wels daaxloebiT 20%-
s, 2011 wlis kvlevs monacemebis mixedviT ki _ 24%-s Seadgens.
maRali safexuri. PIRLS-is miRwevis saerTaSoriso skalis maRali
safexurisTvis gansazRvruli davalebebi daZlia:
− 58 skolaSi moswavleTa 21%-ma da metma;
83
− 36 skolaSi moswavleTa 30%-ma da metma;
− 18 skolaSi moswavleTa 40%-ma da metma.
PIRLS-is miRwevis skalis maRali safexurisTvis gansazRvruli
davalebebi ver daZlia 30 skolis verc erTma moswavlem, anu kvlevaSi
monawile skolaTa 17.34%-Si moswavleebi mxolod saSualo an dabali
safexurisTvis gankuTvnil davalebebs Zleven. 2006 wlis analogiuri
maCvenebeli daaxloebiT 27%-s Seadgens.
saSualo safexuri. PIRLS miRwevis skalis saSualo safexurisTvis
gansazRvruli davalebebi ver daZlia kvlevaSi monawile 173 skolidan 3
skolis verc erTma moswavlem.
dabali safexuri. PIRLS-is miRwevis skalis dabal safexurze arc erTi
moswavle ar hyavs 8 skolas. am skolebis yvela moswavle saSualo, maRal
an umaRles safexurzea.
dabal safexurze qvemoT. gansakuTrebiT SemaSfoTebelia is faqti,
romPsaqarTvelos 173 skolidanP33 skolas hyavs 25% an meti moswavle
saerTaSoriso miRwevis skalis dabal safexurze qvemoT. erT-erT skolaSi
aseTi bavSvebis raodenobma 71.6%-s Seadgens.
TandarTuli ilustracia asaxavs regionebis mixedviT kvlevaSi
CarTuli skolebis miRwevebs. skolebis Sedegebi warmodgenilia miRwevis
saerTaSoriso safexurebis mixedviT. ilustracia marcxena mxares
warmodgenilia TiToeul skolaSi im moswavleTa procentuli raodenoba,
romelTac ver daZlies miRwevis dabali safexurisTvis gansazRvruli
davalebebi. xolo marjvena mxares _ skolebSi im moswavleTa raodenoba,
romelTac daZlies miRwevis saerTaSoriso skalis dabali, saSualo,
maRali da umaRlesi safexurebi. kvlevis eTikis principebidan gamomdinare,
skolebis miRwevebis Sesaxeb informacia konfidencialuria da, Sesabamisad,
ilustraciaze miTiTebuli ar aris.
ilustracia #7.2.1 – miRwevis safexurebi da saqarTvelos skolebi.
85
ilustracia #7.2.1 – miRwevis safexurebi da saqarTvelos skolebi (gagrZeleba).
86
qalaqi, sofeli
gansakuTrebiT saintereso aRmoCnda moswavleTa miRwevebis mixedviT
soflisa da qalaqis skolebis SedarebiTi analizis Sedegebi.
kvlevaSi CarTul moswavleTa 79.1% swavlobs qalaqis skolaSi, 20.9%
ki _ soflis skolaSi. maTi miRwevebis SedarebiTi analizi cxadyofs, rom
qalaqSi mcxovreb moswavleebs aqvT mniSvnelovnad ufro maRali Sedegi,
vidre sofelSi mcxovreb moswavleebs. qalaqSi mcxovrebi bavSvebis
miRwevebis saSualo skalirebuli maCvenebeli 499.83-ia (SE=0.45), sofelSi
mcxovrebi bavSvebis miRwevebi ki statistikurad mniSvnelovnad CamorCeba
PIRLS-is saSualo maCvenebels da Seadgens 465.57-s (SE=0.61). saSualoTa
Soris gansxvavebis Sefaseba t kriteriumiT cxadyofs, rom saSualoTa Soris
sxvaoba (igulisxmeba qalaqisa da soflis moswavleTa miRwevebis Sedareba;
aseve, saerTaSoriso saSualosTan soflis moswavleTa miRwevebis
iseve rogorc PIRLS 2006 wlis kvlevaSi, PIRLS 2011-Sic kiTxvaSi
miRwevebiT soflis moswavleebi arsebiTad CamorCebian qalaqSi mcxovreb
maT Tanatolebs; sxvaoba 34 qulas Seadgens. qalaqis moswavleebs
mniSvnelovani upiratesoba aqvT sainformacio da mxatvruli teqstebis
gaazrebaSi, aseve wakiTxulis gaazrebis yvela komponentSi.
qalaqisa da soflis moswavleTa miRwevebis analizi aCens kiTxvas
saqarTveloSi ganaTlebis Tanabari xelmisawvdomobis Taobaze.
87
Sedareba) statistikurad arsebiTia (p<0.0001), anu miRebuli sxvaoba
SerCevis SemTxveviTobiT ver aixsneba. SedarebiTi analizi warmodgenilia
ilustraciaze # 8.1.
ilustracia #8.1 – soflisa da qalaqis moswavleTa miRwevebi
qalaqSi mcxovreb moswavleebs upiratesoba aqvT rogorc mxatvruli,
iseve sainformacio teqstebis gaazrebis komponentSi (ix. ilustracia #8.2).
saSualoTa Soris sxvaoba orive SemTxvevaSi statistikurad arsebiTia.
mxatvruli teqstebis gaazrebaSi kiTxvis saSualo skalirebuli qula
qalaqisTvis 504.89-ia (SE=0.47), xolo soflisTvis 466.52 (SE=0.64),
sainformacio teqstis gaazrebaSi qalaqis saSualo skalirebuli
maCvenebelia 494.55 (SE=0.44), soflis ki 460.29 (SE=0.61). saSualoTa Soris
gansxvavebis Sefaseba t kriteriumiT cxadyofs, rom saSualoTa Soris
sxvaoba orive SemTxvevaSi statistikurad arsebiTia (p< 0.0001).
analogiuri Sedegia wakiTxulis gaazrebis procesebis mixedviT
moswavleTa miRwevebis SemTxvevaSic (ix. ilustracia #8.3). interpretaciis,
integraciisa da Sefasebis skalaze qalaqSi mcxovrebi moswavleebis
saSualo skalirebuli maCvenebelia 503.31 (SE=0.46), xolo sofelSi
mcxovrebi moswavleebis 468.36 (SE=0.63), informaciis amocnobisa da uSualo
daskvnebis gamotanis komponentis skalaze qalaqis saSualo skalirebuli
maCvenebelia 495.98 (SE=0.45), soflis 462.17 (SE=0.61). saSualoTa Soris
sxvaoba orive SemTxvevaSi statistikurad arsebiTia (p< 0.0001).
400
450
500
550
600
კითხვის საერთო ქულა
სოფელი ქალაქი
SE 0.61 0.45
88
400
450
500
550
600
მხატვრული ტექსტის გააზრება
საინფორმაციო ტექსტის გააზრება
სოფელი ქალაქი
400
450
500
550
600
ინტერპრეტაცია, ინტეგრაცია და შეფასება
ინფორმაციის ამოცნობა და უშუალო დასკვნების
გამოტანა
სოფელი ქალაქი
ilustracia #8.2 _ sofeli, qalaqi _ mxatvruli da sainformacio teqstebis
gaazreba
ilustracia #8.3 _ sofeli, qalaqi – wakiTxulis gaazrebis procesebi
qalaqsa da sofelSi mcxovrebi bavSvebis miRwevebis SedarebiTi
analizi miRwevis saerTaSoriso skalis mixedviT. 2006 wlis monacemebis
mixedviT, qalaqSi mcxovreb moswavleTa 12% aRmoCnda miRwevis
saerTaSoriso skalis dabali safexuris qvemoT. sofelSi mcxovreb
moswavleTa analogiuri maCvenebeli ki 25.5%-ia. 2011 wels SeimCneva
gaumjobesebis tendencia (ix. ilustracia #8.4).
ilustracia #8.4 – sofeli, qalaqi – miRwevis saerTaSoriso safexurebi
1.1%
10.4%
35.6% 33.0%
19.9%
1.9%
22.9%
42.4%
23.2%
9.5%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
უმაღლესი საფეხური (625 ქულაზე მეტი)
მაღალი საფეხური (550-
625 ქულა)
საშუალო საფეხური (475-
550 ქულა)
დაბალი საფეხური (400-
475 ქულა)
დაბალ საფეხურზე ქვემოთ (400
ქულაზე ნაკლები)
სოფელი ქალაქი
SE 0.64 0.47
SE 0.61 0.44
SE 0.63 0.46
SE 0.61 0.45
89
es Sedegi namdvilad iZleva dafiqrebis sababs saqarTveloSi soflad
mcxovrebi moswavleebis saganmanaTleblo perspeqtivebis Sesaxeb, rogorc
am etapze, ise samomavlod. gansakuTrebiT maSin, Tu am TvalsazrisiT,
kvlevaSi monawile maRali miRwevebis qveynebis Sedegebs SevxedavT.
magaliTad, fineTSi soflisa da qalaqis moswavleTa miRwevebs Soris
sxvaoba 8 qulas Seadgens. saqarTvelos SedegTan SedarebiT soflisa da
qalaqis moswavleTa miRwevebs Soris ufro didi sxvaoba marokoSia _
sxvaoba 52.5-s Seadgens (marokos saSualo miRweva 310-ia da moswavleTa
miRwevebis mixedviT Sedgenili reitinguli siis bolo adgils ikavebs).
90
moswavleTa miRwevebi sajaro
da kerZo skolebSi
SedarebiTi analizi
kvlevaSi CarTul moswavleTa 91.4% swavlobs sajaro skolaSi, 8.6% ki
_ kerZo skolaSi. maTi miRwevebis SedarebiTi analizi cxadyofs, rom
moswavleebs, romlebic kerZo skolebSi dadian, aqvT mniSvnelovnad maRali
Sedegi, vidre _ sajaro skolebis moswavleebs. kiTxvis saSualo
skalirebuli qula sajaro skolisTvis 482.97-ia (SE=0.39), xolo kerZo
skolisTvis 542.81 (SE=1.02). saSualoTa Soris gansxvavebis Sefaseba t
kriteriumiT cxadyofs, rom saSualoTa Soris sxvaoba statistikurad
arsebiTia (p< 0.0001).
kiTxvaSi miRwevebiT sajaro skolis moswavleebi arsebiTad
CamorCebian maT Tanatolebs, romlebic kerZo skolebSi swavloben;
sxvaoba 60 qulas Seadgens. es gansxvaveba statistikurad ufro
arsebiTia, vidre soflisa da qalaqis skolebis moswavleTa
miRwevebs Soris gansxvaveba. kerZo skolis moswavleebs
mniSvnelovani upiratesoba aqvT sainformacio da mxatvruli
teqstebis gaazrebaSi, aseve wakiTxulis gaazrebis yvela komponentSi.
sajaro da kerZo skolebis moswavleTa miRwevebis analizic
gamokveTs saqarTveloSi ganaTlebis Tanabari xelmisawvdomobis
problemas.
91
unda aRiniSnos, rom kerZo skolaSi moswavleTa miRwevebi PIRLS
saerTaSoriso skalis saSualo maCvenebelze (500) mniSvnelovnad maRalia.
kiTxvis saSualo skalirebuli qula kerZo skolisTvis (542.81) moswavleTa
miRwevebis mixedviT Sedgenil reitingul siaSi me-16 adgils Seesabameba
(saqarTvelo am siaSi 34-e adgilzea). kerZo skolebis moswavleTa Sedegi
utoldeba SvedeTis maCvenebels da xvdeba iseTi qveynebis rigSi,
rogorebicaa: CexeTis respublika, germania, israeli, portugalia. Tu am
qveynebis kerZo skolebis moswavleTa miRwevebs SevadarebT, saqarTveloSi
kerZo skolebis miRwevebs, gansxvavebul suraTs miviRebT. magaliTad,
portugaliSi kerZo skolis moswavleTa miRwevebi daaxloebiT 32
erTeuliT aRemateba sajaro skolis moswavleTa miRwevebs. am
monacemebidan Cans, rom sxvaoba kerZo da sajaro skolebs Soris arc ise
dramatulia, rogorc saqarTvelos SemTxvevaSi. amasTan, portugaliis
kerZo skolebis moswavleTa saSualo miRweva (569,8) arsebiTad aRemateba
saqarTvelos kerZo skolebis moswavleTa saSualo miRwevas (542,81). Tu
sxva evropuli qveynebis Sedegebs SevadarebT, vnaxavT, rom sajaro da
kerZo skolebis miRwevebs Soris sxvaoba kidev ufro mcirea: magaliTad,
espaneTSi sxvaoba Seadgens 19-s, italiaSi - 7-s. daniaSi ki kerZo da sajaro
skolebis moswavleTa miRwevebs Soris sxvaoba 0,06-ia.
ilustracia #9.1 _ sajaro da kerZo skolebi _ kiTxvis saSualo maCvenebeli
kerZo skolebs upiratesoba aqvT rogorc mxatvruli, iseve
sainformacio teqstis gaazrebis komponentSi. saSualoTa Soris sxvaoba
orive SemTxvevaSi statistikurad arsebiTia. mxatvruli teqstebis
gaazrebaSi kiTxvis saSualo skalirebuli qula kerZo skolisTvis 546,13-ia
400
450
500
550
600
კითხვის საერთო ქულა
საჯარო სკოლები კერძო სკოლები
SE 0.39 1.05
92
400
450
500
550
600
მხატვრული ტექსტის გააზრება
საინფორმაციო ტექსტის გააზრება
საჯარო სკოლები კერძო სკოლები
400
450
500
550
600
ინტერპრეტაცია, ინტეგრაცია და შეფასება
ინფორმაციის ამოცნობა და უშუალო დასკვნების
გამოტანა
საჯარო სკოლები კერძო სკოლები
(SE=1.09), xolo sajaro skolisTvis 486.68 (SE=0.41), sainformacio teqstis
gaazrebaSi kerZo skolebis saSualo skalirebuli maCvenebelia 540.99
(SE=1.01), sajaro skolebis ki _ 477.42 (SE=0.38). saSualoTa Soris
gansxvavebis Sefaseba t kriteriumiT cxadyofs, rom saSualoTa Soris
sxvaoba statistikurad arsebiTia, anu miRebuli sxvaoba SerCevis
SemTxveviTobiT ver aixsneba (p< 0.0001).
analogiuri Sedegia wakiTxulis gaazrebis procesebis mixedviT
moswavleTa miRwevebis analizisas. interpretaciis, integraciisa da
Sefasebis skalaze kerZo skolebis saSualo skalirebuli maCvenebelia
547.78 (SE=1.04), xolo sajaro skolebisa _ 485.99 (SE=0.39), informaciis
amocnobisa da uSualo daskvnebis gamotanis skalaze kerZo skolebis
saSualo skalirebuli maCvenebelia 537.80 (SE=0.97), sajaro skolebisa ki _
479.40 (SE=0.38). saSualoTa Soris sxvaoba statistikurad arsebiTia (p<
0.0001).
ilustracia #9.2 – kerZo da saxelmwifo skolebi _ mxatvruli da
sainformacio teqstebis gaazreba
ilustracia #9.3 – kerZo da saxelmwifo skolebi – wakiTxulis gaazrebis
procesebi
moswavleTa miRwevebis analizi PIRLS saerTaSoriso miRwevis
safexurebis mixedviT, cxadyofs, rom kerZo skolebSi arsebiTad metia im
SE 0.41
1.14
SE 0.38
1.08
SE 0.40 1.07
SE 0.39 1.01
93
moswavleebis raodenoba, romelTac daZlies miRwevis maRali da umaRlesi
safexurebi (ix. ilustracia N9.4).
ilustracia #9.4 – sajaro da kerZo skolebi – miRwevis saerTaSoriso safexurebi
TavebSi 4-9 ZiriTadad warmogidgineT moswavleTa miRwevebis Sesaxeb
informacia. momdevno TavebSi ki detalurad ganvixilavT im faqtorebs,
romlebic zegavlenas axdens moswavleTa miRwevebze.
1.1%
16.7%
39.8%
28.1%
14.2%
6.7%
34.5% 32.0%
13.1%
3.6%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
უმაღლესი საფეხური (625 ქულაზე მეტი)
მაღალი საფეხური (550-625 ქულა)
საშუალო საფეხური (475-550 ქულა)
დაბალი საფეხური (400-475 ქულა)
დაბალ საფეხურზე ქვემოთ (400 ქულაზე
ნაკლები)
საჯარო სკოლები კერძო სკოლები
94
faqtorebi, romlebic gavlenas axdens
moswavleTa wignierebaze
erovnuli da sazogadoebrivi
konteqsti
− adamianis ganviTarebis indeqsi (HDI _ qveyanaSi keTildReobis
xarisxis maCvenebeli)
− GDP _ mTliani Sida produqti
− qveynis saganmanaTleblo politika, mimdinare reformebi
− dawyebiT skolasTan dakavSirebuli specialuri
saganmanaTleblo politika
− skolamdeli aRzrdis politika
qveynisa da sazogadoebis SigniT bavSvis wignierebis ganviTarebaSi
didi wvlili Seaqvs kulturul, socialur, politikur da ekonomikur
faqtorebs. qveynis warmateba ganaTlebasa da wignieri adamianebis aRzrdaSi
didwiladaa damokidebuli imaze, Tu ra mniSvneloba eniWeba wignierebas
sazogadoebaSi.
is, Tu ramdenad afaseben qveyanaSi wignierebasa da masTan
dakavSirebul aqtivobebs, moqmedebs Sesabamisi garemos CamoyalibebisTvis
PIRLS 2011 cxadyofs, rom moswavleTa miRwevebze gavlenas axdens
rogorc qveynis keTildReobis xarisxi, demografiuli maxasiaTeblebi
da resursebi, aseve, skolamdeli aRzrdis politika. dadasturda kavSiri
moswavleTa ekonomikur mdgomareobasa da miRwevebs Soris.
95
aucilebeli droisa da resursebis gamoyofaze. wignierebis
prioritetulobis Sesaxeb gadawyvetilebaze zegavlenas axdens adamianebis
gamocdileba da rwmena wignierebis rolis Sesaxeb skolasa da skolis
gareT warmatebulobaSi (Street, 2001).
kiTxvis swavlebis prioritetulobasTan dakavSirebuli politikis
erovnul da lokalur doneze xelSewyobisTvis ar aris aucilebeli didi
raodenobis ekonomikuri resursis daxarjva. qveyanaSi skolebsa da,
zogadad, sazogadoebas SeuZliaT iseTi garemo Camoayalibon, romelSic
kiTxvas afaseben (Tse & Loh, 2007).
demografiuli maxasiaTeblebi da resursebi. qveyanaSi arsebulma
ekonomikurma mdgomareobam SeiZleba didi gavlena moaxdinos wignierebis
doneze da saWiro resursebis xelmisawvdomobaze. didi raodenobis
ekonomikuri resursi uzrunvelyofs ukeTesi saganmanaTleblo pirobebisa
da kargad momzadebuli maswavleblebis arsebobas, agreTve, investiciebis
Cadebas wignierebis ganviTarebaSi, rac gulisxmobs: sazogadoebrivi
programebis danergvas, sazogadoebrivi da skolis biblioTekebis, saklaso
oTaxebisa da ojaxebis beWduri masalebiTa da teqnologiebiT
uzrunvelyofas (Neuman, 1999).
zogadad, qveynebi, romelTa populacia didi da mravalferovania da
romelTac mcire raodenobis saswavlo masala aqvT da mcire adamianuri
resursi hyavT, ufro met sirTules awydebian (Bos, Schwippert & Stubbe, 2007;
Gradstein & Schiff, 2006; Kirsch, Braun, Yamamoto & Sum,2007; Taylor & Vinjevold, 2006;
Trong, 2009). ganaTlebaze, rogorc erovnul, ise adgilobriv doneze,
gavlenas axdens mosaxleobis mier gamoyenebuli enebis raodenoba,
zrdadasrulebulTa wignierebis done da sxva socialuri Tu
janmrTelobasTan dakavSirebuli demografiuli maxasiaTeblebi.
wignierebis kvlevaSi maRali SedegebiT gamorCeuli qveynebi
keTildReobis maRali donis mqone qveynebia. Tu keTildReobis sazomad
gaerTianebul erebis ganviTarebis programis qveynis keTildReobis sazoms
96
gamoviyenebT8 da wignierebis Sedegebs SevadarebT, vnaxavT, rom
wignierebis kvlevaSi 500 qulaze maRal Sedegebs metwilad maRali
keTildReobis maCveneblis mqone (0.80-0.95) qveynebi aCveneben. kvlevaSi
monawile qveynebi: norvegia, avstralia, holandia, aSS da axali zelandia,
2011 wlis monacemebiT, HDI-indeqsis mixedviT Sedgenili reitinguli siis
saTaveSi arian (HDI maCveneblebi 0.943-0,908), am qveynebs moswavleTa
wignierebis maRali maCveneblebi aqvT. unda aRiniSnos, rom kvlevaSi
monawile yvela qveyanas, romlebsac HDI-indeqsis mixedviT ganviTarebis
umaRlesi donis maCveneblebi aqvT (germania, SvedeTi, axali zelandia,
honkongi, dania, israeli, slovenia, fineTi, espaneTi da sxv; HDI – 0,87 da
meti)9. saSualoze maRali miRwevebi aqvT wignierebis kvlevaSi. aq
gamonakliss aRmosavleT evropis qveynebi da arabeTis naxevarkunZulis
qveynebi aCveneben. magaliTisTvis, kataris keTildReobis xarisxi litvis
amave maCvenebelze maRalia, magram litvis (528) Sedegi wignierebis kvlevaSi
mniSvnelovnad maRalia kataris Sedegze (425). Mmeores mxriv, bulgareTis
qveynis keTildReobis maCvenebeli (0.78) mniSnvelovnad CamorCeba
safrangeTisas (0.89), magram bulgareTis Sedegi wignierebis kvlevaSi 12
erTeuliT maRalia safrangeTis Sedegze. zogadad, aRmosavleT evropis
qveynebis udidesi nawilis wignierebis Sedegi mniSvnelovnad maRalia maT
qveynis keTildReobiT prognozirebad Sedegze. aseTi gansxvavebis
asaxsnelad mkvlevarTa nawili qveynebSi kiTxvisa da, zogadad, swavlisadmi
damokidebulebas ukavSireben. magaliTisTvis, samxreT aRmosavleT aziis
qveynebis gansakuTrebiT maRal Sedegebs `aziuri RirebulebebiT da
ganaTlebisadmi konfucianuri damokidebulebiT xsnian~ (Green et al, 1999).
ilustraciaSi #10.1 mocemulia qveynis keTildReobis indeqsis mimarTeba
wignierebis saerTaSoriso kvlevaSi misave SedegebTan.
9 saqarTveloSi keTildReobis maCvenebeli (HDI-indeqsi) Seadgens 0,733-s (75-e adgili reitingul siaSi).
97
ilustracia #10.1 _ qveynis keTildReobis indeqsis mimarTeba wignierebis
saerTaSoriso kvlevaSi qveynis SedegebTan.
wyaro: Sedgenilia gaerTianebuli erebis ganviTarebuli erebis ganviTarebis programis da wignierebis kvlevis Sedegebis gamoyenebiT. ixileT: United Nations Development Program; International Human Development Indicators 2011; HDI value http://hdrstats.undp.org/en/indicators/default.html
qveynis keTildReobasTan erTad gasaTvaliswinebelia isic, Tu
ramdenad maRalia sazogadoebaSi socialuri uTanasworobis maCvenebeli.
rogorc wignierebis kvlevis Sedegebi gviCvenebs, moswavleTa miRwevebi
gansxvavdeba ojaxis socialur-ekonomikuri maCveneblebis mixedviT. magram
gamomdinare qveynis mier gatarebuli saganmanaTleblo politikidan,
socialuri uTanasworoba, SesaZlebelia, naklebad aisaxos ganaTlebis
Sedegebze. rogorc qvemoT mocemuli ilustraciidan (#10.2) Cans, qveyanaSi
Semosavlebis uTanasworobis mixedviT gansxvavebuli maCveneblebis mqone
qveynebi Tanabar Sedegebs aCveneben wignierebis kvlevaSi. magaliTad,
bulgareTsa da litvaSi maRalia wili im skolebisa, sadac moswavleebis
25%-ze meti xelmokle ojaxebidan modis (42% bulgareTSi da 38% litvaSi).
am qveynebSi aseve maRalia jinis indeqsic (35 bulgareTSi da 33 litvaSi),
98
magram am qveynebis Sedegebi mniSvnelovnad maRalia iseTi qveynebis
maCveneblebze, rogorebicaa, norvegia da malta, sadac dabalia jinis
maCvenebelic (23 da 27) da skolebSi xelmokle moswavleebic wilic (3% da
10%).
ilustracia #10.2 _ jinis (Semosavlebis araTanabrad ganawilebis) indeqsis
mimarTeba pirlsis SedegebTan
wyaro: momzadebulia evrostatis, ekonomikuri TanamSromlobisa da ganviTarebis organizaciisa da msoflio bankis monacemTa bankis monacemebis gamoyenebiT. ixileT: http://www.oecd.org/els/soc/societyataglance2011-oecdsocialindicators.htm; http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=ilc_di12; http://databank.worldbank.org/data ilustracia #10.2; 10.3-Si warmodgenili informacia momzadebulia naTia andRulaZis mier.
qveynebs Soris SedegebSi gansxvavebs xSirad ganaTlebis sferoSi
saxelwmifos roliT xsnian, kerZo, qveynebSi ganxorcielebuli reformebis
SinaarsiTa da ganaTlebis sferos prioritetulobiT (Mourshed et at, 2010).
qveyanaSi saxelmwifo doneze ganaTlebis prioritetulobis erT-erTi
mniSnvelovani indikatori ganaTlebaze gaweuli saxelwmifo xarjia.
rogorc cxrilidan #10.1 vxedavT, yvelaze maRali Sedegebis mqone qveynebs
კატარი ინდონეზია
ირანი აზერბაიჯანი
მალტა
საქართველო
რუმინეთი ნორვეგია
ესპანეთი საფრანგეთი
პოლონეთი ავსტრალია ლიტვა
ავსტრია სლოვენია ახალი ზელანდია ბულგარეთი სლოვაკეთი უნგრეთი გერმანია ისრაელი იტალია პორტუგალია შვედეთი ჩეხეთი ჰოლანდია კანადა
ირლანდია ხორვატია
დანია აშშ
ფინეთი
400
420
440
460
480
500
520
540
560
580
20 25 30 35 40 45
წიგნ
იერ
ების
კვლ
ევაშ
ი ქვ
ეყნი
ს სა
შუალ
ო ქ
ულ
ა
ჯინის (შემოსავლების არათანაბრად განაწილების) ინდექსი
99
Soris ganaTlebaze xarjebi maRalia mTlian Sida produqtTan (aSS (5.5),
fineTi (6.3), dania (8.1), kanada (4.9), holandia (5.5), irlandia (5.0)) an
saxelmwifo biujetTebaSi (hong kongi (23%), singapuri (22%)).
cxrili #10.1 _ wignierebis saerTaSoriso kvlevaSi monawile qveynebSi qveynis
saSualo Sedegebi da saxelmwifos mier ganaTlebaze gaweuli xarjebi mTlian Sida
produqtTan da saxelmwifo biujetTan mimarTebaSi.
qveyana
wignierebis kvlevis Sedegebi
saxelmwifo xarjebi
ganaTlebaze (%mSp)*
ganaTlebis wili saxelmwifo biujetSi*
hongkongi 571 3.9 23.1 fineTi 568 6.3 12.4 ruseTis federacia 568 3.9 11.9 singapuri 567 2.9 21.9 aSS 556 5.5 13.9 dania 554 8.1 15.3 irlandia 552 5.0 13.6 kanada 548 4.9 12.3 holandia 546 5.5 11.9 CexeTi 545 4.3 9.8 SvedeTi 542 6.9 12.9 germania 541 4.5 10.2 israeli 541 6.0 13.3 italia 541 4.5 9.3 portugalia 541 5.3 11.3 ungreTi 539 5.3 10.4 bulgareTi 532 4.1 11.3 axali zelandia 531 6.1 17.3 slovenia 530 5.5 12.2 avstria 529 5.4 11.1 litva 528 5.0 13.7 avstralia 527 4.6 14.2 poloneTi 526 5.2 11.9 safrangeTi 520 5.7 10.6 espaneTi 513 4.5 11.1 norvegia 507 6.8 16.2 rumineTi 502 3.9 10.8 saqarTvelo 488 2.9 8.2 malta 477 6.1 13.6 azerbaijani 462 2.7 12.4 kolumbia 448 4.1 13.2 saudis arabeTi 430 6.0 19.9 indonezia 428 3.3 16.7 yatari 425 2.4 7.1 omani 391 3.9 27.7 maroko 310 5.5 25.9
100
wyaro: cxrili momzadebulia msoflio bankis monacemTa bankidan amoRebuli monacemebis gamoyenebiT. ixileT: http://databank.worldbank.org/data/home.aspx * miTiTebulia 2005-2009 wlebSi TiToeuli qveynis saSualo maCvenebeli.
wignierebis saerTaSoriso kvlevis monacemebiT, rac ufro naklebi
moswavlea skolaSi ekonomiurad xelmokle ojaxidan, miT ufro maRalia
wignierebis maCvenebeli. saqarTveloSi moswavleTa 43% swavlobs
skolebSi, sadac 25% an meti ekonomikurad xelmokle ojaxebidanaa10
(saerTaSoriso saSualoa 30%). cxrilSi #10.2.NSedarebisTvis
warmodgenilia skolebSi moswavleTa ekonomikuri mdgomareobisa da maTi
miRwevebis urTierTmimarTeba. SedarebisTvis mocemulia saerTaSoriso
saSualo maCveneblebi da, aseve, ramdenime qveynis monacemi.
cxrili #10.2 _ moswavleTa ekonomikuri statusi da miRwevebi.
ufro SeZlebuli - skolebi, romlebSic
moswavleTa 25%-ze meti ekonomikurad Zlieri ojaxebidanaa da 25%-ze naklebi ekonomikurad xelmokle ojaxebidan
ZiriTadad saSualo SeZlebis ojaxebidan
ufro xelmokle - skolebi, romlebSic moswavleTa
25%-ze meti ekonomikurad xelmokle ojaxebidanaa da
25%-ze naklebi ekonomikurad Zlieri
ojaxebidan moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
saqarTvelo 16% (3,0) 496 (8,8) 41% (4,3) 494 (5,9) 43% (1) 480 (4,5)
saerT. saS. 35% (0.5) 530 (0.9) 35% (0.6) 515 (0.8) 30% (0.5) 490 (1.0)
ruseTi 58% (3,2) 576(4.0) 29% (3.3) 562 (4.8) 13% (2.1) 549 (8.5)
fineTi 43% (4,2) 576(2.4) 47% (4.3) 567 (2.7) 10% (2.6) 541 (4.0)
litva 19% (3,3) 552(5.8) 43% (4.6) 529 (3.3) 38% (3.5) 518 (3.1)
() standartuli Secdoma
aqve unda aRiniSnos, rom saqarTveloSi kvlevaSi CarTul moswavleTa
mSoblebis dasaqmebis maCvenebeli dabalia (umuSevar mSobelTa raodenoba
_ mama: 21%, deda: 42%). amasTan, im bavSvebis miRwevebi, romelTa mSoblebic
srul anazRaurebad ganakveTze muSaoben, gacilebiT ufro maRalia, vidre im
bavSvebis, romelTa mSoblebic arasrul anazRaurebad ganakveTze muSaoben
an umSevrebi arian. magaliTad, mamis dasaqmebulobis Sesabamisad moswavlis
saSualo miRwevebi aseTia: 505.86 (SE=1.6); 491.63 (SE=2.9); 474.27 (SE=2.5). 10 wignierebis saerTaSoriso kvlevaSi CarTuli skolebis direqtorTa monacemebi.
101
TandarTul cxrilSi warmodgenilia mSoblebis dasaqmebasa da Svilis
miRwevas Soris kavSiri.
cxrili # 10.3 _ moswavleTa ekonomikuri statusi da miRwevebi.
ganaTlebis sistemis struqtura. Cveulebriv, iman, Tu rogor xdeba
saganmanaTleblo politikis SemuSaveba da danergva, didi gavlena SeiZleba
iqonios skolebis muSaobaze. kvlevaSi monawile zogierT qveyanas
centralizebuli ganaTlebis sistema aqvs, sadac gadawyvetilebebi erovnul
an regionul doneze miiReba da SedarebiTFerTgvarovani kurikulumiT,
wignebiTa da zogadi politikiT xasiaTdeba. amis sapirispirod, arsebobs
decentralizebuli ganaTlebis sistemis mqone qveynebi, sadac
gadawyvetilebaTa umetesoba adgilobriv da skolis doneze miiReba. am
SemTxvevaSi skolebi TviTon gansazRvraven samoqmedo gegmasa da swavlebis
meTodebs. PIRLS 2011-Si monawile qveynebis ganaTlebis sistemebi
gansxvavdeba centralizaciis mixedviT Zalian centralizebulidan (avstria,
hondurasi, irani) _ decentralizebulamde (axali zelandia, espaneTi,
SvedeTi). swavlebis safexurebic, romlebsac moswavleebi gadian, aseve,
gansxvavdeba qveynebis mixedviT (Kennedy, Mullis, Martin & Trong, 2007). meoTxe
klasis moswavleebis kiTxvis miRwevebis kvlevisas, gansakuTrebiT
mniSvnelovania bavSvis skolaSi Sesvlisa da kiTxvis formaluri swavlebis
dawyebis asaki, radgan, qveynebSi, romlebSic bavSvebi adreul asakSi Sedian
skolaSi, kiTxvis swavlebas pirvelive klasSi ar iwyeben. PIRLS 2011-is
monawile qveynebis skolebis umetesobas aqvs danergili skolaSi
mSoblebis CarTulobis formaluri praqtika.
kvlevaSi monawile qveynebis umetesobaSi TiTqmis yvela bavSvi iRebs
skolamdel ganaTlebas, xolo 8 qveyanaSi skolamdeli ganaTleba
savaldebuloa. es qveynebia: dania, holandia, israeli, ungreTi, bulgareTi,
mSoblebis dasaqmeba Svilis miRweva (SE)
orive mSobeli muSaobs 510 0.8 erTi mSobeli mainc muSobs 493.5 0.6 arc erTi mSobeli ar muSaobs 458.7 0.98
102
avstria, poloneTi, kolumbia. kolumbiis garda, am qveynebs PIRLS 2011-is
monacemebis mixedviT, saSualoze maRali miRwevebi aqvT.
monawile qveynebis umetesobas aqvs skolamdeli ganaTlebis erovnuli
saswavlo gegma, romelSic asakis Sesabamisad, sabavSvo baRebSi yuradReba
gamaxvilebulia metyvelebis, kiTxvisa da weris unar-Cvevebis
gamomuSavebaze, es skolisaTvis mzaobis formirebas uwyobs xels.
skolisTvis ufro momzadebuli moswavleebis arseboba wignierebisaTvis
kritikuli mniSvnelobis mqone sakiTxia. skolamdel ganaTlebasa da
wignierebis maRal dones Soris kavSiri PIRLS 2011-iTac dadasturda.
kiTxvis kurikulumi dawyebiT klasebSi. saswavlo gegmis Sedgena
sxvadasxva formiTaa SesaZlebeli. umaRles doneze, garkveuli detalebi
SeiZleba mTavrobam daamtkicos. Semdgom saswavlo gegma ukve skolebis
mier SemuSavdeba. politika SeiZleba exebodes rogorc kiTxvis formaluri
swavlebis dawyebis dros, ise saswavlo masalebsa da meTodebs.
kiTxvis unarebis ganviTarebisTvis gansakuTrebiT mniSvnelovania
saswavlo gegmis iseTi aspeqtebi, rogorebicaa: miRwevis standartebi
kiTxvaSi, saskolo da saklaso biblioTekebis raodenoba, swavlebisTvis
gankuTvnili dro, meTodebi da masalebi, gansakuTrebuli saWiroebebis
mqone moswavleebis identificirebis gzebi. mravali kvleva, maT Soris IEA-s
monacemebi (Kennedy, Mullis, Martin & Trong, 2007; Mullis, Martin, Kennedy,Foy, 2007),
adasturebs, rom akademiuri miRweva mWidro kavSirSia zustad gansazRvrul
saswavlo gegmasTan (es monacemebi detalurad iqneba ganxiluli momdevno
TavebSi).
PIRLS 2011-is monawile qveynebidan mxolod 7 qveyanaSi aris saswavlo
gegmaSi gamoyofili kiTxva, rogorc saswavlo gegmis calke sfero. esenia:
safrangeTi, ungreTi, holandia, Crd. irlandia, ruseTi, SvedeTi da aSS.
danarCen qveynebSi, rogorc wesi, kiTxva mSobliuri enis saswavlo gegmis
nawilia, romelSic yuradReba aseve gamaxvilebulia werisa da komunikaciis
sxva unar-Cvevebis ganviTarebaze. magaliTad, fineTSi sabazo ganaTlebis
yvela doneze erovnuli saswavlo gegma moicavs kiTxvis swavlebis
gzamkvlevs (gaidlainebs) saTauriT `mSobliuri ena da literatura~.
103
mSobliuri enisa da literaturis erovnuli saswavlo gegma moicavs
misaRwevi miznebis (kargi Sesrulebis) aRwerilobas me-2 da me-5 klasis
bolos, aseve, Sefasebis kriteriumebs, romlebic gamoiyeneba saswavlo wlis
bolos. municipalitetebi muSaoben skolebTan erTad, raTa maT erovnuli
saswavlo gegmis safuZvelze Seqmnan sakuTari, ufro detaluri saskolo
saswavlo gegma. amgvarad, saerTo ZiriTadi kurikulumi Riaa adgilobrvi
adaptirebisTvis. litvis erovnul saswavlo gegmaSic swavlebis dawyebiT
safexurze kiTxvis swavleba integrirebulia mSobliuri enis swavlebasTan.
litvis saswavlo gegmis Tanaxmad, dawyebiTi skolisTvis enis swavlebis
ZiriTadi miznebi ukavSirdeba Semdegs:
− moswavleebisTvis daxmarebis gaweva, raTa SeiZinon kiTxvis
sabazo unari da ganiviTaron teqstis Seqmnisa da gagebis
elementaruli unar-Cvevebi;
− perspeqtivebis Seqmna, raTa moswavleebma SeiZinon da
gaafarTovon inteleqtualuri unarebi, iseve, rogorc emociuri,
moraluri, socialuri da kulturuli gamocdileba.
litvaSi kulturuli tradiciebis Senaxva da xelSewyoba mkveTrad
aqcentirebulia ganaTlebis yvela doneze.
saqarTveloSic kiTxvis unaris ganviTareba mSobliuri enis saswavlo
gegmaSia integrirebuli. Tumca, 2006 wlis Semdeg saswavlo gegmaSi
yuradReba mniSvnelovnad gamaxvilda wakiTxulis gaazrebis unarze. amasTan,
gamoica meToduri saxelmZRvaneloebi pedagogebisaTvis, dawyebiTi
klasebis iseTi axali saxelmZRvaneloc, sadac gaTvaliswinebulia PIRLS
2006 wlis Sedegebi da aseve, kiTxvis swavlebis Tanmedrove midgomebi da
praqtika. gansakuTrebuli aRniSvnis Rirsia maswavlebelTa sertificirebis
procesis dawyeba. sasertifikacio gamocdebis meTodur nawilSi dawyebiTi
klasebis maswavleblebs moeTxovebaT kiTxvis swavlebis strategiebis
codna.
104
faqtorebi, romlebic gavlenas axdens
moswavleTa wignierebaze
ojaxuri faqtorebi
kiTxvis swavleba rTuli procesia, romelic did drosa da Zalisxmevas
moiTxovs. mSoblebi bavSvebis pirveli, da, SesaZloa, yvelaze mniSvnelovani
kiTxvis maswavleblebi arian. Sesabamisad, bavSvobidanve maT xelSia, Tu
rogori damokidebuleba eqneba bavSvs kiTxvisadmi. bavSvebi xom jer
swavloben kiTxvas da Semdeg kiTxuloben imisaTvis, rom iswavlon. ojaxis
konkretulma maxasiaTeblebma SeiZleba, iseTi klimati Seqmnas, romelic
xels Seuwyobs kiTxvis mimarT bavSvis interesis gaRvivebasa da kiTxvis
unaris ganviTarebas.
PIRLS-2011 kidev erTxel adasturebs sayovelTaod cnobil mosazrebas
imis Taobaze, rom mozardebi, romelTa wignierebis ganviTarebas ojaxSi
xels uwyoben, kargi mkiTxvelebi arian. kiTxvaSi ufro maRali miRwevebi
aqvT im mozardebs, romelTa ojaxebSi wignis kiTxva mkvidri tradiciaa,
romelTa mSoblebic cdiloben, bavSvebi adreuli asakidanve Caaban
wignierebasTan dakavSirebul aqtivobebSi (magaliTad, sxvadasxva saxis
saxaliso TamaSebi asoebisa da sityvebis gamoyenebiT, mcire moculobis
wignis kiTxva da wakiTxulze saubari da a.S). ojaxis saganmanaTleblo
resursi mniSvnelovnad aisaxeba moswavleTa miRwevebze. amasTan, bavSvebi,
romlebic dadiodnen skolamdeli aRzrdis dawesebulebaSi, wignierebis
ufro maRal dones aCveneben.
105
wignierebis saerTaSoriso kvleva Seiswavlis ojaxis
saganmanaTleblo resursTan dakavSirebuli faqtorebis zegavlenas
moswavlis miRwevebze. es faqtorebia:
− mSoblebis ganaTleba
− ojaxis resursebi: zogadad, wignebis raodenoba, sabavSvo
wignebis raodenoba, kompiuteri
− mSoblebis dasaqmeba da profesia
− ekonomikuri mdgomareoba
− mSoblebis ena da warmomavloba
− mSoblebis CarTulobis xarisxi bavSvis skolamdel ganaTlebasa
da wignierebaSi
− mSoblebis damokidebuleba kiTxvisadmi da kiTxvis intensivoba
ojaxis saganmanaTleblo resursis indeqsis erT-erTi mniSvnelovani
komponentia mSoblebis ganaTlebis done. am mxriv saqarTvelos
saerTaSoriso saSualoze maRali maCvenebeli aqvs. umaRlesi ganaTlebis
mqone mSobeli hyavs kvlevaSi CarTul moswavleTa 31%-s (saerTaSoriso
saSualo), saqarTveloSi ki aseTi moswavleebis raodenoba 36%-ia.
mSobelTa ganaTlebis procentuli maCvenebliT, saqarTvelo uswrebs
moswavleTa miRwevebis mixedviT maRali Sedegebis mqone ramdenime qveynas
(honkongi _ 18%, taivani _ 23%, germania _ 28% da sxva).
araerTi kvleva miuTiTebs moswavlis miRwevasa da ojaxis socalur-
ekonomikuri statusis Sesabamis indikatorebs (mSoblebis ganaTlebasa da
saqmianobas) Soris pozitiuri kavSiris arsebobaze (Bradley & Corwyn, 2002;
Haveman & Wolfe, 1995; Willms, 2006). PIRLS 2006-is mixedviTac, mSobelTa
ganaTlebis done sarwmunod dadebiT kavSirSia kiTxvis miRwevis
maCvenebelTan. kerZod, im moswavleebis miRwevis maCvenebeli, romelTa
erT-erT mSobels mainc umaRlesi ganaTleba aqvs miRebuli, erTi
standartuli gadaxriT maRalia im moswavleebis miRwevebze, romelTa
106
mSoblebsac arasruli saSualo ganaTleba aqvT. igive tendencia
SenarCunebulia 2011 wlis kvlevaSic.
TandarTul cxrilSi warmodgenili saqarTveloSi mSoblis
ganaTlebas da moswavleTa miRwevebs Soris kavSiri.
cxrili #11.1 _ mSobela ganaTlebis umaRlesi safexuri da moswavleTa miRwevebi.
mSoblis ganaTleba mama bavSvis miRweva
deda bavSvis miRweva
ar uvlia skolaSi .3 417 .3 413
zogadi ganaTlebis dawyebiTi safexuri (4 klasi) .1 363 .1 433
zogadi ganaTlebis sabazo safexuri (9 klasi) 3.8 440 6.2 440
sruli zogadi ganaTlebis safexuri (10-11 klasi) / profesiuli saswavlebeli (9 klasis bazaze arsebuli, mag., koleji, profteqnikumi)
26.2 472 22.1 470
profesiuli saswavlebeli (10-11 klasis bazaze arsebuli, mag., koleji, profteqnikumi)
13.3 483 14.8 483
umaRlesi profesiuli saswavlebeli 20.0 503 18.4 501
umaRlesi ganaTlebis pirveli safexuri (4 wliani ganaTleba, bakalavriati)
19.7 523 19.3 519
umaRlesi ganaTlebis Semdgomi safexurebi (magistratura, magistraturasTan gaTanabrebuli 5 wliani ganaTleba 2005 wlamde an samecniero xarisxi, mag., kandidati, doqtori)
14.4 533 16.6 529
am CamonaTvalSi ar aris 2.2 490 2.1 490
garda mSoblis ganaTlebisa, ojaxis saganmanaTleblo resursi
ramdenime sxva faqtoriTac fasdeba. Sefaseba ramdenime SekiTxvaze pasuxebis
SejamebiT xdeba. SekiTxvebi aRebulia rogorc mSoblis, iseve moswavlis
kiTxvaridan. SekiTxvebi exeba: saxlSi wignebis raodenobas, maT Soris,
sabavSvo wignebis raodenobas, swavlis xelSemwyob pirobebs (calke oTaxi,
interneti da sxv.), mSoblis ganaTlebis akademiur xarisxsa da mis
dasaqmebas. am faqtorebis gaTvaliswinebiT, ojaxis saganmanaTleblo
resursis indeqsi Sefasda skalaze _ maRali, saSualo da dabali.
saqarTvelos monacemebis mixedviT, ojaxis saganmanaTleblo resursis
maRali indeqsi qarTveli moswavleebis mxolod 12%-s aqvs, saSualo – 80%-
s, dabali ki _ 8%-s. TiToeuli kategoriisTvis moswavleTa miRwevebis
saSualo skalirebuli qula da SedarebisTvis Sesabamisi saerTaSoriso
107
monacemebi warmodgenilia cxrilSi #11.2. rogorc cxrilidan Cans,
moswavleTa miRwevebi saganmanaTleblo resursis zrdis Sesabamisad
matulobs, igive tendencia fiqsirdeba saerTaSoriso saSualos
SemTxvevaSic.
cxrili #11.2 _ ojaxis saganmanaTleblo indeqsis moswavleTa miRwevebTan
mimarTeba
maRali indeqsi saSualo indeqsi dabali indeqsi
moswavleTa
raodenoba
saSualo
skal.
qula
moswavleTa
raodenoba
saSualo
skal.
qula
moswavleTa
raodenoba
saSualo
skal.
qula
saqarTvelo 12% 535 (4) 80% 488 (2.9) 8% 441 (8) saerTaSoriso saSualo
18% 571 (0.7) 73% 510 (0.4) 9% 448 (1.4)
() standartuli Secdoma
ojaxuri garemos mniSvnelovan maxasiaTebels sakiTxavi masalisa da
saganmanaTleblo resursebis xelmisawvdomoba warmoadgens. kvlevebis
mixedviT, saxlSi sxvadasxva tipis beWduri masalis (wignebi, Jurnalebi da
sxva) arseboba mWidro kavSirSia kiTxvasTan dakavSirebul miRwevebTan
(Purves & Elley, 1994). amasTan, bavSvebi, romelTac saxlSi naklebi kontaqti
aqvT wignebTan, romelTac mSoblebi iSviaTad ukiTxaven da romelTa
mSoblebic naklebad arian CarTuli Svilebis swavlebis procesSi, kiTxvaSi
ufro dabali miRwevebiT xasiaTdebian (Aikens & Barbarin, 2008; Darling &
Westberg, 2004; Senechal & LeFevre, 2002).
PIRLS-is kvleva cxadyofs, rom mniSvnelovani kavSiria ojaxSi wignebis
raodenobasa da moswavleTa miRwevebs Soris. saqarTveloSi mSobelTa 35%
aRniSnavs, rom ojaxSi 100 wignze meti aqvs (saerTaSoriso saSualo 27%),
xolo sabavSvo wignebis raodenoba _ 25-ze meti qarTveli bavSvebis 38%-s
aqvs (saerTaSoriso saSualo 59%).
mSoblebis damokidebuleba kiTxvisadmi. mozardTa umetesobisTvis
saxli erTgvar models warmoadgens, romlis zegavleniTac isini
kiTxvasTan dakavSirebul Cvevebs iTviseben. is, Tu ramdenad xSirad
kiTxuloben da saubroben wakiTxulis Sesaxeb mSoblebi, gavlenas axdens
moswavlis kiTxvis mimarT damokidebulebaze. mSoblebis CarTuloba
108
wignierebasTan dakavSirebul sxvadasxva aqtivobaSi bavSvebs kiTxvis
mimarT dadebiT damokidebulebebs uyalibebs (Sonnenschein & Munsterman,
2002). mSoblebi da ojaxis sxva wevrebi, sakuTar rwmenasa da
damokidebulebebze dayrdnobiT, aswavlian bavSvebs kiTxvasa da wakiTxulis
dafasebas (Baker & Scher, 2002). bavSvebi, romelTac mSoblebi unergaven, rom
kiTxva Rirebuli da mniSvnelovani aqtivobaa, ufro motivirebulebi arian
da kiTxvisagan siamovnebas iReben.
PIRLS 2011 wlis monacemebis mixedviT, mSoblebis piradi
damokidebuleba kiTxvisadmi da kiTxvis Cvevebi mniSvnelovan faqtorebs
warmoadgens bavSvis kiTxvis unaris ganviTarebisTvis. zogadad, im
moswavleebs, visi mSoblebic kargi mkiTxvelebi arian, mniSvnelovnad ufro
maRali maCvenebeli aqvT kiTxvaSi.
mSoblis kiTxvisadmi damokidebulebis indeqsi (uyvars kiTxva) Svid
SekiTxvaze pasuxebis SejamebiT ganisazRvreba. saqarTveloSi moswavleTa
27%-is mSobels uyvars kiTxva, 67%-s nawilobriv, xolo 5%-s ar uyvars
kiTxva. mSoblis kiTxvisadmi damokidebulebis mimarTeba warmodgenilia
cxrilSi #11.3.
cxrili #11.3 _ mSoblis kiTxvisadmi damokidebulebis indeqsis mimarTeba moswavleTa miRwevebTan
kiTxvisadmi pozitiuri
damokidebulebis maRali indeqsi
kiTxvisadmi pozitiuri
damokidebulebis saSulo indeqsi
kiTxvisadmi pozitiuri damokidebulebis dabali indeqsi
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
saqarTvelo 27% 512 (4) 67% 482 (2.9) 5% 453 (7,5) saerTaSoriso saSualo
32% 535 (0,5) 57% 507 (0,5) 11% 487 (0,9)
() standartuli Secdoma
cxrilidan Cans, rom im moswavleebs, visi mSoblebic kargi mkiTxvelebi
arian (uyvarT kiTxva), mniSvnelovnad ufro maRali maCvenebeli aqvT
kiTxvaSi. es tendencia mkveTradaa gamoxatuli rogorc saerTaSoriso
monacemebis, iseve saqarTvelos SemTxvevaSic. aqve unda aRiniSnos, rom
qarTveli mSoblebis kiTxvisadmi pozitiuri damokidebulebis maRali
indeqsis saSualo maCvenebeli saerTaSoriso saSualo maCvenebelTan
109
SedarebiT naklebia. aRsaniSnavia is garemoebac, rom moswavleTa
miRwevebis mixedviT saukeTeso Sedegebis mqone zogierTi qveynis
kiTxvisadmi pozitiuri damokidebulebis maRali indeqsis (uyvars kiTxva)
saSualo maCvenebeli mniSvnelovnad CamorCeba saqarTvelos Sesabamis
Sedegs. sailustraciod SeiZleba moviyvanoT honkongis magaliTi, sadac
mSobelTa mxolod 14% aqvs kiTxvisadmi pozitiuri damokidebulebis
maRali indeqsi (ruseTis federacia – 23%), Tumca kiTxvisadmi pozitiuri
damokidebulebis saSualo indeqsis Sesabamisi procentuli maCvenebeli
honkongSi maRalia da Seadgens 72%-s. xolo im mSobelTa raodenoba,
romelTac kiTxva ar uyvarT, honkongsa da ruseTSi aRemateba saqarTvelos
Sesabamis monacems. honkongSi aseTi mSoblebis raodenoba 14%-ia, Tumca
maTi SvilebisPsaSualo miRweva PIRLS skalis saSualo maCvenebelze
gacilebiT maRalia da 566-s Seadgens. analogiuri tendenciaa ruseTis
federaciaSic, rac skolaSi swavlisa da swavlebis kargad organizebuli
sistemiT SeiZleba aixsnas.
kvlevebi adasturebs, rom bavSvis ganviTarebis yvela etapze mSoblis
CarTulobasa da bavSvis wignierebaze zrunvas arsebiTi roli eniWeba,
gansakuTrebiT ki, bavSvis ganviTarebis adreul etapze. mSoblebis
CarTulobas bavSvis wignierebasTan dakavSirebul adreul aqtivobebSi
mniSvnelovani gavlena aqvs moswavlis kiTxvis unaris ganviTarebaze (Levy,
Gong, Hessels, Evans & Jared, 2006; Senechal & Lefevre, 2002). adreul asakSi
wignierebasTan dakavSirebul yvelaze mniSvnelovan aqtivobas, mSoblis
mier xmamaRla wakiTxva warmoadgens (Federal Interagency Forum on Child and
Family Statistics, 2008; Hart &Risley, 2003; Raikes, Pan, Luze, Tamis-LeMonda, Brooks-Gunn,
Constantine, Tarullo, Raikes & Rodriguez, 2006). am dros bavSvebi swavloben, rom
dabeWdili teqsti Sinaarss atarebs da kiTxvis SesaZlebloba Rirebuli da
faseuli unaria. erToblivad kiTxvasa da biblioTekaSi siaruls, bavSvebis
waxalisebas, waikiTxon damoukideblad, Tavisi wvlili Seaqvs wignierebis
maRali donis miRwevaSi.
PIRLS 2011-is Sedegebi cxadyofs, rom bavSvis wignierebasTan
dakavSirebuli adreuli aqtivobebi pozitiurad aisaxeba moswavleTa
110
miRwevebze. pirvel rigSi, unda aRiniSnos, rom saqarTvelo bavSvis
wignierebasTan dakavSirebuli adreuli aqtivobebis sixSiris mixedviT
Sedgenili reitinguli siis pirvel xuTeulSia. mas mxolod ruseTis
federacia, Crdilo irlandia da axali zelandia uswreben, saqarTvelosa
da avstralias ki erTnairi Sedegi aqvT. kerZod, saqarTveloSi mSobelTa
52%-s aqvs bavSvis wignierebasTan dakavSirebul adreul aqtivobebSi
CarTulobis maRali maCvenebeli, SedarebisTvis, Sesabamisi saerTaSorio
saSualo maCvenebeli 37%-ia.
bavSvis wignierebasTan dakavSirebuli adreuli aqtivobebis mimarTeba
moswavleTa miRwevebTan warmodgenilia cxrilSi #11.4.
cxrili #11.4 _ bavSvis wignierebasTan dakavSirebuli adreuli aqtivobebis mimarTeba moswavleTa miRwevebTan.
wignierebasTan dakavSirebuli adreuli aqtivobebi
xSirad zogjer arasodes an TiTqmis arasodes
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
saqarTvelo 52% 498 (4) 47% 479 (4.0) 1% - saerTaSoriso saSualo
37% 529 (0,5) 60% 506 (0,5) 3% 430 (2,1)
() standartuli Secdoma
cxrilidan Cans, rom PIRLS 2011-is Sedegebis mixedviT, skolamdel
asakSi wignierebasTan dakavSirebuli adreuli aqtivobebi mniSvnelovan
kavSirSia moswavleTa kiTxvis unaris ganviTarebasTan. Tumca, Tu calkeuli
qveynis monacemebs gavaanalizebT am konteqstSi, vnaxavT, rom arsebobs
gamonaklisebic; magaliTad, moswavleTa miRwevebis mixedviT Sedgenili
reitinguli siis liders _ honkongs da aseve taivans (me-9 adgili
reitingul siaSi), Tu SevafasebT, mSobelTa mcire raodenobas aqvs (12-14%)
wignierebasTan dakavSirebul adreul aqtivobebSi CarTulobis maRali
maCvenebeli. amasTan, im mSoblebis Svilebs, romlebic arasodes an TiTqmis
arasodes iyvnen CarTulebi adreul aqtivobebSi, PIRLS skalis saSualoze
maRali Sedegi aqvT (saSualo skalirebuli qula: honkongi _ 560, taivani _
526). rac kidev erTxel amyarebs Cven mier zemoT gamoTqmul mosazrebas
imis Taobaze, rom am qveynebSi skolas aqvs aRebuli moswavleTa
111
wignierebis xelSewyobis ZiriTadi funqcia (skolis saganmanaTleblo
resursi, maswavlebelTa kvalifikacia da sxva).
skolamdeli ganaTleba. skolamdeli ganaTleba mniSvnelovan rols
asrulebs dawyebiTi skolisTvis bavSvebis mzaobis formirebaSi. PIRLS 2006-
Sic dadebiTi kavSiri dafiqsirda meoTxe klasis moswavleebis mier
skolamdeli ganaTlebis miRebasa da kiTxvaSi miRwevebs Soris. aSS-sa da
inglisis bolodroindeli longitiduri, grZelvadiani analizis mixedviT,
skolamdeli ganaTlebis xangrZlivoba pozitiurad ukavSirdeba akademiur
moswrebas skolaSi (Trucker-Drob, 2012; Sammons et al., 2002). amasTan, arsebobs
kidev araerTi mizezi imisa, Tu ratom unda Cados saxelmwifom investicia
skolamdel ganaTlebaSi; magaliTad, skolamdeli ganaTleba bavSvebs
exmareba araxelsayreli pirobebisa da Taobidan Taobaze gardamavali
siRaribis daZlevasa da miRwevis donis gaumjobesebaSi (Economist Intelligence
Unit, 2012).
skolamdeli ganaTlebis xelSewyobis mxriv kvlevaSi monawile
qveynebis mdgomareoba erTmaneTisgan gansxvavebulia. magaliTad, avstriaSi,
ungreTsa da holandiaSi skolamdeli ganaTlebis miReba savaldebuloa.
avstraliaSi, xorvatiasa da singapurSi ar aris savaldebulo. miuxedavad
amisa, am sam qveyanaSi skolamdel ganaTlebaSi bavSvebis 100 procentiani
CarTuloba fiqsirdeba. aRsaniSnavia, rom mravali qveyana ukve muSaobs
imaze, rom skolamdeli ganaTleba rac SeiZleba metma bavSvma miiRos.
zogierT qveyanaSi moqmedebs dawyebiT skolaSi SedarebiT mozrdili
bavSvebis miRebis saskolo politika (mag. 7 welia gansazRvruli fineTSi,
litvasa da SvedeTSi), rac bavSvebs skolamdeli ganaTlebis ufro
xangrZlivi droiT miRebis saSualebas aZlevs.
PIRLS 2006-is mixedviT, saSualod, meoTxe klasis moswavleTa 42%-s
miRebuli hqonda sul mcire samwliani skolamdeli ganaTleba, xolo 36%-s
sul mcire erTwliani. maT miRwevis ufro maRali maCveneblebi hqondaT,
vidre danarCen 11%-s, romelTac hqondaT erTwliani, an ufro naklebi
skolamdeli ganaTleba (519, 513, 493, Sesabamisad).
112
sayuradReboa is, rom bavSvebma, romlebsac saerTod ar uvliaT baRSi,
yvelaze dabali Sedegebi aCvenes. magaliTad, ungreTSi kvlevis monawile
qveynebs Soris yvelaze meti moswavle iRebs 3 wlian an ufro xangrZliv
skolamdel ganaTlebas. ungrel meoTxeklaselTa 86%-ma, romlebic 3 weli
an meti dadiodnen baRSi, kiTxvaSi maRali miRwevebi aCvenes (saSualo
skalirebuli qula 580) maTTan SedarebiT vinc, 3 welze naklebi periodi
iyo baRSi. singapurSic moswavleema, romlebic 3 weli an meti dadiodnen
baRSi (64%), ufro maRali Sedegi aCvenes, vidre danarCenebma.
aqve aRsaniSnavia, rom azerbaijanSi (64%), saudis arabeTsa (52%) da
bocvanaSi (55%) moswavleTa umetesobas skolamdeli ganaTleba miRebuli
ar aqvs.
PIRlS 2011 wlis monacemebiT qarTveli bavSvebis daaxleobiT 83%-s
miRebuli aqvs skolamdeli ganaTleba. maTi miRwevis saSualo maCvenebeli
Seadgens 497.06 (SE=1.11). im moswavleTa miRwevis saSualo maCvenebeli,
romlebic ar dadiodnen baRSi, Seadgens 473.51 (SE=2.76). moswavleTa
miRwevebs Soris sxvaoba arsebiTia.
cxrilSi #11.5 aRwerilia skolamdeli ganaTlebis xangrZlivobis
mimarTeba moswavleTa miRwevebTan saqarTvelos SemTxvevaSi, aseve,
warmodgenilia saerTaSoriso saSualo monacemebi SedarebisaTvis.
cxrili #11.5 _ skolamdeli ganaTlebis mimarTeba moswavleTa miRwevebTan
3 weli da meti 3 welze naklebi, magram
1 welze meti
1 welze naklebi ar dadioda
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
skal
ireb
ul
i qu
la
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
skal
ireb
ul
i qu
la
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
skal
ireb
ul
i qu
la
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
skal
ireb
ul
i qu
la
saqarTvelo 42% 495 (3.3) 29% 495 (3,9) 7% 493 (5,8) 22% 471(4.5) saerTaSoriso saSualo.
42% 509 (0,5) 36% 513 (0,5) 11% 493 (1,1) 11 475(1.5)
() standartuli Secdoma
imis gaTvaliswinebiT, rom bevr qveyanaSi dawyebiTi skolis
moswavleebs miRebuli aqvT skolamdeli ganaTleba, amasTan, bevri mSobeli
113
sakmaod did yuradRebas aqcevs bavSvisTvis kiTxvis swavlebas, gasakviri
araa, rom bavSvebis mniSvnelovani nawili skolaSi swavlas garkveul
doneze ukve ganviTarebuli kiTxvis unariT iwyeben.
PIRLS 2006-Si adreul asakSi ganviTarebul kiTxvis unarsa da meoTxe
klasSi kiTxvaSi miRwevis dones Soris pozitiuri kavSiri dafiqsirda. igive
tendenciaa PIRLS 2011-Sic.
ojaxis mxardaWera kiTxvis unaris ganviTarebas sxvadasxva formiT
uwyobs xels. pirvel rigSi, amisaTvis Zalian mniSvnelovania mSoblebis an
mzrunvelebis CarTuloba skolasTan dakavSirebul procesebSi (Federal
Interagency Forum on Child and Family Statistics, 2002; Wells, 1985). kvlevam
daadastura, rom moswavleebi, romelTa mSoblebic CarTulebi arian
saswavlo procesSi, ufro maRali akademiuri miRweviT xasiaTdebian, vidre
isini, visi mSoblebic am kuTxiT interess ar iCenen (Jeynes, 2005). agreTve,
bavSvebi, romlebic saSinao davalebebsa da sakiTxav masalas mSoblebTan, an
mzrunvelebTan erTad ganixilaven, ufro maRal Sedegebs aCveneben, vidre
isini, vinc amas moklebulia (Mullis, Martin, Gonzalez, & Kennedy, 2003).
114
faqtorebi, romlebic gavlenas axdens
moswavleTa wignierebaze
saskolo resursebi kiTxvis
swavlebis xelSesawyobad
miuxedavad imisa, rom ojaxuri garemo kiTxvis unaris ganviTarebis
erT-erT mniSvnelovan xelSemwyob faqtors warmoadgens, bavSvebis
umetesobisTvis skola formaluri swavlisa da ganaTlebis miRebis mTavar
adgilad rCeba. wignierebis ganviTarebaze, pirdapir Tu iribad, skolis
mravali faqtori axdens gavlenas. Sesabamisad, wignierebis kvlevaSi
gansakuTrebuli mniSvneloba eniWeba maT Seswavlas. es faqtorebia:
− skolis mdebareoba;
− skolis roli kiTxvis swavlebis gegmis SemuSavebaSi;
− kiTxvisaTvis gankuTvnili saswavlo dro;
warmatebul skolebs ukeTesi resursebi aqvT da iq kargi
socialur-ekonomikuri mdgomareobis mqone bavSvebi swavloben. PIRLS
2011-is mixedviT, rac ufro naklebi moswavlea skolaSi ekonomikurad
xelmokle ojaxidan, miT ufro maRalia moswavleTa miRwevebi. es
tendencia vlindeba saqarTveloSic. rac ufro meti resursi aqvs
skolas, miT ufro maRalia moswavleebis miRwevis done. amasTan,
urbanizebul dasaxlebul punqtebSi moswavleTa miRwevebi ufro
maRalia.
moswavleebs, romelTac skolaSi Sesvlisas ganviTarebuli aqvT
kiTxvis elementaruli unarebi, PIRLS 2011-is mixedviT aqvT miRwevis
ufro maRali maCvenebeli.
115
− kiTxvasTan dakavSirebuli problemebis skolis mier SerCeuli
daZlevis gzebi da saSualebebi;
− maswavlebelTa momzadeba kiTxvis swavlebisaTvis;
− kiTxvis swavlebisaTvis sxvadasxva masalisa da resursis
gamoyenebis xarisxi;
− kiTxvis unaris gaumjobesebisaTvis dagegmili saklaso da
klasgareSe aqtivobebis mravalferovneba;
− maswavleblebis mier SemuSavebuli kiTxvis unaris Sefasebis
kriteriumebi;
− saskolo garemo da skolis resursebi;
− skolisa da ojaxis TanamSromlobis xarisxi.
Zlieri ekonomikuri garemos arseboba didi albaTobiT uwyobs xels
sazogadoebaSi wignierebisa da akademiuri miRwevis mniSvnelobis zrdas.
ekonomikuri siduxWiris pirobebSi skolebs uWirT swavlisTvis
xelSemwyobi garemos Seqmna. kvlevebma daadastura, rom rac ufro meti
resursi aqvs skolas, miT ufro maRalia moswavleebis miRwevis done.
TumcaRa, saskolo resursebsa da moswavleTa miRwevas Soris arsebuli
kavSiri kompleqsuri xasiaTisaa. magaliTad, skolis adgilmdebareobam
SeiZleba gansazRvros is, Tu rogori ekonomikuri mdgomareobis mqone
bavSvebi iswavlian iq, agreTve, imoqmedos mniSvnelovani damatebiTi
resursebis xelmisawvdomobaze (mag. muzeumebi, biblioTekebi da a.S).
warmatebul skolebs ukeTesi resursebi aqvT da iq kargi socialur-
ekonomikuri mdgomareobis mqone bavSvebi swavloben.
kvlevaSi monawile zogierT qveyanaSi qalaqSi mdebare skolebs ufro
met resursze (muzeumebi, biblioTekebi, wignis maRaziebi) miuwvdebaT xeli,
vidre – sofelSi. TumcaRa, arsebobs qveynebi, sadac qalaqis bevri skola
Zalian Rarib ubanSia ganTavsebuli (Darling-Hammond, 1996; Erberber, 2009;
Howie, 2007; Trong, 2009; vanDiepen, Verhoeven & Aarnoutse, 2008). xSir SemTxvevaSi
116
bavSvebi Raribi ojaxebidan aseT skolebSi dadian, ris Sedegadac siRaribis
gavlena miRwevaze (kiTxvaSi) kidev ufro matulobs.
skolis mdebareoba. PIRLS 2011 – is mixedviT, skolis adgilmdebareoba
mniSvnelovani faqtori aRmoCnda moswavleTa miRwevebis Sefasebisas. imis
dasadgenad, Tu ramdenad urbanizebul dasaxlebul punqtSi mdebareobda
skola, informacia skolis direqtorebis kiTxvarebis saSualebiT
Segrovda. saerTaSoriso monacemebis mixedviT, meoTxeklaselebis
saSualod 31% dadis iseT qalaqSi mdebare skolebSi, romelTa mosaxleoba
100 000-s aWarbebs, 27% swavlobs qalaqSi, sadac 15 000-dan 100 000-mde
adamiani cxovrobs, xolo 43% _ iq, sadac mosaxleobis raodenoba 15 000-s
ar aWarbebs. maTi miRwevis saSualo maCveneblebi PIRLS skalaze Sesabamisad
aris: 525, 512 da 500. anu tendencia aseTia: rac ufro didia mosaxleobis
raodenoba dasaxlebul punqtSi, romelSic skola mdebareobs, miT ukeTesi
Sedegebi aqvT am skolis moswavleebs. es tendencia SenarCunebulia
saqarTveloSic. ix. cxrili # 12.1.
cxrili N 12.1 _ urbanuli faqtoris moswavleTa miRwevebTan mimarTeba.
mosaxleoba
100 000-ze meti 15 001-dan 100 000-mde 15 000 an naklebi
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
saqarTvelo 37% 508 (4,9) 17% 491 (5,8) 46% 470 (4,4)
saerT. saS. 31% 525 (1) 27% 512 (0,9) 43% 500 (0,9)
() standartuli Secdoma
amasTan, aucileblad unda aRiniSnos, rom arsebobs gamonaklisebic.
zogierT qveyanaSi miRwevis yvelaze maRali done saSualo zomis qalaqebSi
mdebare skolebis moswavleebma aCvenes, xolo zogierTSi – patara
qalaqebSi an soflebSi mcxovrebma bavSvebma.
moswavleTa maxasiaTeblebi. kvlevebma daadastura, rom bavSvebis
miRwevaze gavlena SeiZleba moaxdinos skolis moswavleTa
maxasiaTeblebmac (Colman, et al., 1966). aRsaniSnavia is faqtic, rom bavSvebs
xelmokle ojaxebidan ufro maRali Sedegebi aqvT maSin, roca maT skolaSi
umetesad xelsayreli ekonomikuri mdgomareobis mqone bavSvebi swavloben.
117
PIRLS 2011-Si moswavleTa socialur-ekonomikuri mdgomareobis Sesaxeb
informacia direqtorebis kiTxvarebis saSualebiT Segrovda. kvlevaSi
monawile moswavleTa 35% iseT skolaSi dadis, romelSic, ZiriTadad,
SedarebiT SeZlebuli, maRali ekonomikuri statusis mqone bavSvebi
swavloben, maTi miRwevis saSualo maCvenebeli PIRLS skalaze 530-ia. 30% ki
swavlobs skolaSi, romelSic Warboben bavSvebi xelmokle ojaxebidan; maTi
Sedegi SedarebiT mokrZalebulia (miRwevis saSualo maCvenebeli _ 490).
PIRLS 2011-is Sedegebi adasturebs, rom rac ufro naklebi moswavlea
skolaSi ekonomikurad xelmokle ojaxidan, miT ufro maRalia moswavleTa
miRwevebi. es tendencia vlindeba saqarTveloSic (ix. cxrili #12.2).
cxrili #12.2 _ urbanuli faqtoris moswavleTa miRwevebTan mimarTeba.
SedarebiT SeZlebuli SeZlebuli 25%-ze
meti xelmokle 25%-ze
naklebi
Tanabari raodenoba SedarebiT xelmokle
SeZlebuli 25%-ze naklebi xelmokle 25%-ze meti
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
saqarTvelo 16% 496 (8,8) 41% 494 (5,9) 43% 480 (4,5) saerT. saS. 35% 530 (0,9) 35% 515 (0,8) 30% 490 (1)
() standartuli Secdoma
moswavleTa mzaoba. PIRLS 2011-is Sedegebis mixedviT, moswavleebi,
romlebic skolaSi swavlas kiTxvis unaris maRali doniT iwyeben,
SemdgomSic inarCuneben am upiratesobas. am mniSvnelovan sakiTxTan
dakavSirebiT kvlevaSi informacia direqtorebis kiTxvarebis saSualebiT
Segrovda. maT sTxovs, aRniSnon, Tu moswavleTa ramden procents aqvs ukve
ganviTarebuli skolaSi Sesvlisas kiTxvis Semdegi unarebi: cnobs asoebis
umravlesobas, kiTxulobs zogierT sityvas, kiTxulobs winadadebebs, wers
asoebs, wers zogierT sityvas.
PIRLS 2011-is Sedegebis mixedviT, saerTaSoriso doneze,
meoTxeklaselTa saSualod 20% swavlobda iseT skolaSi, sadac bavSvebis
umetesoba swavlas garkveul doneze ganviTarebuli kiTxvis unarebiT
iwyebda. miRwevis yvelaze maRali maCvenebeli (516) swored am moswavleebs
118
hqondaT. yvelaze dabali saerTaSoriso saSualo maCvenebeli ki im
bavSvebTan dafiqsirda, romelTa skolaSic kiTxvis unarebi bavSvebs
skolaSi Sesvlamde ganviTarebuli ar hqondaT (aseTi moswavleebis
raodenoba 25%-ze naklebia, maTi Sedegi _ 500). saerTod, kvlevis monawile
qveynebs Soris mravlferovani Sedegebi dafiqsirda, TumcaRa, zogadi
tendenciebis mixedviT, SeiZleba iTqvas, rom rac ufro naklebad aqvT
moswavleebs skolaSi Sesvlisas kiTxvis unarebi ganviTarebuli, miT ufro
dabalia maTi miRwevis maCvenebeli (ix. cxrili #12.3).
cxrili #12.3 _ kiTxvis unarebi skolaSi Sesvlisas da moswavleTa miRwevebi
75% da meti skolaSi Sesvla garkveul doneze ganviTarebuli
kiTxvis unarebiT
51-75% skolaSi Sesvla garkveul doneze ganviTarebuli
kiTxvis unarebiT
25-50% skolaSi Sesvla garkveul doneze ganviTarebuli
kiTxvis unarebiT
25%-naklebi skolaSi Sesvla garkveul doneze ganviTarebuli
kiTxvis unarebiT
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
skal
ireb
ul
i qu
la
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
skal
ireb
ul
i qu
la
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
skal
ireb
ul
i qu
la
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
skal
ireb
ul
i qu
la
saqarTvelo 16% 491 (8,6) 5% 475 (13.2) 19% 480(6,5) 60% 490(4.1) saerT. saS. 20% 516 (1,3) 18% 511 (1,2) 22% 512 (1,1) 40% 500(0.8)
() standartuli Secdoma
saskolo resursebi _ skolebSi arsebuli pirobebi, wignebi da
teqnologiebi. saskolo resursebis raodenoba da xarisxi swavlebis
maRali donis ganmsazRvreli elementebia (Greenwald, Hedges & Laine, 1996; Lee
& Barro, 2001). resursebSi igulisxmeba rogorc kargad momzadebuli
maswavleblebi, ise adekvaturi sivrce saklaso oTaxebSi. aseve, wignierebis
xelSemwob mniSvnelovan faqtors biblioTekebi warmoadgens. kiTxvis
swavlebaSi didi daxmarebis gaweva SeuZliaT fsiqologebsa da kiTxvis
specialistebs.
skolis resursebi. mravalma kvlevam daadastura, rom rac ufro meti
resursi aqvs skolas, miT ufro maRalia moswavleebis miRwevis done.
TumcaRa, resursebsa da miRwevas Soris arsebuli kavSiri kompleqsuri
xasiaTisaa. pirvel rigSi, skolis adgilmdebareobam SeiZleba gansazRvros
is, Tu rogori ekonomikuri mdgomareobis mqone bavSvebi iswavlian iq.
119
agreTve, saskolo sistemidan gamomdinare, SeiZleba skolas bevri resursi
miewodebodes sxvadasxva aRWurvilobis, maswavlebelTa xelfasebisa da
saswavlo masalebis saxiT. am yvelafridan gamomdinareobs is, rom
warmatebul skolebs ukeTesi resursebi aqvT da iq kargi socialur-
ekonomikuri mdgomareobis mqone bavSvebi swavloben.
skolis resursebSi moiazreba aucilebeli masalebi, maragebi, gaTboba,
kondicireba, ganaTeba, Senoba, sivrce, TanamSromlebi da kompiuterebi.
amasTan, kiTxvis swavlebisTvis mniSvnelovani resursebia: specializebuli
maswavleblebi, kompiuteruli programebi, wignebi, audio-vizualuri
resursebi. PIRLS 2011-Si saskolo resursebis Sesaxeb informacias
direqtorebisgan iRebdnen. saskolo resursebis misawvdomobis maRali
indeqsi (saTanado saswavlo masalebi, saskolo pirobebi da sivrce,
kompiuterebi da kompiuteruli programebi, biblioTeka, audio-vizualuri
resursebi) mniSvnelovan kavSirSia kiTxvaSi saSualo donis miRwevebTan.
saerTaSoriso saSualo monacemebis mixedviT, moswavleTa 24% kargad
aRWurvil skolaSi swavlobs. aseTi skolebis moswavleebs miRwevis yvelaze
maRali saSualo maCvenebeli daufiqsirdaT (523). 45 quliT dabali Sedegi
(478) aqvT moswavleebs (5%), romelTa skolebSic resursebis Zlier
naklebobas ganicdian.
skolis biblioTeka. biblioTekebi maswavleblebs mravalferovani
resursis gamoyenebisa da swavlebis meTodebis gaumjobesebis saSualebas
aZlevs. moswavleebs ki uqmnis SesaZleblobas, TviTon airCion wigni,
rogorc swavlisTvis, ise, ubralod, siamovnebis misaRebad. inglisSi
Catarebuli kvlevis Sedegebis mixedviT (Clark, 2010), moswavleebi, romlebic
biblioTekiT sargebloben, ufro kargad kiTxuloben, kiTxviT siamovnebas
iReben da moswonT es aqtivoba.
saerTaSoriso saSualo monacemebis mixedviT, moswavleTa 28%-is
skolaSi kargad aRWurvili (5000-ze meti wigniT) biblioTeka funqcionirebs.
maT ajobes im meoTxeklaselebs (40%), romelTa skolebsac saSualo zomis
biblioTeka hqonda (501-5000 wigni) da maT, vis skolaSic patara bilioTeka
(500, an naklebi wigni) iyo xelmisawvdomi. am moswavleebis miRwevis
120
saSualo maCveneblebia 525, 513 da 500-ia Sesabamisad. yvelaze dabali qula,
498, biblioTekis armqone skolis moswavleebma miiRes. saqarTveloSi
skolaTa raodenobis mxolod 2%-Si ar aris biblioTeka. amasTan,
moswavleebs, romlebic swavloben skolebSi, sadac skolis biblioTekaSi
5000 dasaxelebis wignze meti an 501-5000 dasaxelebis wignia, erTnaiari
miRwevebi aqvT. ix. cxrili #12.4.
cxrili #12.4 _ skolis biblioTeka da moswavleTa miRwevebi
5000 dasaxelebis wignze meti
501 _ 5000 dasaxelebis
wigni
500 dasaxelebis wignze
naklebi
ar aris skolis biblioTeka
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
skal
ireb
ul
i qu
la
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
skal
ireb
ul
i qu
la
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
skal
ireb
ul
i qu
la
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
skal
ireb
ul
i qu
la
saqarTvelo 35% 488 (8,6) 49% 488 (5,9) 13% 479(6,8) 2% ~ ~ saerT. saS. 28% 525 (1,4) 40% 513 (1,1) 18% 500 (1,3) 14% 498 (1,8)
() standartuli Secdoma
kompiuterebi skolaSi. eleqtronuli testebisa da sxva teqnologiebis
gamoyeneba mniSvnelovan rols TamaSobs kiTxvis unaris ganviTarebaSi
(Kamil,Intrator, Kim, 2000). bevr qveyanaSi, skolebSi kompiuterebi farTodaa
gavrcelebuli da internetis xelmisawvdomobac nel-nela izrdeba. iqidan
gamomdinare, rom internetis saSualebiT mravali sakiTxavi masala gaxda
xelmisawvdomi, kompiuteris swavlebis mizniT gamoyenebam, SeiZleba
teqnologiebi skolis erT-erT umniSvnelovanes resursad aqcios.
PIRLS 2011-is saerTaSoriso saSualo monacemebiT, is moswavleebi,
romlebic skolaSi kiTxvis swavlisas kompiuters iyeneben, bevrad sjobnian
maT, visac xeli ar miuwvdeba kompiuterebze. saerTaSoriso monacemebis
mixedviT, moswavleebi, romlebic skolaSi kiTxvis swavlisas kompiuters
iyeneben, saSualod iReben 513-517 qulas, xolo moswavleebi, romelTaTvisac
xelmisawvdomi ar aris kompiuteri, saSualod 488 qulas iReben.
saqarTveloSi moswavleTa mxolo 2% swavlobs skolebSi, sadac
moswavleTaTvis kompiuteri xelmisawvdomi ar aris, monacemTa
arasakmarisobis gamo, maRali sizustiT maTi saSualo miRwevebis Sefaseba
121
ver xerxdeba. yvelaze maRali maCvenebeli ki aqvT im moswavleebs,
romlebic swavloben skolebSi, sadac 6-sa da met moswavleze 1 kompiuteri
modis (ix. cxrili #12.5.).
cxrili #12.5 _ kompiuterebis raodenoba skolaSi da moswavleTa miRwevebi
1 kompiuteri 1-2 moswavleze
1 kompiuteri 3-5 moswavleze
1 kompiuteri 6-sa da met moswavleze
ar aris xelmisawvdomi
kompiuteri
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
skal
ireb
ul
i qu
la
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
skal
ireb
ul
i qu
la
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
skal
ireb
ul
i qu
la
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
skal
ireb
ul
i qu
la
saqarTvelo 64% 478 (3,6) 25% 496 (8,5) 9% 521(7,7) 2% ~ ~ saerTaSoriso saSualo
41% 513 (1,0) 29% 517 (0,9) 23% 517 (1,3) 7% 488 (2,5)
() standartuli Secdoma
skolaSi kompiuterebis gamoyenebis SesaZlebloba qarTveli
moswavleebis 98%-s aqvs. 2006 welTan SedarebiT es monacemi mniSvnelovnad
gaizarda, 2006 wels moswavleTa mxolod 10%-saTvis iyo xelmisawvdomi.
kompiuteris xelmisawvdomobasa da kiTxvaSi saSualo miRwevas Soris
urTierTkavSiris interpretireba sakmaod rTulia, radgan is mWidro
kavSirSia socialur-ekonomikur donesa da swavlebis praqtikasTan.
TumcaRa, arsebuli monacemebidan gamomdinare, SeiZleba iTqvas, rom meoTxe
klasis moswavleebi, romelTac swavlis procesSi kompiuterze xeli
miuwvdebaT, miRwevis ufro maRali doniT xasiaTdebian. Tumca, aris
gamonaklisebi, kvlevaSi monawile zogierT qveyanaSi moswavleTa
miRwevebsa da skolaSi kompiuterebis raodenobasa da xelmisawvdomobas
Soris kavSiri ar fiqsirdeba, metic, zogjer rac naklebi kompiuteria
skolaSi, miT ukeTesi Sedegebi aqvT moswavleebs. saqarTveloSi
kompiuteris ufro meti raodenoba erT moswavleze ar aisaxeba moswavleTa
miRwevebze.
122
faqtorebi, romlebic gavlenas axdens
moswavleTa wignierebaze
skolis klimati
akademiuri warmatebisTvis gansakuTrebuli mniSvnelobis miniWeba.
kvlevebi aCvenebs, rom dadebiTma saskolo garemom da akademiur miRwevaze
yuradRebis gamaxvilebam SeiZleba socialur-ekonomikuri problemebic ki
dajabnos (McGuigan & Hoy, 2006). PIRLS 2011-Si akademiur warmatebaze
yuradRebis gamaxvileba ramdenime maxasiaTebliT Sefasda:
− maswavleblis mier saskolo miznebis gaazreba;
− maswavleblis mier skolis saswavlo gegmis ganxorcieleba;
miRwevis maRali doniT gamorCeuli bavSvebi tipurad iseT skolebSi
swavloben, romlebSic did mniSvnelobas aniWeben akademiur warmatebas,
saswavlo gegmis zust miznebs, efeqtur maswavleblebs, moswavleebis
survils, iswavlon kargad da mSoblebis mxardaWeras. amis sawinaaRmdegod,
disciplinisa da usafrTxoebis problemebi miRwevis maRali donis
formirebas xels ar uwyobs. pozitiuri garemos mqone skolas aqvs zustad
gansazRvruli akademiuri programa, hyavs moswavleTa mimarT dadebiTi
damokidebulebis mqone TanamSრomlebi, maswavleblebi, romlebic mudmivad
zrunaven TviTganviTarebaze. pozitiur saskolo garemos aZlierebs
maswavlebelTa urTierTTanamSromloba. stabiluri saswavlo garemos
uzrunvelyofisTvis mniSvnelovania, moswavleebi da maswavleblebi
daculad da usafrTxod grZnobdnen Tavs.
123
− maswavlebelTa molodini moswavleTa miRwevebTan
dakavSirebiT;
− mSobelTa mxardaWera moswavleTa miRwevebis gasaumjobeseblad;
− moswavleTa survili, gaaumjobeson TavianTi akademiuri
moswreba.
akademiuri miRwevebis mniSvneloba skolisaTvis PIRLS 2011-Si Sefasda
direqtorebisa da maswavleblebisagan miRebuli informaciis safuZvelze.
direqtorebis angariSis mixedviT, kvlevaSi monawile moswavleTa 9%
swavlobs skolaSi, sadac akademiur warmatebas Zalian didi mniSvneloba
eniWeba, meoTxeklaselTa 59% swavlobs skolaSi, sadac akademiur
miRwevebze mniSvnelovani yuradRebaa gamaxvilebuli, xolo 32% _ skolaSi,
sadac akademiur miRwevebze SedarebiT naklebi aqcentia (akademiur
miRwevebze orientaciis skalaze ar aris dabali maCvenebeli, radgan
SeuZlebelia, skolis miznebidan da funqciebidan gamomdinare, moswavleTa
akademiur miRwevebze yuradReba ar an mcired iyos gamaxvilebuli.
Sesabamisad, Sefaseba xdeba skalaze _ Zalian didi mniSvneloba eniWeba,
didi mniSvneloba eniWeba da saSualo mniSvneloba eniWeba). am kategoriebis
mixedviT moswavleebis miRwevis saSualo maCveneblebi PIRLS skalaze aris -
527, 517 da 497, Sesabamisad. maswavleblebis monacemebis SemTxvevaSic msgavsi
Sedegebi dafiqsirda: moswavleTa 9% swavlobs skolaSi, romlebSic
akademiur warmatebas Zalian did mniSvnelobas aniWeben, 60%-is skolaSi –
did mniSvnelobas, xolo 31%-is SemTxvevaSi – saSualo mniSvnelobas.
saqarTveloSi moswavleTa 1% swavlobs skolaSi, sadac akademiur
miRwevebze gansakuTrebuli aqcenti keTdeba (ix. cxrili #10.3.2.1).
moswavleTa miRwevebis mixedviT warmatebul qveynebSi _ Crdilo irlandia,
irlandia, inglisi, axal zelandia da aSS _ saSualod kvlevaSi monawile
moswavleTa 24-33% swavlobs skolebSi, sadac akademiur miRwevebze
gansakuTrebuli aqcenti keTdeba. saerTaSoriso saSualo maCveneblebis
mimarTeba akademiur miRwevebTan asaxavs am cvladebs Soris kavSirs (ix.
cxrili #13.1). aris gamonaklisebic: maRali miRwevebis mqone qveynebs _
honkongs, germanias, ungreTs, CexeTis respublikas _ aqvT daaxloebiT
124
iseTi Sedegi, akademiuri warmatebisTvis didi mniSvnelobis miniWebis
TvalsazrisiT, rogoric saqarTvelos.
cxrili #13.1 _ skolis mier akademiuri warmatebisTvis mniSvnelobis miniWebis
skala (direqtorebis monacemebi)
Zalian maRali maRali saSualo
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
saqarTvelo 1% - 47% 513 (4,4) 52% 500(7,7) saerTaSoriso saSualo
9% 527(1,9) 59% 517 (0,6) 32% 497 (1,3)
() standartuli Secdoma
dro, romelsac direqtorebi liderul aqtivobebze xarjaven.
mniSvnelovania, rom skolis direqtori lideris rols efeqturad
asrulebdes, ramac SeiZleba xeli Seuwyos dadebiTi klimatis
Camoyalibebasa da moswavleTa miRwevis zrdas. mravali saerTaSoriso
kvlevis meta-analizis monacemebis mixedviT, `skolis misiis gansazRvrasa da
miwodebas” uzarmazari da pirdapiri gavlena aqvs moswavleTa miRwevebze
(Witzers, Bosker & Kruger, 2003). meta-analiziT dadginda, rom misias Zalian
didi mniSvneloba aqvs maswavleblis ganviTarebisa da miznebis
dasaxvisTvis (Robinson, Lloyd & Rowe, 2008). ganaTlebis sferoSi liderobis
cnobili Teoriebis mixedviT, didi mniSvneloba eniWeba lideris mier
molodinebis winaswar gacxadebas, maswavlebelTa ganviTarebis
xelSewyobasa da saswavlo gegmis miznebis dagegmvisa da danergvisTvis
saWiro resursebis identificirebasa da moZiebas. mniSvnelovania, rom
direqtori mudmivad afasebdes, Tu ramdenad warmatebiT mimdinareobs
skolis miznebis ganxorcieleba. agreTve, direqtori, rogorc lideri,
mudmivad misawvdomi unda iyos TanamSromlebisTvis da daxmarebas unda
uwevdes maT yoveldRiur aqtivobebSi.
saerTaSoriso monacemebis mixedviT, kvlevaSi monawile moswavleTa
68%-s hyavs skolis direqtori, romelic did dros uTmobs mowesrigebuli
saskolo garemos SenarCunebas, 59%-s hyavs direqtori, romelic axerxebs
skolis saganmanaTleblo xedvisa da misiis sxvebisTvis gacnobasa da
125
skolis saswavlo gegmis ganviTarebas. SekiTxvebi Seexeboda, aseve,
maswavleblebisa da moswavleebis monitoringsa da maTTan urTierTobas,
saganmanaTleblo proeqtebis wamowyebasa da sakuTari profesiuli
ganviTarebisaTvis zrunvas. Sedegebi warmodgenilia cxrilSi #13.2.
cxrili #13.2 _ skolis direqtori da moswavleTa miRwevebi
moswavleTa procentuli raodenoba, romelTa direqtorebic `did dros xarjaven~ liderul aqtivobebze
aqtivobebi saqarTvelo
saerTaSoriso saSualo
skolis saganmanaTleblo miznebisa da xedvis Camoyalibebis xelSewyoba 42% (4,8) 59% (0,6)
skolis saswavlo programisa da saganmanaTleblo miznebis SemuSaveba 36% (4,5) 59% (0,5)
maswavleblebis mier swavlebis procesSi skolis saswavlo gegmis ganxorcielebis monitoringi 39% (4,0) 48% (0,5)
moswavleTa swavlis mimdinareobis monitoringi saswavlo miznebis miRwevis meTvalyureobis mizniT 55% (3,7) 55% (0,5)
mowesrigebuli garemos SenarCuneba skolebSi 72% (3,9) 68% (0,5) moswavleTa xelisSemSlel qcevaze yuradRebis gamaxvileba 51% (4,2) 44% (0,5)
rCevebis micema maswavleblebisaTvis, romlebsac swavlebasTan dakavSirebuli problemebi aqvT 19% (3,5) 35% (0,5)
saganmanaTleblo proeqtebis dawyeba 20% (3,3) 41% (0,6) skolis direqtorebisaTvis gankuTvnili profesiuli ganviTarebis RonisZiebebSi monawileoba 27% (3,5) 38% (0,5)
rogorc cxrilidan Cans, direqtorebi yvelaze did dros skolebSi
mowesrigebuli garemos SenarCunebas uTmoben. es tendencia ikveTeba
kvlevaSi monawile qveynebis umetesobaSi, maT Soris saqarTveloSic.
yvelaze didi sxvaoba saqarTvelosa da saerTaSoriso saSualo monacemebs
Soris aris or punqtSi: skolis saswavlo programisa da saganmanaTleblo
miznebis SemuSaveba (saerTaSoriso saSualo 48%, saqarTvelo 39%) da
saganmanaTleblo proeqtebis dawyeba (saerTaSoriso saSualo 41%,
saqarTvelo 20%).
usafrTxo da mowesrigebuli skola. disciplinisa da usafrTxoebis
problemebi xels uSlis miRwevis maRali donis formirebas. daculobis
SegrZneba iseT skolaSi swavlis Sedegad Cndeba, romelSic Zalian cota
qceviTi da usafrTxoebis problemaa da, Sesabamisad, stabiluri saswavlo
126
garemoa. imis dasadgenad, Tu ramdenad zemoqmedebs usafrTxoebis gancda
kiTxvaSi miRwevaze, PIRLS 2011-is farglebSi usafrTxo da mowesrigebuli
skolis skala Seiqmna. informacia skolis usafrTxoebis Sesaxeb kvlevaSi
CarTuli maswavleblebisagan Segrovda.
maswavleblebis Sefaseba. PIRLS 2011-is Sedegebis mixedviT, rac ufro
metadaa skolaSi usafrTxoeba da disciplina daculi, miT ufro maRalia
moswavleTa miRwevebi11. qarTveli maswavleblebis umravlesobis azriT,
saskolo garemo usafrTxo da mowesrigebulia. skolis usafrTxoebis
xarisxis mixedviT, kvlevaSi monawile qveynebs Soris saqarTvelo me-5
adgilzea (indoneziis, Crdilo irlandiis, azerbaijanisa da israelis
Semdeg). saerTaSoriso saSualo monacemebis mixedviT, kvlevaSi monawile
moswavleTa naxevarze meti (55%) usafrTxo da mowesrigebul skolaSi
swavlobda, xolo 41% _ ramdenadme usafrTxo da mowesrigebul skolaSi.
moswavleTa mxolod 4%-is maswavleblebma aRniSnes, rom maT skolaSi
usafrTxoeba da disciplina daculi ar aris.
saskolo disciplina da usafrTxoeba. PIRLS 2006-Si direqtoris mier
skolis usafrTxoebis dadebiTad Sefasebasa da kiTxvaSi moswavleTa
miRwevis saSualo maCvenebels Soris pozitiuri kavSiri dafiqsirda. msgavsi
tendenciaa SenarCunebuli 2011 welsac.
direqtorebis Sefaseba. PIRLS 2011-Si direqtorebi saskolo
disciplinisa da usafrTxoebis skalaze aTi gansxvavebuli problemis
Sesaxeb iZleodnen pasuxs. saerTaSoriso monacemebis mixedviT, moswavleTa
naxevarze meti (58%) swavlobs iseT skolaSi, romelSic direqtoris
SefasebiT usafrTxoebis problema TiTqmis ar aris. isini 15 quliT
(miRwevis saSualo maCvenebeli _ 519) uswreben meoTxeklaselebs, vis
skolaSic mcire raodenobis problema SeiniSneba (31%, miRwevis saSualo
maCvenebeli _ 504). yvelaze dabali qula, 476, darCenilma 11%-ma miiRo. maT
11 aRsaniSnavia, rom bavSvebi, romlebic xSirad acdenen skolas, miRwevis dabali doniT
xasiaTdebian (Mullis, Martin, Kennedy & FOy, 2007); maswavleblis aryofnac Zlier gavlenas axdens moswavlis Sedegebze (Abadzi, 2007; Clotfelter, Ladd, &Vigdor, 2007a; Murnane, & Willett, 2007). mniSvnelovan problemas warmoadgens maswavleblebis mier skolis saswavlo wlis dasrulebamde datovebac.
127
skolaSi zomieri raodenobis problemebi dafiqsirda. im moswavleTa
procentuli raodnobiT, romlebic swavloben usafrTxo da mowesrigebul
garemoSi, lideroben: honkongi, Crdilo irlandia da irlandia.
saqarTvelo reitingul siaSi me-4 adgilzea, Tumca saqarTveloSi am
qveynebTan SedarebiT ufro maRalia im skolaTa procentuli raodenoba,
sadac ar aris usafrTxo da mowesrigebuli garemo (saqarTvelo _ 6%;
honkongi, Crdilo irlandia, irlandia, litva, taivani _ 0%).
PPIRLS 2006-sa da 2011 wlebSi usafrTxoebis maCvenebeli saqarTvelos
skolebSi mkveTrad aRemateba saerTaSoriso saSualo maCvenebels. PIRLS
2006 wlis monacemebiT, saqarTvelos moswavleTa SefasebiT skolis
usafrTxoebis erT-erTi yvelaze maRali indeqsi hqonda. mas am monacemebiT
mxolod norvegia, SvedeTi da dania uswrebdnen. saqarTveloSi mxolod
moswavleTa 1% miiCnevda, rom skola, sadac is swavlobs, ar aris
usafrTxo. direqtorTa SefasebiT, moswavleTa 73% procenti swavlobda
maRali usafrToebis indeqsis skolaSi (saerTaSoriso saSualo maCvenebeli
60%) da 7% usafrTxoebis dabali indeqsis skolaSi (saerTaSoriso saSualo
maCvenebeli 7%)12.
cxrili #13.3 _ skolis direqtori da moswavleTa miRwevebi
usafrTxo da mowesrigebuli
nawilobriv usafrTxo da
mowesrigebuli
ar aris usafrTxo da mowesrigebuli
procentuli maCvenebeli
saSualo miRweva
procentuli maCvenebeli
saSualo miRweva
procentuli maCvenebeli
saSualo miRweva
2006 saqarTvelo 73% 469 20% 481 7% 472
saerT. saS. 60% 503 32% 495 7% 442
2011 saqarTvelo 79% 489 19% 482 1% ~ ~
saerT. saS. 55% 518 41% 505 4% 486
* 2006 weli – direqtorebis monacemebi, 2011 – maswavleblebis monacemebi.
12 PIRLS 2006-is kvleviT gamovlenili problemebisa da saWiroebebis gaTvaliswinebiT
SeiZleba eWvqveS davayenoT saqarTvelos skolebisTvis usafrTxo skolis egidiT gaRebuli investiciebis prioritetuloba da, Sesabamisad, mizanSewoniloba (mandaturebi skolaSi). 2006 wlis kvlevam gamoavlina ufro prioritetuli saWiroebebi (mag., soflis skolebis xelSewyoba). Tumca, aqve unda aRiniSnos, rom skolaTa procentuli maCvenebeli, sadac usafrTxo da mowesrigebuli garemoa, PIRLS 2011 wlis monacemebiT gaizarda. calke sakiTxia, ramdenad aris es tendencia mandaturis institutis SemotaniT ganpirobebuli.
128
moswavleTa abuCad agdeba (bulingi). zogadad, abuCad agdeba
gulisxmobs agresiul an negatiur qcevas fizikurad an fsiqologiurad
naklebad Zlieri adamianis mimarT (Caroll-Lind, 2009). sul ufro meti monacemi
arsebobs imis Sesaxeb, rom abuCad agdeba skolebSi sakmaod gaxSirebulia,
rac uaryofiT gavlenas axdens moswavleTa miRwevebze. PIRLS 2011-is
monawile qveynebSi msgavsi informaciis mosapoveblad moswavleTa abuCad
agdebis skala Seiqmna.
saerTaSoriso monacemebis mixedviT, meoTxeklaselTa 47% miuTiTebs,
rom TiTqmis arasdros hqonia abuCad agdebis SemTxveva. maT 10 quliT
ajobes (saSualo miRweva _ 523; 513) moswavleebs, romlebic miuTiTeben, rom
TiTqmis yovel TveSi iCagrebian (33%). yvelaze dabali Sedegi (saSualo
miRweva _ 489) xSirad (yovel kviraSi) daCagrulma moswavleebma aCvenes.
qarTveli moswavleebis 66% miuTiTebs, rom TiTqmis arasodes an arasodes
yofila skolaSi abuCad agdebis obieqti. am monacemiT saqarTvelo
reitinguli siis saTaveSia (mxolod SvedeTsa da Aazerbaijans aqvs ukeTesi
Sedegi; aqve unda aRiniSnos, rom azerbaijanis es Sedegi garkveulwilad
ewinaaRmdegeba skolis usafrTxoebis komponentSi missave Sedegs, romlis
mixedviTac moswavleTa 30% swavlobs iseT garemoSi, romelic ar aris
usafrTxo).
cxrili #13.4 asaxavs moswavleTa abuCad agdebis sixSiresa da
moswavleTa miRwevebs Soris kavSirs. cxrilidan naTlad Cans, rom
moswavleTa abuCad agdebis sixSire kavSirSia moswavleTa dabal
miRwevebTan.
cxrili #13.4 _ moswavleTa abuCad agdeba da moswavleTa miRwevebi
TiTqmis arasodes daaxloebiT TveSi
erTxel daaxloebiT kviraSi
erTxel
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
moswavleTa raodenoba
saSualo skal. qula
saqarTvelo 66% 502 (2,7) 23% 486 (4,1) 11% 441(6,1) saerTaSoriso saSualo
47% 523(0,5) 33% 513 (0,5) 20% 489 (0,7)
129
faqtorebi, romlebic gavlenas axdens
moswavleTa wignierebaze
maswavlebeli
maswavleblis ganaTleba da ganviTareba. bevri dawerila imis Sesaxeb,
Tu ra ganapirobebs maswavleblis moRvaweobis efeqturobas. erT-erT
ganmsazRvrel faqtors misi ganaTlebisa da gavlili treningebis buneba,
raodenoba da Sinaarsi warmoadgens (Darling-Hammond, 2000). 21-e saukuneSi
gansakuTrebiT didi mniSvneloba eniWeba pedagogiur ganaTlebas,
moswavleTa asakobrivi da kognituri ganviTarebis Taviseburebebis, aseve,
sainformacio teqnologiebis codnas (Darling-Hammond, 2006; Ertmer, 2003).
maswavleblis profesia moiTxovs mudmiv ganviTarebasa da codnis
ganaxlebas mTeli cxovrebis manZilze. profesiuli ganviTareba seminarebis,
konferenciebisa da profesiuli Jurnalebis saSualebiT, maswavleblebs
kiTxvis swavlebis Sesaxeb codnis gamdidrebaSi exmareba (Scanlon, Gelzheiser,
maswavlebelTa samuSao staJi da samuSao pirobebi sayuradRebo
faqtori aRmoCnda moswavleTa miRwevebis analizisas. moswavleTa
miRwevebi pedagogis staJis proporciulad izrdeba; im moswavleebma,
romelTa maswavleblebsac TiTqmis ar hqondaT samuSao pirobebTan
dakavSirebuli problemebi, yvelze maRali Sedegebi aCvenes; Tumca es
tendenciebi ar ikveTeba saqarTveloSi.
miuxedavad dabali socio-ekonomikuri statusisa, PIRLS 2011-is
monacenebis mixedviT, saqarTveloSi moswavleTa 79%-is maswavlebeli
kmayofilia profesiiT.
130
Vellutino, Schatschneider & Sweeney, 2008; Yoon, Duncan, Lee, Scarloss & Shapley, 2007).
kvlevaSi monawile zogierT qveyanaSi maswavleblebi valdebulni arian,
monawileoba miiRon profesiuli ganviTarebis aqtivobebSi.
kvlevebma aCvena, rom maswavleblis iseTi maxasiaTeblebi,
rogorebicaa: gavlili treningebi, sertificireba, gamocdileba da
swavlebis mimarT damokidebuleba gansakuTrebiT did rols asrulebs
moswavlis warmatebaSi (Clotfelter, Ladd & Vigdor, 2007b; Croninger, Rice, Rathbun &
Nishio, 2007; Palardy & Rumberger, 2008).
PIRLS 2011-Si im faqtorebis kvlevisas, romlebic gavlenas axdens
moswavleTa wignierebaze, gansakuTrebuli yuradReba eqceva
maswavleblebis kvalifikacias, swavlebis meTodologias, kiTxvis unaris
gaumjobesebisaTvis dagegmil saklaso da klasgareSe aqtivobebs.
saqarTvelos Sedegebi aseTia: qarTvel moswavleTa 96%-s umaRlesi
saswavleblis diplomis mqone maswavlebeli aswavlis; qarTvel
moswavleTa 42%-s hyavs maswavlebeli, romelmac bolo ori wlis
ganmavlobaSi kiTxvis sferoSi profesiul ganviTarebas 16 saaTze meti dro
dauTmo. es Sedegi mniSvnelovnad aRemateba saerTaSoriso saSualo
monacems (24%).
kvlevis farglebSi Segrovda informacia treningis Sinaarsis Sesaxeb.
kerZod, sami sferodan – ena, pedagogika/kiTxvis swavleba da kiTxvis
Teoriebi _ romelze/romlebze keTdeboda aqcenti maswavleblis
ganaTlebisa da kvalifikaciis amaRlebisas. cxrilSi #14.1 warmodgenilia
maswavleblebis mier romelime sferoSi kvalifikaciis amaRlebis mimarTeba
moswavleTa miRwevebTan. N
131
cxrili #14.1 _ maswavleblis mier gavlili treningis Sinaarsi (sfero) da
moswavleTa miRwevebi
ena pedagogika/kiTxvis
swavleba kiTxvis Teoriebi
raod. saSualo miRweva
raod. saSualo miRweva
raod. saSualo miRweva
aqcen
ti
gak
eTda
aqcen
ti
gak
eTda
aqcen
i ar
gak
eTeb
ul
a
aqcen
ti
gak
eTda
aqcen
ti
gak
eTda
aqcen
ti
ar
gak
eTeb
ul
a
aqcen
ti
gak
eTda
aqcen
ti
gak
eTda
qcen
ti
ar
gak
eTeb
ul
a
saqarTvelo 92% 488 491 88% 485 511 53% 482 496 saerTaSoriso saSualo 72 % 513 510 62% 513 511 33% 514 512
cxrilidan Cans, rom saerTaSoriso monacemebis mixedviT,
maswavlebelTa mier kvalifikaciis amaRleba TiToeul sferoSi pozitiurad
aisaxeba moswavleTa miRwevebze. ucnauri tendencia ikveTeba saqarTveloSi:
TiToeul sferoSi im pedagogebs aqvT ukeTesi Sedegi, romelTac treningi
ar gauvliaT. aseTi Sedegi aCens eWvs treningebis efeqtianobis Taobaze
(igulisxmeba treningis Sinaarsi, meTodologia, treneris kvalifikacia da
a.S). am varauds aZlierebs is monacemic, romlis Sesaxebac zemoT gvqonda
saubari, kerZod, qarTvel maswavlebelTa mniSvnelovanma nawilma (42%-ma)
bolo ori wlis ganmavlobaSi kiTxvis sferoSi profesiul ganviTarebas 16
saaTze meti dro dauTmo, rac mniSvnelovnad aRemateba saerTaSoriso
saSualo monacems (24%).
maswavlebelTa samuSao staJi sayuradRebo faqtori aRmoCnda
moswavleTa miRwevebis analizisas, Tumca am SemTxvevaSic saqarTveloSi
gansxvavebuli tendencia dafiqsirda. kerZod, saerTaSoriso monacemebis
mixedviT moswavleTa miRwevebi pedagogis staJis proporciulad izrdeba
(pedagogad muSaobis rac ufro meti staJi aqvs maswavlebels, miT ufro
maRalia moswavleTa miRwevebi). saqarTveloSi yvelaze maRali miRwevebi
aqvT im moswavleebs, romelTa maswavleblebsac aqvT 5-dan 10 wlamde staJi,
SedarebiT naklebi aqvT 10-dan 20 wlamde staJis mqone maswavlebelTa
moswavleebs, ufro naklebi ki 20 welze meti staJis pedagogebis
moswavleebs. Zalian dabalia im pedagogTa moswavleebis miRwevebi,
romelTac 5 welze naklebi staJi aqvT.
132
ilustracia #14.1
es Sedegi maswavlebelTa mosamzadebeli programebis SesaZlo
xarvezebze miuTiTebs. am varauds amyarebs saqarTveloSi 2008 wels
Catarebuli maswavlebelTa ganaTlebis saerTaSoriso kvlevis (TEDS-M)
Sedegebi, saidanac Cans, rom momavali maswavleblebis programebi
seriozul reformirebas saWiroebs.
maswavlebelTa SromiTi kmayofileba. SromiTi kmayofileba SeiZleba
ganvsazRvroT, rogorc Sromisadmi adamianis SefasebiTi damokidebuleba,
romelic aisaxeba mis mier Sesrulebuli samuSaos xarisxze. SromiT
kmayofili adamiani saqmisa da organizaciis erTgulia, mTel Zalisxmevas
mimarTavs Tavisi da organizaciis miRwevebis gasaumjobeseblad.
ukmayofilo adamiani ki ugulebelyofs organizaciul miznebs da daudevrad
asrulebs samuSaos.
bevri kvlevaa Catarebuli imis gasarkvevad, Tu rogor moqmedebs
SromiT kmayofilebaze TanamSromelTa damokidebuleba Tavisi saqmis
mimarT (moswonT Tu ara sakuTari profesia). kvlevebi cxadyofs, rom
profesiiT kmayofili adamianebi, samuSaoTi kmayofilebisa, da Sesabamisad,
Sesrulebuli samuSaos ufro maRal xarisxs aCveneben. cxrili #14.2 asaxavs
maswavleblis karieriT kmayofilebasa da moswavleTa miRwevebs Soris
kavSirs. SedarebiTi analizisaTvis cxrilSi mocemulia maRali miRwevebis
mqone ramdenime qveynis monacemic. Tu cxrilSi saerTaSoriso saSualo
450
475
500
525
550
20 წელი ან მეტი
10-დან 20 წლამდე
5-დან 10 წლამდე
5 წელზე ნაკლები
საქართველო
450
475
500
525
550
20 წელი ან მეტი
10-დან 20 წლამდე
5-დან 10 წლამდე
5 წელზე ნაკლები
საერთაშორისო საშუალო
133
monacemebs davakvirdebiT, vnaxavT, rom maswavlebelTa kmayofilebasa da
moswavleTa miRwevebs Soris mkafio tendenciebi ar ikveTeba.
kvlevaSi monawile zogierT qveyanaSi maswavlebloba prestiJuli,
kargad anazRaurebadi samuSaoa, zogan ki dabalia maswavleblis xelfasi,
socialuri statusi, Sesabamisad, profesia naklebad mimzidvelia. qveynebSi,
sadac maswavlebloba mimzidveli, prestiJuli profesiaa, garkvuli
RonisZiebebi tardeba misi statusis SenarCunebisa da gaZlierebisaTvis: mag.
singapurSi, momaval maswavleblebs stipendia aqvT, garda imisa, rom isini
ufasod iReben sauniversiteto ganaTlebas. damwyebi maswavleblis
xelfasic, sxva damwyeb profesiebTan SedarebiT, maRalia. mag. miuxedavad
imisa, rom saqarTveloSi maswavleblebi tradiciulad maRali socialuri
statusis mqoneni iyvnen, amJamad gamokveTilia maswavleblis profesiis
statusis daqveiTebis tendencia, rac dabali anazRaurebiTa da sxva mravali
faqtoriT SeiZleba aixsnas. amis miuxedavad, PIRLS 2011-is monacenebis
mixedviT, saqarTveloSi moswavleTa 79%-is maswavlebeli kmayofilia
profesiiT, 20%-isa ki nawilobriv kmayofilia Tavisi arCevniT. qarTvel
moswavleTa mxolod 1%-s aswavlis Tavisi profesiiT ukmayofilo
maswavlebeli.
cxrili #14.2 _ maswavlebelTa karieriT kmayofileba
qveyana kmayofili met-naklebad kmayofili ukmayofilo
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
saqarTvelo 79% 487(3,7) 20% 496 (6,6) 1% - saerT. saS. 54% 516(0,6) 40% 509 (0,8) 5% 511(0,9) fineTi 42 % 570(2,7) 50% 567 (2,5) 8% 564(4,7) honkongi 38% 567 (4,0) 50% 576 (3,5) 12% 560(9,4) singapuri 35% 572(6,0) 54% 561(5,0) 11% 578 (9,0)
fineTSi, honkongsa da singapurSi, sadac maswavlebelTa socialur-
ekonomikuri statusi Zalian maRalia, pedagogebi naklebad arian
kmayofilebi TavianTi karieriT, vidre qarTveli maswavleblebi. qarTveli
maswavleblebi SromiTi kmayofilebis donis mixedviT reitingul siaSi
meoTxe adgils ikaveben. saqarTveloze ukeTesi Sedegi kolumbias,
134
indoneziasa da xorvatias aqvT, Tumca maTgan kolumbiasa da indonezias
moswavleTa miRwevebis mixedviT Zalian cudi Sedegebi aqvT.
iseve rogorc PIRLS 2006 wlis, 2011 wlis kvlevaSic maswavleblebisagan
Segrovebuli informacia imis Taobaze, Tu wakiTxulis gaazrebis ra
strategiebs iyeneben pedgogebi swavlebis procesSi, tovebs garkveuli
tendenciurobis STabeWdilebas. 2011 wlis monacemebis mixedviT, qarTveli
maswavleblebi iyeneben wakiTxulis gaazrebis iseT strategiebs, rogoricaa:
teqstSi informaciis povna da miTiTeba (moswavleTa raodenoba 98%),
ZiriTadi azris identifikacia (100%), sakuTari mosazrebis argumentacia
(100%), sakuTar gamocdilebasTan teqstis ideis dakavSireba (99%),
wakiTxulis sxva teqstTan dakavSireba da Sedareba (96%), teqstSi
movlenebis ganviTarebis winaswar gansazRvra (92%), wakiTxulis
ganzogadeba da daskvnis gamotana (98%), teqstis stilisa da struqturis
aRwera (92%), avtoris xedvisa da ganzraxvis gansazRvra (95%). maSin,
rodesac im qveynebSi, romlebic wignierebis reitingul sias lideroben,
gacilebiT mcirea im moswavleTa raodenoba, romelTa pedgogebic aseT
Sedegebs aCveneben.
wignierebis saSualoze maRali maCveneblis mqone qveynebis msgavsad,
saqarTveloSi moswavleTa umetesobisaTvis (87%) skolebi kiTxvis
swavlebaSi damatebiT resursad sabavSvo wignebs iyeneben. es maCvenebeli
mniSvnelovnad aRemateba saerTaSoriso saSualo maCvenebels (69%).
maswavlebelTa samuSao pirobebi. zogierTi qveyana skolebSi
maswavleblebis seriozul naklebobas ganicdis, rac, nawilobriv, cudi
samuSao pirobebis Sedegs warmoadgens. PIRLS 2011-Si maswavleblebi Semdegi
tipis samuSao pirobebis Sesaxeb gamoikiTxnen: skolis remontis saWiroeba;
moswavleTa raodenobiT gadatvirTuli saklaso oTaxebi; gadatvirTuli
samuSao grafiki; araadekvaturi samuSao oTaxi; araadekvaturi saswavlo
masalebi.
maswavleblebis samuSao pirobebis skalis saSualebiT miRebuli
monacemebis mixedviT, im moswavleebma, romelTa maswavleblebsac TiTqmis
ar hqondaT samuSao pirobebTan dakavSirebuli problemebi, yvelze maRali
135
Sedegebi aCvenes. xolo meoTxeklaselebma, romelTa maswavleblebsac
mciredi problemebi hqondaT, ajobes zomieri raodenobis problemebis
mqone pedagogTa moswavleebs. es zogadi tendencia ar ikveTeba
saqarTvelos SemTxvevaSi. saqarTvelos Sedegebi warmodgenilia cxrilSi
#14.3, SedarebisTvis fineTisa da honkongis monacemebicaa mocemuli.
cxrili #14.3 _ maswavleblebis samuSao pirobebi da moswavleTa miRwevebi
qveyana TiTqmis ar aris mcire saSualo
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
saqarTvelo 24 % 495(5,8) 53% 480 (4,0) 23% 498(5,9) saerT. saS. 27% 518(0,0) 48% 514 (0,7) 25% 509(0,9) fineTi 20 % 564(3,5) 62% 568 (2,1) 18% 573(4,3) honkongi 16% 506 (6,3) 55% 506 (3,5) 29% 507(4,2)
136
faqtorebi, romlebic gavlenas axdens
moswavleTa wignierebaze
saklaso konteqsti
im faqtorebis kvlevisas, romlebic gavlenas axdens moswavleTa
wignierebaze, gansakuTrebuli yuradReba eqceva kiTxvis unaris
gaumjobesebisaTvis dagegmil saklaso da klasgareSe aqtivobebs.
saskolo garemoze metad, moswavlis kiTxvis unarebis ganviTarebaze
saklaso garemo moqmedebs. swavlebis meTodebi da gamoyenebuli masalebi,
saswavlo gegema, wignebis xelmisawvdomoba, teqnologiebi da sxva
resursebi mniSvnelovan gavlenas axdens klasSi swavlebasa da swavlaze.
saklaso garemos kidev erT ganmsazRvrel faqtors, ra Tqma unda,
maswavlebeli, misi gamocdileba da momzadebis done warmoadgens (Lundberg
& Linnakyla, 1993; Rivkin, Hanushek & Kain, 2005). aRsaniSnavia isic, rom
moswavleTa qcevam, damokidebulebam da wignierebis donem SeiZleba
gavlena moaxdinos maswavleblis mier gamoyenebul swavlebis meTodze, rac,
wignierebaSi miRwevis ufro maRali doniT gamoirCevian moswavleebi,
romelTac moswonT kiTxva. moswavleTa miRwevebze pozitiurad aisaxeba
maRali motivacia, CarTuloba da kiTxvaSi TviTdajerebuloba. maRali
TviTefeqturobis da TviTSefasebis mqone bavSvebi ufro kargi mkiTxvelebi
arian.
kvlevaSi monawile 45 qveynidan qarTvel bavSvebs aqvT kiTxvis
motivaciis yvelaze maRali maCvenebeli.
137
Tavis mxriv, moswavlis kiTxvis unaris ganviTarebaze moqmedebs (Kurtc-Costes
& Schneider, 1994; Nichols, Zellner, Rupley, Wilson, Kim, Murgen, Young, 2005).
15.1. moswavleebi
kiTxvis mimarT damokidebuleba. kvlevebis mixedviT, moswavleTa
pozitiur damokidebulebasa da kiTxvaSi miRwevas Soris dadebiTi da
ormxrivi kavSiri arsebobs, raSic igulisxmeba is, rom dadebiTi
damokidebuleba gavlenas axdens miRwevaze da - piriqiT.
saxlSi Sesrulebuli aqtivobebis mniSvnelovani nawili
damoukideblad kiTxva da wakiTxulis ganxilva unda iyos. magaliTad, US
National Reading Panel mouwodebda mSoblebs, daxmarebodnen bavSvebs drois
gadanawilebaSi kiTxvasTan dakavSirebul aqtivobebsa da ufro naklebad
sasargeblo TamaSebs (mag., kompiuterul TamaSebs, televizors) Soris.
kiTxvis unaris ganviTarebis procesSi mniSvnelovani xdeba kiTxvisTvis
daTmobili drois raodenoba (igulisxmeba kiTxva siamovnebisa da
interesis dakmayofilebisaTvis).
PIRLS 2011-is skala _ moswavleebs moswonT kiTxva _ Sedgeboda 6
debulebisgan, magaliTad, `vkiTxulob maSin, roca mevaleba~, `miyvars sxva
adamianebTan saubari imis Sesaxeb, rasac vkiTxulob~, `minda, kiTxvisTvis
meti dro mqondes~. amasTan erTad, ikvlevdnen, Tu ramdenad xSirad
kiTxulobdnen moswavleebi skolis gareT.
kvlevaSi moswavleebi mTavar samizne populacias warmoadgenen, amitom
maTi Sexedulebebi da kiTxvisadmi damokidebuleba Zalian mniSvnelovani
komponentia. PIRLS 2011-is Sedegebis mixedviT, saerTaSoriso saSualo
monacemebSi aSkaradaa gamoxatuli, rom moswavleebi, romlebsac moswonT
kiTxva, miRwevis ufro maRali doniT gamoirCevian. am konteqstSi qarTveli
bavSvebis monacemebi moulodneli aRmoCnda. qarTveli bavSvebi 45
qveynidan me-2 adgilze arian kiTxvisadmi pozitiuri damokidebulebis
mixedviT – qarTvel moswavleTa 42%-s moswons kiTxva (saerTaSoriso
saSualo maCvenebelia – 28%), aRsanSnavia isic, rom moswavleTa miRwevebis
138
mixedviT warmatebul qveynebs saerTaSoriso saSualoze dabali
maCvenebeli aqvT (honkongi – 21%, ruseTis federacia da fineTi – 26%).
motivacia. kvlevebma aCvena, rom moswavleTa motivaciis zrda
kiTxvisTvis ufro meti drois daTmobasa da kiTxvaSi moswavleTa ufro met
CarTulobas uzrunvelyofs, rac, Tavis mxriv, wakiTxulis gaazrebis unaris
ganviTarebas uwyobs xels. motivaciis gasazrdelad maswavleblebs
SeuZliaT, gamoiyenon: miznebis winaswar dasaxva, saintereso teqstebi,
arCevanis moswavleTaTvis mindoba, garegani da Sinagani jildoebi (Guthrie,
Wigfield, Humenick, Perencevich, Taboada & Barbosa, 2006; Miller & Faircloth, 2009).
mniSvnelovania moswavleebis, rogorc mkiTxvelebis TviTefeqturobisa da
TviTSefasebis gazrda. amisaTvis maswavlebelma bavSvebs TavianTi
Sexedulebebis gamoTqmisa da literaturuli proeqtebis wamowyebis
SesaZlebloba unda misces.
imis gamo, rom kiTxvis unaris ganviTarebisaTvis aucilebel
umniSvnelovanes faqtors kiTxvisaTvis drois daTmoba warmoadgens,
moswavlis Sinagani da garegani motivaciis gazrdasTan dakavSirebiT
mravali kvleva Catarda. zogierTi bavSvi kiTxulobs ubralod imitom, rom
moswons, TumcaRa, SesaZlebelia, rom mSoblebma da maswavleblebma maT
eqsternaluri aRiarebis, jildoebis an sxva stimulebis daxmarebiT
garegani motivacia Seuqmnan.
PIRLS 2011-is kiTxvis motivaciis skala kiTxvis eqvs motivaciur aspeqts
afasebs, romelic efuZneba moswavleTa pasuxebs aseT SekiTxvebze: Zalian
mniSvnelovania, iyo kargi mkiTxveli; Cems mSoblebs moswonT, roca
vkiTxulob; kiTxviT bevrs vswavlob; kargad kiTxva Cemi momavlisTvis
mWirdeba da sxva.
moswavleTa motivaciasTan dakavSirebuli PIRLS 2011-is monacemebi
sainteresoa im mxriv, rom motivirebuli meoTxeklaselebis raodenoba
bevrad aRemateba im bavSvebis raodenobas, romelTac moswonT kiTxva.
saSualod, meoTxeklaselTa sami meoTxedi motivirebulia, rom ikiTxos,
roca mowonebas mxolod erTi mesamedi gamoxatavs. meoTxe klasis
moswavleebi SesaZloa, xvdebodnen, Tu ra Rirebuleba aqvs kiTxvas, rogorc
139
swavlis saSualebas, TumcaRa mas Tavisufali drois erT-erT aqtivobad ar
ganixilaven. rac Seexeba moswavleTa miRwevebs, saerTaSoriso saSualo
monacemebidan gamomdinareobs, rom yvelaze maRali SedegebiT
motivirebuli moswavleebi gamoirCevian.
kvlevaSi monawile 45 qveynidan qarTvel bavSvebs aqvT kiTxvis
motivaciis yvelaze maRali maCvenebeli, isini kiTxvis motivaciis donis
mixedviT Sedgenili reitinguli siis saTaveSi arian. saqarTvelosTan
erTad reitinguli siis pirvel xuTeulSi arian: indonezia, trinidati da
tobako, kolumbia, azerbaijani da irani. es qveynebi moswavleTa miRwevebis
mixedviT Sedgenili reitinguli siis bolo meoTxedSi arian. amasTan,
honkongi, romelic moswavleTa miRwevebis mixedviT Sedgenil reitingul
siaSi pirvel adgilzea, motivaciis komponentSi bolo – 45-e adgils ikavebs
(52%), xolo fineTi 44-e adgils (59%). erTi SexedviT Sedegebis
alogikurobis miuxedavad, tendencia yvela SemTxvevaSi gamokveTilia,
moswavleebs, romelTac aqvT maRali motivacia, aqvT ufro maRali miRweva,
vidre moswavleebs, romelTac susti motivacia aqvT. rac Seexeba
alogikurobas _ zogierT qveyanaSi motivaciis maRali donis miuxedavad,
moswavleTa dabali miRwevebi Sesabamisi resursebis xelmisawvdomobis
(maRali kvalifikaciis pedagogebi, ojaxis saganmanaTleblo resursis
simwire da sxva) naklebobiT SeiZleba aixsnas.
cxrili #15.1.1 _ moswavleTa motivacia da miRwevebi
qveyana motivirebuli met-naklebad motivirebuli
aramotivirebuli
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
saqarTvelo 92% 497(2,9) 7% 442 (8,8) 2% - saerT. saS. 74% 518(0,4) 21% 503 (0,7) 5% 474(1,8) fineTi 59% 570(3,5) 34% 571 (2,4) 7% 543(4,4) honkongi 52% 577 (2,4) 34% 570 (2,8) 15% 551(3,8) indonezia 91% 436 (3,5) 8% 397 (2,4) 1% -
Tu cxrils davakvirdebiT, indoneziis SemTxvevaSic, romelsac
moswavleTa miRwevebis Zalian dabali maCvenebeli aqvs, gamokveTilia
140
tendencia: motivirebul moswavleebs aqvT ufro maRali miRweva, naklebad
motivirebulebTan SedarebiT.
cxrili #15.1.1 asaxavs moswavleTa motivaciis mimarTebas miRwevebTan.
cxrilidan Cans, rom, rogorc maRali, iseve dabali miRwevebis qveynebSi
motivaciasa da miRwevebs Soris kavSiria.
aqve unda aRiniSnos, rom qarTvel moswavleTa 68% ambobs, rom
kiTxvis gakveTilebze CarTulebi arian. am SedegiT saqarTvelo meore
adgils ikavebs, fineTSi aseTi moswavleebi mxolod 15%-s Seadgenen,
honkongSi ki – 24%-s.
bunebrivad Cndeba kiTxva, ratom hqondaT qarTvel moswavleebs
saSualoze dabali miRwevebi? erTi varaudi, rac am monacemebTan
dakavSirebiT SeiZleba gamoiTqvas, aris is, rom SeiZleba qarTveli
bavSvebi kiTxvaris Sevsebisas ufro motivirebulebi iyvnen, gaecaT
socialurad misaRebi pasuxebi. am Sedegebis interpretirebisas sainteresoa
moswavleTa kiTxvaSi TviTdajerebulobis monacemebi, romelic aseve
Sefasda am kvlevis farglebSi.
TviTdajerebuloba. kvlevebi miuTiTebs, rom maRali TviT-
efeqturobisa da TviTSefasebis mqone bavSvebi ufro kargi mkiTxvelebi
arian. iqidan gamomdinare, rom kiTxvis swavlis motivacia moicavs
warmatebis miRwevis SesaZleblobis SegrZnebas, mniSvnelovania, rom
moswavleebs sjerodeT kiTxvaSi sakuTari SesaZleblobebis (McLaughlin et
al., 2005).
zemoaRniSnuli faqtoris mniSvnelovnebis gaTvaliswinebiT, imisTvis,
rom kiTxvaSi TviTdajerebulobis Sinagani da garegani aspeqtebi moecva,
PIRLS-ma Sesabamisi skala 2011 wlis kvlevaSi gaafarTova. igi Sedgeba iseTi
debulebebisagan, rogorebicaa: `Cemi klasis sxva moswavleebTan SedarebiT,
CemTvis kiTxva rTulia~, `maswavlebeli meubneba, rom kargi mkiTxveli
var~.
saerTaSoriso monacemebis mixedviT, miRwevis yvelaze maRali
maCvenebeli TviTdajerebul moswavleebs hqondaT, yvelaze dabali ki maT,
141
vinc TviTdajerebuli ar iyo. TviTdajerebulobis donis mixedviT
Sedgenil moswavleTa reitingul siaSi saqarTvelo 45 qveyanas Soris 36-e
adgilzea. saerTaSoriso saSualo maCvenebelTan SedarebiT, saqarTveloSi
mcirea im moswavleTa raodenoba, romelTac kiTxvaSi TviTdajerebulobis
maRali maCvenebeli aqvT (ix. cxrili #15.1.2).
cxrili #15.1.2 _ kiTxvaSi TviTdajerebuloba da moswavleTa miRwevebi
qveyana TviTdajerebuli
met-naklebad TviTdajerebuli
ar aris TviTdajerebuli
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
saqarTvelo 28% 526 (2,9) 56% 483 (3,5) 16% 457 (5,1) saerT. saS. 36% 547(0,4) 53% 502 (0,4) 11% 456 (0,8)
15.2. saklaso oTaxis maxasiaTeblebi
iqidan gamomdine, rom moswavleebi klasSi sakmaod did dros atareben,
iq Seqmnilma garemom da klasis struqturam SeiZleba, mniSvnelovani
gavlena moaxdinos wignierebis ganviTarebaze. klasis erT-erT fundamentur
maxasiaTebels bavSvebis raodenoba warmoadgens. kvlevebi miuTiTebs, rom
dawyebiT klasebSi bavSvebis mcire raodenoba xels uwyobs kiTxvis unaris
ganviTarebas (Rivkin, Hanushek & Kain, 2005).
klasi SeiZleba iyos Zalian struqturirebuli da maswavlebelze
centrirebuli, an ufro Ria da moswavleze mimarTuli. wignierebas,
agreTve, ukavSirdeba moswavleTa Soris urTierTobebi (wakiTxulis
ganxilva, kiTxvasTan dakavSirebuli aqtivobebi) klasSi da klass miRma
(Baker, 1991; Baker, Dreher & Guthrie, 2000; Gambrell & Almasi, 1997; Guthrie &
Alvermann, 1999). im klasebis muSaoba, romlebSic bavSvebis enobriv
ganviTarebaze zrunaven da romlebSic waxalisebulia kiTxvis Sesaxeb
saubari, ufro efeqturia.
enisa da kiTxvis swavlebaze daxarjuli dro. sakmaod rTulia imis
dadgena, Tu ra gavlenas axdens swavlebis xangrZlivoba moswavlis
miRwevaze, radgan swavlebis saaTebis produqtiulobaze mravali faqtori
142
zemoqmedebs. maTgan yvelaze mniSvnelovania saswavlo gegmisa da swavlebis
meTodebis xarisxi. moswavlis miRwevasa da swavlebis xangrZlivobas Soris
kavSiri, aseve, damokidebulia ganaTlebis sistemis efeqturobaze. Tu
ganaTlebis sistema araefeqturia, gakveTilebis xangrZlivobis gazrda
sasurvel Sedegs ver moitans.
miuxedavad imisa, rom swavlebisTvis gankuTvnili drois efeqtebis
kvleva sirTuleebTanaa dakavSirebuli, bavSvis swavlasTan dakavSirebuli
SesaZleblobebis ganxilvisas, is mainc mniSvnelovan resursad rCeba.
skolaSi maRali xarisxis ganaTlebis xelmisawvdomobis pirobebSic,
swavlebisTvis daTmobili dro, wesiT, aisaxeba moswavleTa miRwevebze.
magaliTad, londonis ekonomikis skolis mier gamoqveynebul kvlevaSi,
romelSic PISA 2006-isa da israelSi Catarebuli 10-dan 13 wlamde bavSvebis
miRwevaTa kvlevis Sedegebi gamoiyenes, erTmaneTs erTi da imave moswavlis
sxvadasxva saganSi miRebuli Sefasebebis SedarebiTi analizi gakeTda.
miRebuli monacemi adasturebs, rom swavlebisaTvis gankuTvnili dro
pozitiur da mniSvnelovan gavlenas axdens miRwevaze (Lavy, 2010).
mniSvnelovania aRiniSnos, rom qveynebi kiTxvis swavlebisTvis
daTmobili drois mixedviT sakmaod gansxvavdebian erTmaneTisagan. isini
dReebis gansxvavebul raodenobas uTmoben swavlas, sxvadasxva dros
uTmoben enisa da kiTxvis swavlebas. amerikis SeerTebuli Statebi da CineTi
karg magaliTs warmoadgenen imis sailustraciod, rom moswavleTa
produqtiulobaze bevri faqtori axdens gavlenas. aSS-Si kiTxvis swavlebas
246 saaTi eTmoba, CineTSi ki _ 65. saintereso ki is aris, rom am ori qveynis
moswavleebs msgavsi miRwevis saSualo maCveneblebi aqvT. bolos,
mniSvnelovania imis gaTvaliswineba, rom swavlebisTvis gankuTvnili
drois gazrda ganaTlebis donis asamaRleblad sakmarisi ar aris.
mniSvnelovania, rom es dro racionalurad da efeqtianad iqnes
gamoyenebuli.
enisa da kiTxvis swavlebaze weliwadSi daxarjuli drois mixedviT
saqarTvelo CamorCeba saerTaSoriso saSualo maCvenebels (saqarTvelo –
748 sT. saerTaSoriso saSualo _ 905 sT.) am Sedegebis Sedareba sainteresoa
143
ara mxolod saerTaSoriso saSualosTan mimarTebiT, aramed warmatebul
qveynebTan SedarebiTac (ix. cxrili #15.2.1).
cxrili #15.2.1 _ enisa da kiTxvis swavlebaze daxarjuli dro da moswavleTa
miRwevebi
swavlebis saaTebi weliwadSi
sul enis
swavleba
kiTxvaze, rogorc enis swavlebis
nawilze daxarjuli dro
kurikulumiT gansazRvruli kiTxvis swavleba da kiTxvis
swavlebaze daxarjuli dro
saqarTvelo 748 (18,7) 162 (5,5) 53 (2,1) 123 (8,5) honkongi 1060 (11,4) 207 (5,6) 73 (3,1) 102 (6,6) ruseTis federacia 660 (8) 200 (2,4) 58 (1,3) 130 (3,8) fineTi 779 (9,8) 188 (5,3) 55 (2,4) 99 (5,5) saerT. saS. 905 (2,1) 232 (1,2) 70 (0,5) 146 (1,4)
() standartuli Secdoma
cxrilidan Cans, rom enisa da kiTxvis swavlebaze daxarjuli drois
TvalsazrisiT arsebiTi gansxvaveba araa saqrTvelosa da fineTis monacemebs
Soris. ruseTis federaciaSi ki gacilebiT naklebi dro eTmoba enasa da
kiTxvis swavlebas, vidre saqarTveloSi. miuxedavad amisa, orive qveyana (fineTi,
ruseTis federacia) saukeTeso Sedegs aCvenebs, rac kidev erTxel adasturebs rom
swavlebisTvis drois gazrda sakmarisi ar aris; mniSvnelovania, rom es dro
efeqtianad iqnes gamoyenebuli. amisTvis ki saWiroa kvalificiuri
pedagogebis mier kiTxvis swavlebis mravalferovani strategiebis
gamoyeneba, aseve, wignierebis xelSemwyobi sxva mniSvnelovani faqtorebis
arseboba.
TanamSromloba swavlebis gasaumjobeseblad. akademiur warmatebaze
fokusirebuli saswavlo garemos SeqmnisTvis aucilebel erT-erT faqtors
kolegebis urTierTTanamSromloba warmoadgens. profesiuli
gaerTianebebis Sesaxeb arsebuli kvlevebis meta-analizis mixedviT,
pedagogebis TanamSromlobasa da moswavleTaA miRwevas Soris mcire,
magram dadebiTi kavSiri arsebobs (Lomos, Roelande & Bosker, 2011).
PIRLS 2011-is skala _ TanamSromloba swavlebis gasaumjobeseblad _
efuZneba imas, Tu ramdenad xSirad urTierToben maswavleblebi
erTmaneTTan Semdeg xuT sferosTan dakavSirebiT:
144
− ganixilaven, Tu rogor aswavlon konkretuli sakiTxi;
− erTad gegmaven da amzadeben saswavlo masalebs;
− uziareben erTmaneTs TavianT gamocdilebas swavlebaSi;
− eswrebian sxvis gakveTils imisaTvis, rom meti iswavlon
swavlebis Sesaxeb;
− muSaoben erTad axali ideebis gamosacdelad.
zogadad, meoTxe klasis moswavleTa umetesobis kiTxvis
maswavlebelTa monacemebSi swavlebisa da swavlis gaumjobesebis mizniT
sxva maswavleblebTan TanamSromlobis maRali done dafiqsirda. rac
Seexeba moswavleTa miRwevebs, maRali da saSualo TanamSromlobis
indeqsis mqone maswavleblebis moswavleTa monacemebi mcirediT, mxolod
sami quliT, gansxvavdeba (513 da 510, Sesabamisad). swavlebis
gasaumjobeseblad maswavlebelTa TanamSromlobis xarisxi monawile
qveynebs Soris yvelaze maRali aSS-Sia. cxrilSi #15.2.2 warmodgenilia
swavlebis gasaumjobeseblad pedagogTa TanamSromlobis maCveneblebi
saqarTvelos SemTxvevaSi da, aseve, saerTaSoriso saSualo maCveneblebi
SedarebiTi analizisTvis.
cxrili #15.2.2 _ maswavlebelTa TanamSromloba da moswavleTa miRwevebi
qveyana TanamSromlobis maRali done
TanamSromloba met-naklebad
TanamSromloben
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
saqarTvelo 35% 489 (5,4) 61% 489 (3,6) 3% 456 (32) saerT. saS. 35% 513 (0,8) 54% 512 (0,6) 11% 510 (1,9)
() standartuli Secdoma
rogorc cxrilidan Cans, TanamSromlobis maRal xarisxsa da
moswavleTa miRwevebs Soris ar aris mkafio gamokveTili kavSiris
tendencia.
aRsaniSnavia, rom skolis warmatebis erT-erT xelSemwyob faqtors
administraciis, maswavleblebisa da mSoblebis kooperacia warmoadgens
(National Education Association, 2008). TumcaRa, TanamSromloba skolebis
mondomebasac moiTxovs, anu skolebSi, romlebSic mxardaWerilia mSobelTa
145
CarTuloba, ufro meti mSobeli interesdeba saswavlo procesiT. Tu skola
mSobels informacias ar awvdis da ar mouwodebs garkveul aqtivobebSi
monawileobaze, maTi CarTulobis xarisxic naklebi iqneba. mSoblis maRal
doneze CarTulobam SeiZleba, gaaumjobesos rogorc moswavlis miRweva,
ise misi damokidebuleba skolis mimarT (Darling, Westberg, 2004; Dearing,
Kreider, & Weiss, 2008; Taylor, Pearson, Clark, & Walpole, 2000). PIRLS 2006-is
monacemebis mixedviT, saqarTveloSi mniSvnelovnad dabali iyo skolisa da
ojaxis komunikaciis xarisxi – mxolod moswavleTa 9%-is mSoblebs
hqondaT skolasTan intensiuri da qmediTi urTierToba (saerTaSoriso
saSualoa 45%). moswavleTa 70%-is SemTxvevaSi ki komunikaciis indeqsi
Zalian dabali iyo (saerTaSoriso saSualo _ 28%). skolisa da ojaxis
komunikaciis maCveneblebi PIRLS 2011-is mixedviT mocemulia cxrilSi #15.2.3.
cxrili #15.2.3 _ skolis komunikacia mSobelTan da moswavleTa miRwevebi
komunikacia moswavlis mSobelTan: iSviaTad an Zalian
iSviaTad met-naklebad
xSirad an Zalian xSirad
saS. miRweva
SE saS.
miRweva SE
saS. miRweva
SE
maswavlebeli ugzavnis angariSs moswavlis mSobels Svilis miRwevebis Sesaxeb
486 1.5 494 2.2 501 1.9
maswavleblebi atyobineben mSoblebs maTi Svilebis swavlis Sesaxeb 463 14.5 482 2.4 495 1.1
skola atyobinebs mSoblebs, rogor iqceva da ramdenad kargad grZnobs Tavs skolaSi maTi Svili
447 13.1 489 2.2 493 1.2
skola mSoblebs awvdis informacias moswavlis miRwevebis Sesaxeb 496 1.8 491 1.5 492 2.3
skola mSoblebs awvdis informacias saskolo wesebis Sesaxeb 489 1.7 489 1.8 502 1.9
skola uzrunvelyofs mSoblebs damatebiTi masalebiT (wignebi, komp. TamaSebi da a.S.)
494 1.2 498 2.8 474 3.9
mSoblebis CarTuloba saskolo RonisZiebebSi 489 2.3 494 1.4 490 2.1
skola sTxovs mSoblebs, monawileoba miiRon skolis sabWoebSi/komitetebSi 503 2.4 492 1.6 489 1.7
cxrilidan Cans, rom skolisa da ojaxis komunikaciis zogierTi forma,
(magaliTad, (1); (2); (3) da (5)) pozitiurad aisaxeba moswavleTa miRwevebze.
146
moswavleTa CarTuloba. istoriulad, saganmanaTleblo kvlevebi, maT
Soris PIRLS, cdilobdnen, erTmaneTTan daekavSirebinaT moswavleTa
miRwevebi da swavlebasTan dakavSirebuli aqtivobebi. tipurad,
maswavleblebs ekiTxebian, Tu ramdenad xSirad iyeneben swavlebisTvis
gankuTvnil sxvadasxva aqtivobasa da strategias. TumcaRa, mxolod
aqtivobebis CamonaTvali swavlebis xarisxis dasadgenad ar gamodgeba.
saswavlo gegmisa da swavlebis ukeT dasakavSireblad, PIRLS 2011
informacias agrovebda moswavleTa CarTulobis koncefciis Sesaxeb.
CarTulobaSi moswavlesa da saswavlo masalas Soris interaqcia
igulisxmeba, rac SeiZleba gamoixatos maswavleblis mosmenaSi, xmamaRla
kiTxvasa, an personaJis motivaciis axsnaSi.
moswavleTa CarTulobis gasazomad PIRLS 2011-is farglebSi SemuSavda
ori skala _ moswavleebisTvis da maswavleblebisTvis.
skala saxelwodebiT moswavleTa CarTva swavlaSi maswavleblebisTvis
iyo gankuTvnili. igi moicavda SekiTxvebs swavlebis im strategiebis
Sesaxeb, romlebic moswavleTa dasaintereseblad da naswavlis
gansamtkiceblad gamoiyeneba (magaliTad: gakveTilis saswavlo miznebis
Sejameba; sagakveTilo Temis moswavleTa yoveldRiur cxovrebasTan
dakavSireba; klasisTvis saintereso masalebis miwodeba da sxva). rac
Seexeba moswavleTa mier Sevsebul kiTxvis gakveTilebSi CarTulobis
skalas, is Sedgeba Semdegi SekiTxvebisagan: momwons, skolaSi rasac
vkiTxulob; maswavlebeli saintereso sakiTxavs maZlevs; Cemi maswavlebeli
saintereso davalebebs maZlevs gasakeTeblad. vfiqrob sxva rameebze, rac
Cems gakveTilTan ar aris dakavSirebuli; mainteresebs, ras ambobs Cemi
maswavlebeli da sxva.
kvlevaSi monawile moswavleTa umetesobis (71%) maswavlebeli
miuTiTebda, rom did Zalisxmevas iCenda bavSvebis CarTulobis
uzrunvelsayofad. amisaTvis isini TiTqmis yvela gakveTilze
mravalferovan strategiebs iyenebdnen. am moswavleebma sul ramdenime
quliT gauswres maT, vinc swavlebaSi CarTuli iyo daaxloebiT naxevari
gakveTilis ganmavlobaSi.
147
maswavleblebis skaliT miRebuli Sedegebisgan gansxvavebiT,
CarTulobaze moswavleTa mxolod 42% miuTiTebs. maT wakiTxulis
gaazrebaSi miRwevebiT ajobes bavSvebs, romlebic naklebad an saerTod ar
arian sagakveTilo procesSi CarTuli. qarTveli pedagogebis Sesabamisi
maCvenebeli 68%-ia.
cxrili #15.2.4 _ moswavleTa CarTuloba da miRwevebi (maswavlebelTa monacemebi).
qveyana
CarTuli ramdenadme CarTuli ar aris CarTuli
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
moswavleTa raodenoba
saSualo miRweva
saqarTvelo 68% 500 (2,8) 31% 475 (4,4) 2% -
saerT. saS. 42% 519(0,5) 50% 510 (0,5) 8% 494 (1,0)
gakveTilze kiTxvis unarisa da wakiTxulis gaazrebis strategiebisTvis
didi mniSvnelobis miniWeba. klasSi efeqturi muSaoba gulisxmobs
sxvadasxva Temis ganxilvas, kiTxvasTan dakavSirebuli praqtikuli
davalebebis Sesrulebas da kiTxvisTvis didi drois daTmobas (Guthrie, 2004).
kiTxvis swavlebis mravali meTodi arsebobs. SekiTxvaze, swavlebis romeli
strategiaa saukeTeso, ganaTlebis specialistebi pasuxoben, rom yvelaze
kargi midgoma sxvadasxva meTodis kombinireba da maTi moswavleTa
saWiroebebze morgebaa (Dole, Duffy, Roehler & Pearson, 1991). efeqturi swavleba
balansirebul programas gulisxmobs, romelSic mravali komponentia
integrirebuli, maT Soris: mravalferovani teqstebi, diskusiebi, jgufuri
da damoukidebeli kiTxva, wakiTxulis dekodirebisa da gaazrebis
strategiebi da Sefasebis teqnika (Gambrell& Mazzoni, 2003).
dabolos, damatebiTi swavlebisa da moswavlis progresis Sefasebis
mniSvnelovan komponents saSinao davaleba warmoadgens. kiTxvasTan
dakavSirebuli saSinao davaleba SeiZleba moicavdes: teqstis
damoukideblad wakiTxvas, SekiTxvebs wakiTxulTan dakavSirebiT
(wakiTxulis gaazrebas), an am oris kombinacias. saSinao davalebebis
raodenoba qveynebis mixedviT icvleba. zogierT qveyanaSi ufro met
davalebas sirTuleebis mqone moswavleebs aZleven. amasTan, kiTxvis
148
sirTuleebis mqone moswavleebs ufro meti dro sWirdebaT saSinao
davalebis Sesasruleblad (Mullis, Martin, Kennedy & Foy, 2007).
PIRLS 2011-is farglebSi ikvlevdnen imas, Tu ramdenad zrunaven
maswavleblebi bavSvebis kiTxvis unaris ganviTarebasa da maTTvis
wakiTxulis gaazrebis sxvadasxva strategiis swavlebaze.
PIRLS 2011-is mixedviT, maswavlebeli sul mcire kviraSi erTxel mainc
sTxovs moswavleebs:
− teqstSi informaciis moZebnas (saqarTvelos saSualo maCvenebeli
- 98%, saerTaSoriso saSualo maCvenebeli – 96%);
− wakiTxuli masalidan ZiriTadi azris gamokveTas (saqarTvelos
saSualo maCvenebeli _ 100%; saerTaSoriso saSualo maCvenebeli
–95%);
− imis axsnas an msjelobiT ganmtkicebas, rac wakiTxulidan gaiges
(saqarTvelos saSualo maCvenebeli _ 100%; saerTaSoriso
saSualo maCvenebeli – 95%);
− wakiTxulis ganzogadebasa da mis safuZvelze daskvnebis
gamotanas (saqarTvelos saSualo maCvenebeli _ 98%;
saerTaSoriso saSualo maCvenebeli _ 80%);
− bolos wakiTxuli masalis sxva, adre wakiTxul masalasTan
Sedarebas (saqarTvelos saSualo maCvenebeli _ 96%;
saerTaSoriso saSualo maCvenebeli _ 70%);
− wakiTxulis Sedarebas sakuTar gamocdilebasTan (saqarTvelos
saSualo maCvenebeli _ 99%; saerTaSoriso saSualo maCvenebeli
-81%);
− wakiTxul masalaSi moqmedebis savaraudo ganviTarebis winaswar
gamocnobas (saqarTvelos saSualo maCvenebeli _ 92%;
saerTaSoriso saSualo maCvenebeli _ 74%);
149
− wakiTxuli teqstis struqturisa da stilis aRweras
(saqarTvelos saSualo maCvenebeli _ 92%; saerTaSoriso
saSualo maCvenebeli _ 66%);
− avtoris poziciisa da damokidebulebis gansazRvras
(saqarTvelos saSualo maCvenebeli _ 95%; saerTaSoriso
saSualo maCvenebeli _ 63%).
rTulia am faqtis komentireba, radgan am monacemebis mixedviT,
moswavlis wakiTxulis gaazrebis unaris ganviTarebisaTvis qarTveli
pedagogebi iyeneben mravalferovan strategiebs da yvela monacemiT
saerTaSoriso saSualoze maRali maCvenebeli gvaqvs, Tumca es Sedegi ar
aisaxeba moswavleTa miRwevebze. Cndeba kiTxva _ ratom hqondaT qarTvel
moswavleebs saSualoze dabali miRwevebi? maswavlebelTa kiTxvarebiT
miRebuli informaciis garkveul tendenciurobaze PIRLS 2006 wlis
angariSSic vwerdiT. amgvari kvlevebis efeqturad gamoyenebisaTvis
,,gansakuTrebiT mniSvnelovania, maswavleblebma gaacnobieron kvlevis
mizani da daniSnuleba: wignierebis saerTaSoriso kvlevis mizani ar aris
konkretuli skolis an maswavleblis Sefaseba; am kvlevis mizani swavlisa
da swavlebis procesis gasaumjobeseblad rekomendaciebis SemuSavebaa,
risTvisac obieqtur da miukerZoebel informacias Zalian didi
mniSvneloba aqvs. swored am informaciis analizis safuZvelze unda
gadawydes, Tu ra da ratom aris Sesacvleli Tu dasaxvewi swavlebis
procesSi. rogorc diagnozis zusti dasma aris adekvaturi da efeqturi
mkurnalobis winapiroba, aseve mxolod obieqturi da miukerZoebeli
informaciis safuZvelze SeiZleba miviRoT Rirebuli da relevanturi
rekomendacia imis Sesaxeb, Tu ra unda gakeTdes swavlisa da swavlebis
procesis srulyofisa da moswavleTa wignierebis xelSewyobisTvis~
(wigniereba. PIRLS 2006 saqarTveloSi. 2007 weli).
150
15.3. moswavleTa mzaoba
saWiro codnisa da unarebis ararseboba. saklaso atmosferos
mniSvnelovan nawils moswavleTa maxasiaTeblebi warmoadgens. kiTxvaSi
maRali Sedegebis misaRwevad moswavleebi unda iyvnen janmrTelni da unda
hqondeT kiTxvis swavlisTvis aucilebeli unarebi.
garkveuli Sedegebis misaRwevad, moswavleebs aucileblad sWirdebaT
garkveuli safuZveli codnisa da unarebis saxiT. radgan ukve arsebuli
codna swavlis winapirobas warmoadgens, kiTxvis efeqturi maswavleblebi
afaseben moswavlis codnas, unarebsa da mis mier cnebebis gagebas, xolo
axal ideebs, unarebsa da kompetenciebs ukve arsebul gamocdilebas
ukavSireben. codnisa da unarebis saxiT winapirobis ararseboba
fsiqologiur bariers warmoadgens Semdgomi swavlisaTvis, radgan
cnobilia, rom moswavlis mier axali cnebebis aTviseba damokidebulia ukve
SeZenil codnaze: `yoveli axali sakiTxi, rasac adamiani swavlobs, unda
daukavSirdes imas, rac man ukve icis~ (McLaughlin et al., 2005, gv.5).
saerTaSoriso saSualo monacemebis mixedviT, moswavleTa 61%-is
klasSi swavleba garkveul doneze SezRudulia imis gamo, rom moswavleebs
akliaT adre SeZenili codna da unarebi (saqarTvelo _ 61%), xolo 11%-is
klasSi Zalian SezRudulia (saqarTvelo _ 2%). es moswavleebi miRwevis
doniT bevrad CamorCebian maT, vis klasSic msgavsi problema ar
gamoikveTa.
sakvebisa da Zilis nakleboba. samwuxarod, bevr qveyanaSi (ZiriTadad,
ganviTarebad qveynebSi), araerTi bavSvi SimSilobs, rac kvlevebis mixedviT,
negatiur gavlenas axdens akademiur miRwevaze. agreTve, bevri kvleva
aCvenebs, rom Zilis xangrZlivoba da xarisxi ukavSirdeba skolaSi
moswavlis akademiur funqcionirebas – moswavleebi, romlebsac cudad
sZinavT, miRwevis SedarebiT dabali doniT xasiaTdebian. magaliTad, erT-
erTma danielma mkvlevarma daadgina, rom Zilis qronikulma naklebobam
SeiZleba zegavlena moaxdinos miRwevaze rogorc pirdapir, ise – iribad,
motivaciisa da CarTulobis gavliT (Meijer, 2008).
151
PIRLS 2011 adasturebs, rom moswavleebi, romlebsac cudad sZinavT an
sakvebis naklebobas ganicdian, miRwevis SedarebiT dabali doniT
xasiaTdebian. saerTaSoriso saSualo maCveneblebi sakmaod SemaSfoTebel
Sedegebze miuTiTebs: moswavleTa 27% ganicdis sakvebis, xolo 49% _ Zilis
naklebobas. maTi miRwevis maCveneblebic bevrad naklebia aseTi
problemebis armqone bavSvebis Sedegebze. saqarTvelos Sedegebi aseTia:
moswavleTa 54% ganicdis sakvebis, xolo _ 35% Zilis naklebobas; amasTan,
im bavSvebis miRwevebi, romlebic Zilis naklebobas ganicdian, ufro
maRalia, maTTan SedarebiT, visac es problema ar aqvs; rac Zilis xarjze
swavlisTvis daTmobili droiT SeiZleba aixsnas (magaliTad, bevri saSinao
davaleba, rac am asakis bavSvebis rekomendebuli araa).
mokle komentari am SedegTan dakavSirebiT: es informacia
pedagogebis mieraa mowodebuli. pedagogebis kiTxvarSi aseTi SekiTxva iyo:
ramdenad gaferxebT am klasis swavlebis procesSi is, rom: (1). moswavleebs
ar aqvT sakmarisi kveba da (2). moswavleebs ar sZinavT sakmarisad.
vvaraudobT, rom moswavlis kvebisa da Zilis naklebobis Sesaxeb SekiTxvis
dasma mSoblisTvis ufro adekvaturi iqneboda, Sesabamisad, Sedegic ufro
zusti. Tumca tendencias udavod asaxavs maswavleblis monacemebic. es Sedegi
_ moswavleTa 54% ganicdis sakvebis naklebobas _ namdvilad
SemaSfoTebelia. am Sedegis interpretirebisas SeiZleba isic vivaraudoT,
rom warumatebeli maswavlebeli Tavs izRvevs, rodesac moswavleTa dabal
miRwevebs kvebis naklebobas abralebs. Tumca am varauds ar amyarebs
kvlevis meore Sedegi, kerZod, moswavleebs, romelTac ar aqvT kvebis
problemebi, aqvT 20 erTeuliT ukeTesi Sedegi, vidre im moswavleebs,
romelTac aseTi problemebi aqvT.
wesrigis damrRvevi da interesis armqone moswavleebi. maRali
xarisxis swavlebis uzrunvelsayofad, klasis marTvisa da pozitiuri,
produqtiuli saklaso garemos SenarCunebis mniSvneloba farTodaa
aRiarebuli (Bill & Melinda Gates Foundation, 2010). TumcaRa, yvelaze
gamocdili maswavleblebic ki awydebian disciplinasTan dakavSirebul
problemebs.
152
PIRLS 2011-Si maswavleblebisagan Segrovda informacia imis Taobaze,
Tu ramdenad uSlidnen maT xels gakveTilis CatarebaSi wesrigis damrRvevi
da interesis armqone moswavleebi. miRebuli Sedegebi sakmaod sasixaruloa
– saerTaSoriso saSualos mixedviT, bavSvebi saswavlo process iSviaTad
uSlidnen xels – meoTxeklaselTa 88-90%-s klasSi ar hqonda, an mcire
raodenobis problemebi hqonda. maT PIRLS 2011-Si SesamCnevad ajobes
danarCen 10-12%-s, romlebic qceviTi problemebiT xasiaTdebodnen (ix.
cxrili #15.3.1)
cxrili #15.3.1 _ wesrigis damrRvevi da interesis armqone moswavleebis
raodenoba klasSi da moswavleTa miRwevebi
qveyana
wesrigis damrRvevi moswavleebi interesis armqone moswavleebi
zogjer an arasodes
xSirad zogjer anarasodes
xSirad
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
miRwev
a
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
miRwev
a
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
miRwev
a
mosw
avl
eTa
rao
den
oba
saSual
o
miRwev
a
saqarTvelo 98% 488 (3,2) 2% ~~ 93% 487 (3,4) 7% 501 (10,1)
saerT. saS. 88% 514(0,4) 12% 501 (1,4) 90% 515 (0,4) 10% 494 (1,6)
15.4. kiTxvis swavlebisTvis gankuTvnili saklaso resursebi
wignierebasTan dakavSirebul klasis kidev erT maxasiaTebels
sakiTxavi masalebis mravalferovneba da moswavleebisTvis
xelmisawvdomoba warmoadgens. maswavleblis mier swavlebis dros
gamoyenebuli sakiTxavi masala da teqnologiebi moswavleTa mier skolaSi
miRebuli kiTxvis gamocdilebis mniSvnelovan komponents warmoadgens.
ZiriTadi da damatebiTi resursebi. PIRLS 2011-Si ikvlevdnen, Tu ra
saxis ZiriTad da damatebiT resursebs iyeneben maswavleblebi kiTxvis
swavlebisas. saerTaSoriso saSualo monacemebis mixedviT, meoTxe klasSi
maswavleblebi kiTxvis swavlebisTvis ZiriTad resursad
153
saxelmZRvaneloebs iyeneben (saerTaSoriso saSualo maCvenebeli _ 72%,
saqarTvelos saSualo maCvenebeli _ 98%). gamoyenebis sixSiris mxriv meore
adgils kiTxvis savarjiSoebis krebulebi da calkeuli savarjiSoebi
ikavebs (saerTaSoriso saSualo maCvenebeli _ 40%, saqarTvelos saSualo
maCvenebeli _ 14%). sabavSvo wignebs moswavleTa daaxloebiT erTi
meoTxedis maswavlebeli iyenebs (saerTaSoriso saSualo maCvenebeli _
27%, saqarTvelos saSualo maCvenebeli _ 12%). kompiuterebs, rogorc
swavlebis ZiriTad resurss, meoTxe klasSi iSviaTad iyeneben
(saerTaSoriso saSualo maCvenebeli _ 8%, saqarTvelos saSualo
maCvenebeli _ 1%).
rac Seexeba damatebiT resursebs, yvelaze xSirad sabavSvo wignebi
gamoiyeneba (saerTaSoriso saSualo maCvenebeli _ 69%, saqarTvelos
saSualo maCvenebeli _ 87%). agreTve, moswavleTa naxevarze metis
maswavleblebi iyeneben: (1) qrestomaTiebs, (2) kiTxviTi savarjiSoebis
krebulebsa da calkeul savarjiSoebs (saerTaSoriso saSualo maCvenebeli
_ 59%, 56%, saqarTvelos saSualo maCvenebeli _ 79%, 81%). dabolos,
moswavleTa 48%-is maswavlebeli aRniSnavs, rom maTTvis kompiuteri
kiTxvis swavlebis damatebiT resurss warmoadgens (saqarTvelos saSualo
maCvenebeli _ 35%).
unda aRiniSnos, rom sxvadasxva qveyana kiTxvis gansxvavebul saswavlo
resursebs iyenebs. magaliTad: avstralia, kanada, dania, inglisi,
safrangeTi, axali zelandia, Crdilo irlandia da SvedeTi swavlebis
ZiriTad instrumentad sabavSvo wignebs iyeneben. am qveynebidan avstralias,
safrangeTs, axal zelandiasa da Crdilo irlandias ormxrivi midgoma aqvT
– ZiriTad saswavlo masalad, agreTve, qrestomaTiebsac13 iyeneben.
saklaso biblioTekebi. imisaTvis, rom bavSvebs kiTxvis unarebi da
strategiebi ganuviTardeT, mniSvnelovania, rom sxvadasxva wigni da
mravalferovani masala ikiTxon. klasis biblioTekis an klasSi specialuri
kuTxis arseboba, sadac moswavle damoukideblad waikiTxavs, xels uwyobs
kiTxvasTan dakavSirebuli pozitiuri Cvevebisa da damokidebulebebis
13 qrestomaTia _ (berZnuli sityvidan) saxelmZRvanelo, romelSic SerCeviT aris Setanili
literaturuli an mecnieruli Txzulebani an aseT TxzulebaTa nawyvetebi.
154
Camoyalibebas da, amasTan, moswavles mravalferovani Sinaarsis teqstebis
gacnobis saSualebas aZlevs. aqve, mniSvnelovania, aRiniSnos, rom bavSvebis
wignierebis ganviTarebaSi ufro da ufro didi wvlili Seaqvs eleqtronul
teqstebsa da sxva teqnologiebs (Kamil, Intrator & Kim, 2000; Labbo & Kuhn, 1998;
McKenna, 1998). kvlevebi miuTiTebs, rom moswavleTaTvis mravalferovani
teqstebis miwodeba, miuxedavad maTi formatisa, kiTxvaSi miRwevebs
ukavSirdeba (Moats, 1999).
PIRLS 2011-is saerTaSoriso monacemebis mixedviT, meoTxe klasis
moswavleTa saSualod 72%-s aqvs klasSi biblioTeka (saqarTvelo _ 54%);
saklaso biblioTekis mqone moswavleTa miRwevis saSualo maCvenebeli 7
quliT aRemateba saklaso biblioTekis armqone Tanatolebis saSualo
qulas. meoTxeklaselTa daaxloebiT erT mesameds saklaso biblioTekaSi
50-ze meti wigni da sul mcire sami dasaxelebis Jurnali hqonda. aSS-Si, axal
zelandiaSi, irlandiaSi, Crdilo irlandiaSi, honkongSi, singapurSi,
taivanSi moswavleTa 92%-s aqvs saklaso biblioTeka.
miRebul monacemebSi sainteresoa is faqti, rom SesaZloa, saklaso
biblioTekebi ufro metad iyos xelmisawvdomi, vidre _ gamoyenebuli.
saklaso biblioTekis mqone meoTxeklaselebis 72%-Tan SedarebiT, mxolod
60%-s aZleven saklaso biblioTekiT sargeblobis uflebas kviraSi erTxel
mainc da 56%-s aZleven wignebs droebiT saxlSi wasaRebad.
saklaso biblioTekebis raodenobis mixedviT Sedgenil reitingul
siaSi saqarTvelo bolo aTeulSia (45 qveyanaSi 35-e adgili). aRsaniSnavia,
rom am aTeulSi saudis arabeTis, marokos, kolumbiasa da omanTan erTad,
fineTi, dania da SvedeTia.
kompiuteruli aqtivobebi kiTxvis gakveTilis dros. PIRLS 2011-is
enciklopediis mixedviT, swavlebisa da swavlis gasaumjobeseblad qveynebi
investiciebs teqnologiebSi deben. kiTxvis swavlebaSi teqnologiebis roli
ufro da ufro izrdeba, radgan moswavleebi sxvadasxva sagnis
davalebisTvis Tu ubralod yoveldRiuri saWiroebisTvis informaciis
mosaZieblad ufro metad iyeneben internets. zogierTi mkvlevris mixedviT,
eleqtronuli teqstebidan azris gamotana sakmaod rTulia da iseT unarebs
155
saWiroebs, rogoricaa media-wigniereba (Leu, 2009). amasTan erTad,
dResdReobiT Zalian gaizarda sakmaod daxvewili programebis raodenoba,
romlebic xels uwyobs moswavleebs wakiTxulis gaazrebisaTvis
aucilebeli strategiebis swavlaSi.
saerTaSoriso saSualo monacemebis mixedviT, kiTxvis gakveTilebze
kompiuteri moswavleTa 45%-sTvisaa xelmisawvdomi. TumcaRa, aqve
aRsaniSnavia, rom maTi miRwevis saSualo maCvenebeli ar gansxvavdeba im
moswavleebis saSualo qulisagan, romlebic gakveTilze kompiuters ver
iyeneben.
PIRLS 2011-is mixedviT, moswavleebi maswavleblebis miTiTebiT TveSi
sul mcire erTxel iyeneben kompiuters informaciis mosaZebnad (38%),
moTxrobebisa da sxva teqstebis wasakiTxad (32%), moTxrobebisa da sxva
teqstebis dasawerad (32%) da saswavlo programebis daxmarebiT kiTxvis
unarebisa da strategiebis gasaviTareblad (29%), saqarTveeloSi Sesabamisi
maCveneblebia _ 17%, 15%, 11% da 12%.
156
Sejameba
Cven ukve ganvixileT statistikuri analizis Sedegebi, romelic asaxavs
moswavleTa mikro da makro garemo faqtorebis kavSirs maT
wignierebasTan. rogorc kvlevis Sedegebi cxadyofs, am faqtorebis speqtri
farToa; PIRLS 2011-ma gviCvena, rogor aisaxeba skolisa da ojaxis
saganmanaTleblo resursi, aseve, kulturuli, socialuri, politikuri da
ekonomikuri cvladebi moswavleTa miRwevebze. cxadia, is, Tu rogoria
moswavleTa miRweva kiTxvaSi, sxvadasxva mizezis kompleqsuri, erToblivi
moqmedebis Sedegs warmoadgens. es mizezebi SeiZleba daiyos/klasificirdes
imis mixedviT, Tu ramdenad arsebiTia maTi gavlena moswavleTa miRwevaze,
anu ramdenad SeiZleba maTi mniSvnelobebis mixedviT viwinaswarmetyveloT
moswavleTa Sedegi kiTxvaSi. amgvari analizi gvexmareba moswavleTa
miRwevebis interpretirebasa da imis garkvevaSi, ratom aqvs moswavleTa
konkretul jgufs ukeTesi Tu uaresi Sedegi wignierebaSi. imisTvis, rom
gamogvekveTa yvelaze mniSvnelovani cvladebi/mizezebi, damatebiT
gaanalizda kvlevaSi saqarTvelos Sedegebi. regresiuli analizis
saSualebiT ganisazRvra kvlevaSi CarTuli is cvladebi, romlebic
mniSvnelovan gavlenas axdens moswavleTa miRwevaze da, Sesabamisad, sxva
cvladebTan (mizezebTan) SedarebiT metad xsnis gansxvavebebs/variaciebs
moswavleTa miRwevebSi da, Sesabamisad, gvexmareba moswavleTa Sedegebis
gagebasa da interpretirebaSi.
157
pirvel rigSi warmogidgenT maswavleblis kiTxvariT mopovebuli
informaciis analizs, Semdeg ki mSoblis, direqtoris, maswavleblisa da
moswavlis kiTxvarebiT miRebuli informaciis kompleqsur analizs. am
TavSi aseve aRwerilia soflisa da qalaqis, sajaro da kerZo skolebis
moswavleTa miRwevebSi arsebuli sxvaobis ganmapirobebeli faqtorebi.
oriod sityva imis Taobaze, Tu ratom gamovyaviT calke
maswavleblebisagan miRebuli informacia: pedagogTa kvalifikaciisa da
profesiuli unarebis gavlena moswavleTa miRwevebze yovelTvis iyo
mkvlevarTa da ganaTlebis eqspertTa interesis sagani, radgan moswavleTa
miRweevebi arsebiTadaa damokidebuli maswavlebelTa kvalifikaciasa da
profesiul unarebze.
maswavleblis kvalifikaciis, swavlebis meTodologiisa da saklaso
aqtivobebis Seswavla saSualebas gvaZlevs, gavaanalizoT, ras miaRwies
moswavleebma moqmedi pedagogebis kvalifikaciis, SromiTi kmayofilebis,
SromiTi ganwyobebis da damokidebulebebis, aseve, pedagogis
saqmianobasTan dakavSirebuli sxva mniSvnelovani maxasiaTeblebis
gaTvaliswinebiT.
maswavlebeli.
regresiuli analizis Sedegebi aCvenebs, rom sakvlev cvladTa Soris
moswavleTa miRwevebze (ZiriTadi cvladi) yvelaze metad gavlenas Zilisa
da sakvebis nakleboba14, aseve, swavlebis procesSi moswavleTa CarTuloba
axdens. sakvebis nakleboba, bavSvis ojaxis dabali socialur-ekonomikuri
statusis pirdapiri indikatoria. savaraudod am faqtoriT SeiZleba aixsnas
Zilis naklebobac. cxadia, rodesac bazisuri (maT Soris kvebis, Zilis)
moTxovnileba sakmarisad ar aris dakmayofilebuli, rTulia moswavlis
swavliT daintereseba da saswavlo procesSi misi aqtiuri CarTva. Tavis
mxriv, moswavleTa CarTva swavlebis procesSi mniSvnelovani cvladi
aRmoCnda. is asaxavs pedagogis mier swavlebis iseTi strategiebis
gamoyenebas, romlebic sagnisa da sagakveTilo procesisadmi interess
14 maswavleblis kiTxvarSi iyo aseTi SekiTxva: Tqveni azriT, ramdenad gaferxebT am klasis swavlebis procesSi is, razec qvemoT aris saubari?. savaraudo pasuxebi: moswavleebs ar aqvT sakmarisi kveba; moswavleebs ar sZinavT sakmarisad da sxva.
158
aRZravs. aseTia, magaliTad, sagakveTilo Temis moswavleTa yoveldRiur
cxovrebasTan dakavSireba da gakveTilis saswavlo miznebis Sejameba.
TiToeul am cvlads damoukidebladac arcTu umniSvnelo wona aqvs.
swavlebis konstruqtivistuli midgomis mixedviT, codnis miReba
gulisxmobs am codnis agebas/konstruirebas sakuTari gamocdilebis
safuZvelze. am mizans emsaxureba, magaliTad, sagakveTilo Temis
moswavleTa yoveldRiur cxovrebasTan dakavSireba; swavlebisadmi aseTi
midgoma swavlas mniSvnelobis Ziebis procesad aqcevs, am procesSi
moswavlis CarTuloba ki, rogorc kvlevis Sedegi cxadyofs, moswavleTa
miRwevebze aisaxeba. Tu ganvazogadebT, SeiZleba iTqvas, rom swavla-
swavlebis procesi Sedegiania, roca moswavle swavlis procesis aqtiuri
monawilea da ara informaciis pasiuri mimRebi.
moswavleTa miRwevaze gavlenis xarisxiT mixedviT, aseve, gamoiyo
kvlevaSi CarTuli sxva mniSvnelovani cvladebi: maswavlebelTa Soris
gamocdilebis gaziareba da TanamSromloba, skolis usafrTxoebis
politika, maswavleblis karieriT kmayofileba da usafrTxo,
mowesrigebuli skola. Yyvela es maxasiaTebeli pozitiur saskolo garemos
asaxavs. pozitiur saskolo garemoSi moswavleebi da maswavleblebi
daculad da usafrTxod grZnoben Tavs. maswavleblebi zrunaven
TviTganviTarebaze, TanamSromloben erTmaneTTan, uziareben erTmaneTs
gamocdilebas da kmayofilebi arian profesiuli saqmianobiT, rac aseve
pozitiurad aisaxeba moswavleTa miRwevebze.
kvlevaSi metad mravalricxovani da mravalferovani informacia
grovdeba moswavleTa miRwevebsa (ZiriTadi cvladi) da masTan
dakavSirebuli cvladebis (moswavleTa miRwevebis ganmapiroebebli
SesaZlo mizezebis) Sesaxeb15. Cveni mizania, gavaanalizoT miRebuli
monacemebi ise, rom moswavleTa miRwevebisa da masze moqmedi faqtorebis
Sesaxeb ganzogadebuli msjeloba da misi mTlianobaSi ganxilva SevZloT. am
problemis gadaWrisTvis faqtoruli analizi gamoviyeneT. pirvel rigSi,
warmogidgenT maswavleblis kiTxvariT miRebuli informaciis, Semdeg ki
15 igulisxmeba moswavlis maswavleblis, mSoblis, direqtoris kiTxvarebis saSualebiT Segrovebuli informacia.
159
kompleqsurad maswavleblis, moswavlis, mSoblis, skolis direqtoris
kiTxvarebiT miRebuli informaciis faqtoruli analizis Sedegebs.
sanam faqtoruli analizis Sedegebs uSualod SevexebiT, aRvniSnavT,
rom faqtoruli analizis saSualebiT gamoiyofa erTmaneTTan mWidrod
dakavSirebuli e.w. amxsneli cvladebi (SekiTxvebi, romliTac grovdeba
kiTxvis swavlis Sesaxeb konteqstualuri informacia); cvladTa Soris
gamovlenili kavSirebis safuZvelze ki iqmneba faqtorebi da SesaZlebeli
xdeba aRmoCenili kavSirebis, anu faqtorebis Sinaarsobrivi
interpretacia.Fcxadia, faqtorebi uSualod ar vlindeba (is latenturi,
faruli xasiaTisaa) da sawyisi cvladebis generalizaciiT miiReba.
qvemoT mocemulia im 10 faqtoris aRwera, romlebic maswavleblis
kiTxvariT miRebuli informaciis statistikuri analizis Sedegad gamoiyo.
es faqtorebi xsnis moswavleTa miRwevebSi variaciis 16%-s.
1. pozitiuri saswavlo garemo _ maswavlebeli fiqrobs, rom skolis
usafrTxoebis politika damakmayofilebelia da moswavleebi skolaSi
wesierad iqcevian. yuradReba eqceva maswavlebelTa mier saswavlo gegmebis
miznebis gaazrebasa da ganxorcielebas.
2. kiTxvis swavlebis strategiebi _ maswavlebeli iyenebs kiTxvis Semdeg
strategiebs: moswavlis mier wakiTxuli teqstis Sinaarsis ganzogadeba da
amis safuZvelze daskvnebis gamotana; wakiTxul masalaSi moqmedebis
savaraudo ganviTarebis winaswar gamoicnoba; avtoris poziciisa da
damokidebulebis winaswari gansazRvra; axlad waikiTxulis sxva dros
wakiTxul masalasTan Sedareba; wakiTxuli teqstis struqturisa da stilis
aRwera.
3. klasSi moswavleTa raodenoba da samuSao pirobebi _ maswavleblebi
miuTiTeben samuSao garemosTan dakavSirebul problemebze. gadatvirTuli
klasebi _ moswavleTa Warbi raodenoba arTulebs maTdami saTanado
yuradRebis gamoCenisa da maTi indidvidualuri saWiroebis
gaTvaliswinebis SesaZleblobas.
4. moswavleTa motivireba da saswavlo procesSi maTi aqtiuri CarTva _
maswavlebeli ukavSirebs gakveTils moswavleebis yoveldRiur cxovrebas,
cdilobs, konkretuli magaliTebis daxmarebiT auxsnas maT garkveuli
160
sakiTxebi; maswavlebels klasisaTvis moaqvs saintereso masalebi;
moswavleebs rTavs aqtiurad swavlebis procesSi, ris Sedegadac miiRweva
moswavleTa motivireba, saswavlo procesis gamravalferovneba da swavlis
procesSi moswavleTa ufro aqtiurad CarTva.
5. maswavlebelTa TanamSromloba - maswavleblebi esaubrebian erTmaneTs,
uziareben codnasa da gamocdilebas, erToblivad muSaoben axali ideebis
generirebaze, danergvasa da ganxorcielebaze.
6. pedagogebis SromiTi ukmayofileba, demotivacia _ maswavleblis
ukmayofileba sakuTari samsaxuriT, karieruli winsvlis SesaZleblobiT,
iwvevs misi enTuziazmis klebas, rac uaryofiTad aisaxeba saqmisadmi
damokidebulebaze; aseTi maswavleblebi swavlebisas ajgufeben moswavleebs
kiTxvis unaris mixedviT da mihyvebian swavlebis mxolod tradiciul
meTodebs.
7. socialur-ekonomikuri problemebis uaryofiTi zegavlena moswavleebze _
socialur-ekonomikuri faqtorSi gaerTianda swavlisaTvis xelSemSeleli
iseTi cvladebi, rogorebicaa, pirvel rigSi, moswavleebSi, sakvebis
nakleboba, aseve Zilis nakleboba, es kavSirSi aRmoCnda moswavleebSi
saWiro codnis da Cvevebis naklebobasTan.
8. swavlis/swavlebis procesSi maswavleblis mxardamWeri aqtivobebi _
maswavlebeli orientirebulia mis mier skolis saswavlo gegmis
ganxorcielebis warmatebis xarisxze, mimarTavs moswavleTa aqtiurobis
sxvadasxva mxardamWer aqtivobebs: xSirad sTxovs moswavleebs, waikTxon
mxatvruli literatura, mokle moTxrobebi, mozrdili wignebi an nebismieri
sakiTxavi masala maTive survilis Sesabamisad; maswavlebeli ugzavnis
angariSs moswavlis mSobels Svilis miRwevebis Sesaxeb da Tvalyurs
adevnebs moswavlis ganviTarebis dinamikas.
9. maswavleblis mier samuSaos mniSvnelobis aRqma da pozitiuri molodini
moswavlis mimarT _ maswavlebels kargad esmis pedagogis daniSnuleba da
sakuTari saqmianoba miaCnia mniSvnelovnad, aqedan gamomdinare, igi didi
pasuxismgeblobiT ekideba saswavlo process, cdilobs, moswavleebi
miaCvios wakiTxuli teqstis ganzogadebas da mis safuZvelze daskvnebis
gamotanas; maswavlebeli kiTxvis swavlebisas iyenebs sacnobaro masalebs;
xSirad aqebs moswavleebs da SemuSavebuli aqvs maTi waxalisebis
161
meqanizmebi, ris sanacvlodac moswavleTa mxridan iRebs pozitiur ganwyobas
swavlis procesisadmi.
10. maswavleblis ganaTleba _ maswavlebels umaRlesi ganaTleba miRebuli
aqvs dawyebiTi ganaTlebis sferoSi an maTematikis specialobiT (saSualo
skolis Semdgom saswavlebelSi ZiriTadi mTavari sfero iyo maTematika).
rogorc ukve aRvniSneT, es faqtorebi xsnis moswavleTa miRwevebSi
variaciis 16%-s. maTgan gamoikveTa oTxi gansakuTrebiT mniSvnelovani
faqtori, romlebic sxva zemoTCamoTvlil faqtorebTan SedarebiT, arsebiT
zegavlenas axdens moswavleTa miRwevebze; es faqtorebia: (1). klasSi
moswavleTa raodenoba da samuSao pirobebi (2). pozitiuri saswavlo
garemo, (3). maswavleblis mier sakuTari samuSaos mniSvnelobis
gacnobiereba da moswavlis mimarT pozitiuri molodini da (4).
maswavlebelTa TanamSromloba.
detalurad ganvixilavT am oTx faqtors da sxva kvleviT monacemebs,
romlebic adasturebs am faqtorebis mniSvnelobas dawyebiT klasebSi
moswavleTa wignierebis, da zogadad, swavla-swavlebis procesSi.
klasis erT-erT fundamentur maxasiaTebels klasSi bavSvebis
raodenoba warmoadgens. klasis zoma SeiZleba maswavleblis samuSao
pirobebis mniSvnelovan indikatorad miviCnioT. araerTi kvleva
miuTiTebs, rom dawyebiT klasebSi bavSvebis mcire raodenoba xels uwyobs
kiTxvis unarebis ganviTarebas (Rivkin, Hanushek & Kain, 2005). baRsa da
dawyebiT klasebSi moswavleTa raodenoba (20-ze naklebi) pozitiur
kavSirSia maT miRwevasTan. meta-analitikuri kvlevis mixedviT, klasebSi,
romlebSic 20-ze naklebi moswavle swavlobs, bavSvebi maTematikasa da
(1). faqtorulma analizma aCvena, rom saqarTveloSi moswavlis
miRwevebze did zegavlenas axdens klasSi moswavleTa raodenoba
da masTan dakavSirebuli mniSvnelovani cvladi, maswavleblis
samuSao pirobebi.
162
kiTxvaSi ufro maRali miRwevebiT gamoirCevian16. mcire zomis klasis
gavlena ufro metad aisaxeba dawyebiT klasebSi dabali Semosavlis mqone
ojaxebidan Semoyvanil bavSvebze. klasebSi, romlebSic cota bavSvi
swavlobs, zogadad, riskis qveS myofi bavSvebis (umciresobebis
warmomadgenlebi, bavSvebi dabalSemosavliani ojaxebidan, qalaqis Raribi
ubnebis macxovreblebi) akademiuri miRweva ufro maRali aRmoCnda (Finn,
Gerber, 2005). radgan saqarTveloSi arcTuU mcirea dabali socialur-
ekonomikuri statusis mqone moswavleTa raodenoba, romelTac ver eqnebaT
Sesabamisi mxardaWera ojaxis mwiri ekonomikuri an saganmanaTleblo
resursis gamo, aucilebelia, maT es mxardaWera skolaSi miiRon. amasTan,
individualuri saWiroebebis gaTvaliswineba did klasebSi ver xerxdeba,
rac arTulebs pedagogis Sromas da amcirebs mis efeqtianobas.
Tumca, aqve unda aiRniSnos, rom mkvlevarTa azri imasTan
dakavSirebiT, Tu ramdenad efeqturia klasis zomis Semcirebaze resursebis
xarjva, iyofa. maTi nawili Tvlis, rom klasis zomis Semcirebam, SesaZloa,
gamoiwvios moswavleTa Sedegebis gaumjobeseba. Tumca, klasis zomis
Semcirebaze gaweul xarjebs ver moaqvs misi sapirwone Sedegebi da
Sedegebis gaumjobesebis alternatiuli da iafi gzebi moswavleTa Sedegebis
ufro maRal da stabilur gaumjobesabaze gagviyvans. amasTan, klasis zomis
optimaluroba damokidebulia iseT faqtorebze, rogorebicaa maswavleblis
kvalifikacia da klasSi moswavleTa saWiroebebi. (Hanushek, 1999, 2000, 2002;
Kruger, 2003; Sondergaard & Murthi, 2012).
klasis zomis Semcireba maRalxarjiani intervenciaa da Tanabrad
efeqturi ar aris yvela konteqstisTvis. rogorc aRniSnaven, klasis zoma
ufro didi SeiZleba iyos im bavSvebTan, romlebsac akadamiuri warmatebis
misaRwevad kargi winapiroba aqvT. magram, klasis zomis Semcireba, rogorc
ukve aRvniSneT, SesaZloa, ufro gamarTlebuli iyos mowyvlad jgufebTan.
16 aSS-Si, tenesis Statis ganaTlebis departamentis mier Catarebuli kvlevis Sedegebis
mixedviT, baRidan moyolebuli mesame klasis CaTvliT moswavleTa miRweva bevrad maRali iyo mcire zomis klasebSi. mesame klasis Semdgom kvlevaSi monawile yvela bavSvi didi zomis klasebSi gadaanawiles (full-size class), TumcaRa, me-4-8 klasebSi im moswavleebis miRweva, romlebic Tavidan mcire zomis klasebSi swavlobdnen, kvlav ufro maRali iyo. amasTan, mcire zomis klasebis moswavleebi didi zomis klasebis moswavleebTan SedarebiT ufro maRali CarTulobiT gamoirCeodnen.
163
Sesabamisad, skolas unda hqondes klasis zomis gansazRvris Tavisufleba
misi saWiroebidan gamomdire, rac pedagogs moswavleebis individualuri
saWiroebebis mixedviT daxmarebisa da saswavlo miznebis efeqturad
ganxorcilebis saSualebas miscems.
pozitiuri saswavlo garemo amxnevebs da aqezebs moswavleebs, srulad
gamoiyenon TavianTi potenciali, axdens maTi individualuri
moTxovnilebebisa da interesebis identificirebas, gaTvaliswinebas da
delikaturad agvarebs jgufebSi warmoqmnil problematur sakiTxebs (New
Zealand Qualifications Authority, 2010).
pozitiur saswavlo garemosa da moswavleTa miRwevas Soris arsebul
dadebiT kavSirze mravali kvleva miuTiTebs. stresuli da safrTxis
Semcveli garemo uaryofiTad moqmedebs bavSvebis miRwevebze. safrTxe
dacvis meqanizmebisa da im qcevebis gaaqtiurebas axdens, romlebic kargia
,,gadarCenisTvis”, magram xels uSlis swavlas (Jensen, gv. 57, 1998). usafrTxo
garemo gulisxmobs rogorc fizikur, ise emociur usafrTxoebas. miuxedavad
imisa, rom sakmaod rTulia skolis gareT moqmedi stresorebis
gakontroleba, pozitiuri saswavlo garemos Seqmnas xels Seuwyobs
moswavleebis iseTi safrTxeebisgan dacva, rogorebicaa: sxva bavSvebis mier
daCagvra, maswavleblebis araswori midgomebi disciplinasTan
dakavSirebiT da sxv. usafrTxo saswavlo garemos Sesaqmnelad
maswavleblebma araZaladobrivi atmosfero unda SeinarCunon.
erT-erTi kvlevis mixedviT (Holtz Frank, 2006), moswavleTa miRwevis
maRali done damokidebulia mxardamWer saswavlo garemoze, romelic
Semdegi komponentebisagan Sedgeba:
(2). meore mniSvnelovani faqtoria pozitiuri saswavlo garemo. es
faqtori aerTianebs skolis usafrTxo garemosa da maswavlebelTa
mier saswavlo gegmebis miznebis gaazrebasa da ganxorcielebas.
164
− usafrTxo fizikuri garemo, romlis Sesaqmnelad aucilebelia
mSoblebis, moswavleebisa da maswavleblebis erToblivi
muSaoba.
− iseTi praqtikis danergva, romelic moswavleTa warmatebaze
pasuxisgeblobas saskolo sazogadoebis TiToeul wevrs
daakisrebs.
− struqturirebuli da personalizebuli saswavlo garemo, rac
moicavs konsultaciebs, mentorobas, mcire zomis klasebs, ufro
individualizebul midgomas saskolo da saklaso garemos
mimarT.
− moswavleze centrirebuli saswavlo praqtika – kooperatiuli
swavlis teqnika; yoveldRiuri cxovrebis swavlasTan
dakavSireba; moswavleebisTvis sakuTari progresis
monitoringisa da miznebis dasaxvis saSualebis micema;
moswavleebisTvis ukukavSiris miwodeba; multikulturuli
kompetencia.
− mzrunveloba da erTobis grZnoba _ maRali molodinebi yvela
moswavlis mimarT, pozitiuri saskolo klimati, moswavleTa
SegrZneba, rom ufrosebi maT mxars uWeren, da maswavleblebis
erTobis gancda.
− pozitiuri disciplina mTeli skolis masStabiT da TviTmarTvis
praqtika – moswavlis qcevebis Sesaxeb arsebuli molodinebi,
TviTmarTvisa da socialuri unarebis yoveldRiuri ganmtkiceba.
− moswavleebis, maTi ojaxebis, skolis TanamSromlebisa da
sazogadoebis CarTuloba.
moswavleebs, romlebic pativs scemen maswavleblebs, emorCilebian
wesebs da gaaCniaT mzaoba swavlisaTvis, TavianTi wvlili SeaqvT
pozitiuri saswavlo garemos formirebaSi da, agreTve, xels uwyoben
maswavlebelTa enTuziazmis, efeqturobisa da erTgulebis gazrdas
(Hanushek, Kain, Rivkin, 2004; Kelly, 2004; Stockard and Lehman, 2004).
165
PIRLS 2011-Si saqarTvelos Sedegebi da sxva kvleviTi monacemebi,
cxadyofs, rom mniSvnelovania skolebSi moswavleze orientirebuli,
usafrTxo da pozitiuri garemos Seqmna. am konteqstSi gansakuTrebiT
arsebiTia skolis direqtoris roli. Sesabamisad, mniSvnelovania am
TvalsazrisiT, skolis direqtorebis profesiuli zrdis mxardaWera.
adamianis SromiTi kmayofilebis erT-erTi mniSvnelovani winapiroba
mis mier sakuTari samuSaos/davalebis mniSvnelovnebis aRqmaa (SromiTi
kmayofilebis samuSaos maxasiaTeblebis modeli, Hackman and Oldham, 1976).
samuSaos mniSvnelovnebaSi igulisxmeba is, Tu ramdenad Rirebulad
aRiqvams individi mis mier Sesrulebul saqmes (Borman, Ilgen, Klimoski,
Weiner, 2003). davalebis mniSvnelovnebaSi, agreTve, igulisxmeba is, Tu ra
xarisxis zegavlenas axdens adamianis samuSao sxva adamianebze, rogorc
organizaciis SigniT, ise - mis gareT (Lunenburg, 2011).
PIRLS 2011-is mixedviT, rodesac pedagogs gacnobierebuli aqvs Tavisi
samuSaos mniSvneloba, aqvs SromiTi kmayofilebis gancda da
motivirebulia, is ukeTes Sedegs aRwevs. rogorc kvlevidan Cans, pedagogis
mier sakuTari samuSaos mniSvnelovnebis aRqma pozitiur kavSirSia
bavSvebis mimarT maRali molodinebis CamoyalibebasTan. Cveulebriv,
maswavleblebs moswavleTa qcevisa da miRwevebis Sesaxeb sxvadasxva
molodini uyalibdebaT. am gansxvavebul molodinTa Sesabamisad,
maswavleblebi bavSvebs gansxvavebulad epyrobian. is, Tu rogor qcevasa da
davalebebis ra doneze Sesrulebas moelis maswavlebeli moswavlisagan,
aisaxeba moswavlis miRwevis motivaciaze, gakveTilze qcevasa da
maswavlebelTan urTierTobaze. sabolood, es yvelaferi gavlenas axdens
moswavleTa miRwevasa da sxva Sedegebze (Cotton, 1989). kvlevebma aCvena, rom
maRali miRwevis mqone moswavleTa skolebSi didi yuradReba eqceva
(3). mniSvnelovani faqtori aRmoCnda maswavleblis mier sakuTari
samuSaos mniSvnelobis aRqma da moswavlis mimarT pozitiuri
molodini.
166
pedagogTa wreSi bavSvebis mimarT maRali molodinebis Camoyalibebas
(Carter, 2000).
moswavlis mimarT maRali molodini kritikul rols TamaSobs mis
motivaciaSi, Tavdajerebulobasa da warmatebaSi. kvleviTi monacemebi
cxadyofs, rom saskolo garemo da moswavleebis mimarT molodini _
TiToeul moswavles SeuZlia da yvela SeZlebs kargad swavlas _ xels
uwyobs efeqtur swavlebasa da swavlas. moswavleebi, romelTa mimarT
maswavlebels maRali molodini aqvs, TavianTi potencialis Sesabamis, an
masTan axlos myof Sedegs aCveneben, gansxvavebiT im bavSvebisagan,
romelTaganac naklebs moelian (Cotton, 1989).
PIRLS 2011 aCvenebs, rom maswavleblis mier samuSaos mniSvnelobis
aRqma da moswavlis mimarT pozitiuri molodini moswavlis miRwevis
mniSvnelovani winapirobaa. swavlisa da swavlebis TeoriebSi (rojersis
humanisturi Teoria da sxva) gansakuTrebuli aqcentia gakeTebuli
moswavleTa mimarT pozitiuri molodinebis mniSvnelobaze. praqtikuli
rekomendaciebi da pedagogTa profesiuli ganviTarebisTvis dagegmil
aqtivobebSi am sakiTxebze yuradRebis gamaxvileba xels Seuwyobs
moswavleTa Tavdajerulobasa da motivirebas, Sesabamisad, maTi miRwevebis
zrdas.
literaturaSi maswavleblebis TanamSromloba ganimarteba, rogorc
erTad muSaoba, swavlebasTan dakavSirebuli mosazrebebisa da siaxleebis
gaziareba, profesiuli gaerTianebis Camoyalibeba (Louis, Marks, & Kruse,
1996).
iseTi kompleqsuri miznebis misaRwevad, rogorebicaa xarisxiani
ganaTleba da skolis ganviTareba, didi mniSvneloba eniWeba skolaSi
momuSave adamianebis TanamSromlobasa da saerTo miznebze orientacias,
rac ganapirobebs TiToeuli maswavleblis resursebisa da strategiebis
(4). moswavleTa miRwevebze mniSvnelovnad aisaxeba maswavleblebis
mWidro TanamSromloba.
167
koordinacias, radgan am miznebis miRweva arc erT maswavlebels ar
SeuZlia sul mcire sxva erTi adamianis daxmarebis gareSe. amis garda,
TanamSromloba emociuri da socialuri mxardaWeris, azrebis gacvlisa da
rCevebis miRebis erT-erT safuZvels warmoadgens. mas SeuZlia rogorc
profesionalizmis, ise TviTefeqturobis grZnobis gazrda da stresisa da
profesiuli gamofitvis Tavidan acileba (Rosenholz, 1989; Clement and
Vandenberghe, 2000).
TanamSromloba, SesaZloa, sxvadasxva formiT ganxorcieldes. is
SeiZleba moicavdes administraciul davalebebs, swavlebas an profesiul
ganviTarebas17. magaliTad, germaniasa da SveicariaSi kooperacia moicavs
maswavleblebis mier erToblivi miznebis gansazRvras, komunikaciasa da
koordinacias kurikulumisa da swavlebis meTodebis SemuSavebisas (Steinert
et al., 2006)18. maswavlebelTa Soris TanamSromloba pozitiurad ukavSirdeba
moswavleTa miRwevebis zrdas kiTxvasa da maTematikaSi (Goddard, Goddard,
2007). maswavleblebi erTmaneTTan TanamSromlobiT ufro metad iRrmaveben
codnas sxvadasxva Teoriis, meTodisa da zogadad swavlebis procesis
Sesaxeb, Sesabamisad, umjobesdeba maTi swavlebis xarisxic.
am faqtoris mniSvnelobidan gamomdinare, skolis doneze unda
waxalisdes pedagogTa TanamSromloba, kooperacia, erToblivi miznebis
gansazRvra, swavlebis Sedegebis erToblivi Sefaseba da ganxilva.
17 magaliTad, maswavleblebma SeiZleba gacvalon saswavlo masalebi, regularulad
Sexvdnen erTmaneTs da moswavleTa Sesaxeb diskusiebi gamarTon. TanamSromlobis formebia: koleqtiuri saswavlo aqtivobebi (erTmaneTis gakveTilebze daswreba da Semdgom ukukavSiris miwodeba), profesiuli saswavlo aqtivobebi da erToblivi aqtivobebi, romlebic sxvadasxva klasTan da asakobriv jgufTan erTad xorcieldeba
(OECD, 2009). 18 TumcaRa, yvela saxis TanamSromloba erTnair efeqts ar iZleva. mudmivi profesiuli
zrda moiTxovs azrebisa da damokidebulebebis ufro siRrmiseulad gacvlas da ara
ubralod praqtikuli problemebis koleqtiur gadaWras (Vandenberghe, 2000).
168
kompleqsuri analizi
amjerad warmogidgenT mSoblis, maswavleblis, skolis direqtorisa
da moswavlis kiTxvarebiT miRebuli informaciis (anu kvlevaSi CarTuli
yvela cvladis) kompleqsur analizs.
regresiuli da faqtoruli analizis Sedegad gamoiyo faqtorebi,
romlebic gavlenas axdenen mosswavleTa miRwevebze da erToblivad
xsnian moswavleTa miRwevebSi variaciis 46%-s. es faqtorebia:
1. kiTxvasTan dakavSirebuli adreuli, skolamdeli aqtivobebi da mzaoba.
skolaSi Sesvlamde Svils veTamaSebodi anbanis asoebiT; skolaSi Sesvlamde bavSvi
ukve kiTxulobda mcire winadadebebs; skolaSi Sesvlisas bavSvi ukve iTvlida
damoukideblad; skolaSi Sesvlamde bavSvi werda cifrebs 1-dan 10-mde; skolaSi
Sesvlamde bavSvi cnobda asoebs; skolaSi Sesvlamde bavSvi werda zogierT sityvas;
skolaSi Sesvlamde bavSvma icoda martivi gamokleba; skolaSi swavlis dawyebisas
bavSvi kiTxulobda zogierT sityvas; skolaSi Sesvlamde bavSvma icoda martivi
Sekreba; bavSvi skolaSi Sesvlamde cnobda cifrebs 1-dan 10-mde; bavSvi skolaSi
Sesvlamde cnobda sxvadasxva formebs (samkuTxedi, wre da a.S.);
2. kiTxvis stategiebis gamoyeneba dawyebiTi safexuris adreul klasebSi da
moswavleTa qceva klasSi. romel klasSi xdeba pirvelad avtoris
Canafiqris, poziciis garkveva; romel klasSi xdeba pirvelad wakiTxuli
teqstis stilisa da struqturis aRwera; pirvelad romel klasSi xdeba
sxvadasxva teqstis erTmaneTTan Sedareba; romel klasSi xdeba pirvelad
movlenebis ganviTarebis winaswari gamocnoba;19 rac ufro adreul klasSi
iyenebs maswavlebeli am startegiebs, miT ufro naklebia klasSi
problemuri, devianturi qcevis gamovlineba (Cumad karnaxi, gadawera;
moswavleTa skolaSi dagvianeba; moswavleTa bilwsityvaoba; moswavleTa
gacdenebi; vandalizmi, gakveTilis msvlelobisas xelis SeSla, qurdoba
maswavlebelTa gacdenebi)
3. skolis aqcenti saswavlo gegmis misaRwevi miznebis ganxorcielebaze da
samuSao pirobebi. maswavleblis mier skolis saswavlo gegmis
ganxorcielebis warmatebis xarisxi; maswavlebeli fiqrobs, rom
19 am startegiebis gamoyeneba miuTiTebs, rom moswavleebs kiTxvis minimaluri sabazo unarebi ganviTarebuli aqvT .(magaliTad SeuZliaT eqspliciturad mocemuli informaciis amocnoba)
169
moswavleebi skolaSi wesierad iqcevian; maswavleblebi ar miuTiTeben
samuSao garemosTan dakavSirebul problemebze.
4. skolisa da mSoblis interaqcia da mxardaWera. skola mSoblebs awvdis
informacias moswavlis miRwevebis Sesaxeb; skola mSoblebs awvdis
informacias skolis saerTo saswavlo miRwevebis Sesaxeb; skolis mier
saswavlo gegmis ganxorcielebis monitoringi; skola uzrunvelyofs
mSoblebs damatebiTi masalebiT (wignebi, kompiuteruli TamaSebi da sxva);
skola sTxovs mSoblebs, monawileoba miiRon skolis sabWoebSi/komitetebSi.
5. mSoblis CarTuloba Svilis swavlis procesSi (monitoringi da
mxardaWera). vesaubrebi Svils imis Sesaxeb, rasac kiTxulobs; skola
zrunavs Cemi Svilis miRwevebis gaumjobesebaze; vakontroleb, rom Cemma
Svilma sakmarisi dro dauTmos swavlas; vexmarebi Cems Svils kiTxvis
unaris gaumjobesebaSi; vamowmeb Seasrula Tu ara davaleba Cemma Svilma;
vekiTxebi Cems Svils ra iswavla skolaSi.
6. bavSvis kiTxvisadmi pozitiuri damokidebuleba. vkiTxulob wignebs,
romelTac Tavad varCev; minda, rom kiTxvisTvis meti dro mqondes; miyvars
sxva adamianebTan imaze saubari, rac wavikiTxe; miyvars, roca wigni
mexmareba sxva samyaoTa warmodgenaSi; kiTxvis Sedegad Zalian bevrs
vswavlob; mSoblebs moswonT, rodesac vkiTxulob;
aseve, mniSvnelovani faqtorebis aRmoCnda mSoblisagan bavSvis mier
davalebis Sesrulebis kontroli da mxardaWera (7).
statistikuri analizis mixedviT, am faqtorTagan yvelaze
mniSvnelovani Semdegi 4 faqtori aRmoCnda:
– kiTxvasTan dakavSirebuli adreuli, skolamdeli aqtivobebi da
mzaoba
– mSoblis CarTuloba Svilis swavlebis procesSi
– skolis aqcenti saswavlo gegmisa da misaRwevi miznebis
ganxorcilebaze da samuSao pirobebi
– bavSvis kiTxvisadmi poztiuri damokidebuleba
170
mokled ganvixiloT TiToeuli faqtori:
rogorc PIRLS 2011-is Sedegebi gviCvenebs mSoblis CarTulobasa da
bavSvis wignierebaze zrunvas arsebiTi, gansakuTrebuli roli eniWeba
bavSvis ganviTarebis adreul etapze. mSoblebis CarTuloba bavSvis
wignierebasTan dakavSirebul adreul aqtivobebSi, mniSvnelovnad
ganapirobebs moswavlis wignierebasa da mis miRwevebs kiTxvaSi. sxva
kvleveTi monacemebic adasturebs kiTxvasTan dakavSirebuli adreuli,
skolamdeli aqtivobebis kavSirs moswavlis miRwevasTan. 2002 wels The
National Literacy Panel-ma safuZvlianad ikvlia saskolo asakSi kiTxvaSi
maRali Sedegebis miRwevis prediqtorebi. kvleva fokusirebuli iyo
kiTxvis skolamdeli unarebis ganviTarebaze dabadebidan 5 wlamde. kvleva
adasturebs, rom bavSvebi, romlesac skolamdel asakSi kiTxvis unarebi
ufro metad aqvT ganviTarebuli, SemdgomSi miRwevis SedarebiT maRali
doniT xasiaTdebian. Zlieri kavSiri arsebobs skolamdel asakSi
ganviTarebul kiTxvis unarebsa da kiTxvis iseT unarebs Soris
rogorebicaa dekodireba, xmamaRla da gamarTulad kiTxva, wakiTxulis
gaazreba, wera da marTlwera. klevam gamoavlina prediqtorebi, romlebic
Zlierad da konsistenturad winaswarmetyveleben samomavlo miRwevebs
kiTxvaSi. esenia: anbanisa da imis codna, Tu rogor JRers dawerili asoebi;
imis codna, rom bgera daweril/dabeWdil asoebs ukavSirdeba; salaparako
enaSi bgerebiT manipulirebis SesaZlebloba, mag., sityvebis damarcvla;
asoebis, cifrebis, obieqtebis, an ferebis Tanmimdevrulad, swrafad
dasaxeleba; sakuTari saxelis, an calkeuli asos wera, mag., baraTze
mocemuli asoebis sworad gadawera; mosaubris mier gadmocemuli Sinaarsis
mokle droiT damaxsovreba.
kiTxvaSi miRwevis saSualo doneze winaswarmetyveleba SeuZliaT iseT
aqtivobebs, rogorebicaa: beWduri masalis gamoyenebis Cvevebi, garemoSi
mocemuli beWduri masalis (dasaxelebebi, logoebi, niSnebi) cnoba da
identificireba, cnebebisa da azrebis sityvebiT gadmocemis unari da sxvisi
kiTxvasTan dakavSirebuli adreuli, skolamdeli aqtivobebi da mzaoba
171
naTqvamis gagebis SesaZlebloba, vizualur simboloebs Soris msgavsebisa
da gansxvavebebis danaxvis SesaZlebloba (The National Literacy Panel, 2009).
PIRLS 2011 Sedegi kidev erTxel adasturebs, mSoblebis CarTuloba
bavSvis wignierebasTan dakavSirebul adreul aqtivobebSi, mniSvnelovnad
ganapirobebs moswavlis wignierebasa da mis miRwevebs kiTxvaSi. es Sedegi
ki miuTiTebs, rom saqarTveloSi skolamdel ganaTlebas gansakuTrebuli
yuradReba unda mieqces, radgan im bavSvebs, romelTac adreul asakSi
socio-ekonomikuri konteqstis, mSobelTa ganaTlebisa Tu raime sxva
faqtoris gavleniT, akliaT wignierebasTan dakavSirebul aqtivobebSi maTi
mxardaWera, exmareba am problemis daZlevasa da miRwevis donis
gaumjobesebaSi.
araerTi kvleva adasturebs, rom moswavleebi, romelTa mSoblebic
CarTulebi arian Svilebis swavlis procesSi, ufro maRali akademiuri
miRweviT xasiaTdebian, vidre isini, visi mSoblebic am kuTxiT interess ar
iCenen (Jeynes, 2005). agreTve, bavSvebi, romlebic saSinao davalebebsa da
sakiTxav masalas mSoblebTan an mzrunvelebTan erTad ganixilaven, ufro
maRal Sedegebs aCveneben, vidre isini, vinc amas ar akeTeben (Mullis, Martin,
Gonzalez, & Kennedy, 2003).
kvlevebis mixedviT, mSobelTa CarTuloba bavSvis ganaTlebis
procesSi ufro Sedegiani swavlis dawyebis adreuli periodidan iqneba.
xolo mSobelTa CarTulobis yvelaze efeqtur formad saxlSi, bavSvebTan
erTad saswavlo aqtivobebze fokusireba miiCneva (Cotton, Wikelund, School
Improvement Research Series, 1987-1995).
aTwleulebis manZilze Catarebuli kvlevebis mixedviT (Parent Teacher
Association), rac ufro metadaa mSobeli Svilis swavlis procesSi CarTuli,
miT ufro maRalia moswavleTa niSnebi, testebSi miRebuli qulebi da
saboloo, damamTavrebeli niSnebi; aseve gakveTilebze daswreba,
mSoblis CarTuloba Svilis swavlebis procesSi (monitoringi da
mxardaWera)
172
moswavleTa motivacia da TviTSefaseba; ufro dabalia skolidan droebiT
garicxvis maCveneblebi, narkotikebisa da alkoholis moxmareba da
Zaladobrivi qceva.
aRsaniSnavia, rom moswavleTa ganaTlebaSi mSobelTa CarTuloba
miRwevis orjer ufro Zlier prediqtors warmoadgens, vidre social-
ekonomikuri statusi. CarTulobis zogierTi ufro intensiuri programa,
sxva faqtorebTan SedarebiT, 10-jer ufro Zlier gavlenas axdens miRwevaze
(Walberg, 1984). agreTve, rac ufro intensiuri xasiaTisaa CarTuloba, miT
ufro dadebiTi efeqti aqvs miRwevaze (Cotton, Wikelund, School Improvement
Research Series, 1987-1995).
mSoblis CarTulobas Svilis swavlebis procesSi skola unda uwyobdes
xels (National Education Association, 2008). amisaTvis Zalian mniSvnelovania
mSoblebis an mzrunvelebis CarTva skolasTan dakavSirebul procesebSi
(Federal Interagency Forum on Child and Family Statistics, 2002; Wells, 1985). Svilis
swavlebis procesSi mSoblis CarTuloba da skolasTan TanamSromloba
ara mxolod mSoblebis, aramed skolebis mondomebasac moiTxovs. skolebSi,
romlebSic mxardaWerilia mSobelTa CarTuloba, ufro meti mSobeli
interesdeba saswavlo procesiT. Tu skola mSobels informacias ar awvdis
da ar mouwodebs garkveul aqtivobebSi monawileobaze, maTi CarTulobis
xarisxic naklebi iqneba. mSoblis maRal doneze CarTulobam SeiZleba
gaaumjobesos rogorc moswavlis miRweva, ise misi damokidebuleba skolis
mimarT (Darling, Westberg, 2004; Dearing, Kreider, & Weiss, 2008; Taylor, Pearson, Clark,
& Walpole, 2000).
rogorc ukve aRvniSneT, dadebiTma saskolo garemom da akademiur
miRwevaze yuradRebis gamaxvilebam SeiZleba socialur-ekonomikuri
problemebic ki dajabnos (McGuigan & Hoy, 2006). amitom Zalian
mniSvnelovania am faqtorebze yuradRebis gamaxvileba.
skolis aqcenti saswavlo gegmisa da misaRwevi miznebis
ganxorcielebaze da samuSao pirobebi
173
maswavlebelsa da saswavlo gegmas Soris `urTierTobis~ Sesaxeb
sxvadasxvagavri xedva arsebobs. magaliTad erT-erTi aseTi midgomis
mixedviT, gakveTilis dizainis SemuSavebisas, maswavleblebi aqtiurad
axdenen saswavlo gegmis masalebis interpretaciasa da transformacias.
Sesabamisad, masSi asaxulia calkeuli pedagogis xedva swavlis, saWiro
masalebisa da swavlebis gegmis Sesaxeb (Remillard & Bryans, 2004). amis
sawinaaRmdego gavrcelebul midgomas warmoadgens is, rom radganac
kurikulumi klasis gareT, eqspertebis mier iqmneba, maswavleblebi ki
mxolod mis danergvas axdenen (Lloyd, 1999; Remillard & Bryans, 2004). skolis
efeqturobis gaumjobesebis mniSvnelovan komponents ,,gasagebi, kargi~ saswavlo
gegma warmoadgens, romlis interpretirebisa da danergvis procesSi
mniSvnelovania maswavlebelTa kooperacia _ maswavleblebi erTad unda
ganixilavdnen saswavlo gegmebsa da miRwevebis Sefasebis meTodebs. maT unda
gamoyon dro swavlebaze fokusirebuli kurikulumis gadasaxedad da saWiroebis
SemTxvevaSi cvlilebebis Sesatanad (Mooney, Mausbach, 2008).
warmatebuli skolis mniSvnelovan maxasiaTebels warmoadgens is, rom
iq momuSave yvela adamians unda esmodes da yvela maTgani unda iziarebdes
skolis miznebsa da saswavlo gegmis moTxovnebs. saswavlo gegmis miznebisa
da molodinebis saSualebiT gamoxatuli naTeli xedva maswavlebelTa
qmedebis saxelmZRvanelo princips unda warmoadgendes, rac xels Seuwyobs
moswavleTa miRwevebis gaumjobesebas (Cotton, 2000; Levine & Lezotte, 1990)
yvela zemoT CamoTvlili faqtori swored kiTxvisadmi moswavleTa
pozitiur damokidebulebis Camoyalibebas uwyobs xels. damatebiT
moviyvanT ramdenime kvleviT monacems, romlebic miuTiTebs bavSvis
kiTxvisadmi pozitiuri damokidebulebis mniSvnelobaze.
kiTxvis mimarT damokidebuleba SeZenili maxasiaTebelia, romelic
gansazRvravs moswavlis CarTulobis xarisxs kiTxvis aqtivobebSi. masze
gavlenas sazogadoebis, ojaxisa da skolis faqtorebi axdens (Baker, 2003;
Cole, 2002; McKenna et al., 1995; Miller, 2003; Willis, 2002).
bavSvis kiTxvisadmi pozitiuri damokidebuleba
174
mkvlevrebi miuTiTeben, rom moswavlis kiTxvis mimarT pozitiuri
damokidebuleba umniSvnelovanes rols TamaSobs maTi, rogorc
mkiTxvelebis CamoyalibebaSi (Baker, Scher, & Mackler, 1997; Guthrie, Wigfield,
Metsala, & Cox, 1999; Mullis, Martin, Gonzalez, & Kennedy, 2003; Mullis, Martin,
Kennedy, & Foy, 2007). bavSvebi, romelTac uyvarT kiTxva da romlebic
miiCneven, rom kargi mkiTxvelebi arian, ufro xSirad kiTxuloben da
kiTxvaSi ufro maRali miRwevis doniT gamoirCevian, vidre maTi danarCeni
Tanatolebi (Guthrie, Hoa, Wigfield, Tonks, Humenick, & Littles, 2006; Wigfield &
Guthrie, 1997;Wang & Guthrie, 2004). mkvlevrebis mier aRiarebulia, rom
pozitiur damokidebulebas kiTxvis mimarT mivyavarT kiTxvasTan
dakavSirebul pozitiur gamocdilebamde, ris Sedegsac maRali akademiuri
moswreba warmoadgens (Partin, Gillespie Hendrix, 2002).
gamomdinare iqidan, rom soflisa da qalaqis, aseve sajaro da kerZo
skolebis moswavleTa miRwevebs Soris mniSvnelovani sxvaobaa, Cveni mizani
ki im faqtorebis gamovlenaa, romlebic dagvexmareba moswavleTa
miRwevebis interpretirebasa da imis garkvevaSi, ratom aqvs moswavleTa
konkretul jgufs ukeTesi Tu uaresi Sedegi wignierebaSi, damatebiT
gamovikvlieT soflisa da qalaqis, sajaro da kerZo skolebis moswavleTa
miRwevebze zemoqmedi faqtorebi.
sofeli, qalaqi. regresiuli analizis Sedegad gamoikveTa, rom
soflis skolebis moswavleTa miRwevebze yvelaze mniSvnelovan gavlenas
axdens (1) maswavleblis mier saswavlo gegmis miznebis gaziareba da skolis
saswavlo gegmis ganxorcilebis xarisxi da (2). sakvebisa da Zilis
nakleboba bavSvebSi (socialur-ekonomikuri konteqsti). qalaqis
SemTxvevaSi mniSvnelovani faqtorebi aRmoCnda maswavleblis mier skolis
saswavlo gegmis moTxovnebis ganxorcileba da kiTxvis damatebiTi
resursebis gamoyeneba. aseve kiTxvis iseTi strategiebis gamoyeneba,
romlebic uzrunvelyofs moswavlis aqtiur CarTvas swavlebis procesSi.
soflis moswavleTa dabali Sedegis socialur-ekonomikur
faqtorebTan kavSirs adasturebs is faqtic, rom sofelSi gacilebiT
naklebia mSobelTa dasaqmebis maCvenebeli, vidre qalaqSi (umuSevrobis
175
maCvenebeli (mamis monacemebi): sofeli _ 41%; qalaqi _ 18%). qalaqSi
mSobelTa ganaTlebis done ufro maRalia, vidre sofelSi (umaRlesi
ganaTleba (mamis monacemebi): sofeli _ 15%; qalaqi _ 38%); amasTan,
skolamdeli ganaTleba qalaqis moswavleTa ufro did nawils aqvs
miRebuli; kvleva ki aCvenebs, rom skolamdeli ganaTleba da kiTxvasTan
dakavSirebuli adreuli saskolo aqtivobebi pozitiurad aisaxeba
moswavleTa miRwevebze.
saxelmwifo da kerZo skolebi. statistikuri analizis Sedegad20
gamoiyo maswavleblis aqtivobasTan dakavSirebuli 11 cvladi, romlebic
kerZo skolebSi moswavleTa miRwevebSi variaciis 24%-s xsnis. moviyvanT
maTgan ramdenime mniSvnelovan cvlads, romlebic aRebulia maswavleblis
kiTxvaridan:
– maswavlebeli ukavSirebs gakveTils moswavleebis yoveldRiur
cxovrebas;
– maswavleblebi ar miuTiTeben problemebze TavianT samuSao
garemosTan dakavSirebiT;
– maswavleblebis interaqcia erTmaneTTan _ erToblivi muSaoba
axali ideebis danergvaze;
– maswavlebeli xSirad sTxovs moswavleebs, waikTxon mozrdili
mxatvruli wigni;
– maswavlebeli miuTiTebs moswavleebs, Seadaron sxva dros
wakiTxul masalas is, rac axla waikiTxes;
– maswavlebeli aRniSnavs, rom rodesac moswavle CamorCeba
kiTxvaSi, masTan individualur muSaobas met dros uTmobs.
sajaro skolebSi moswavleTa miRwevebze moqmedebs eqvsi ZiriTadi
faqtori21. am faqtorebis saSualebiT aixsneba moswavleTa miRwevebSi
variaciis 9%. es faqtorebia: ojaxis socialur-ekonomikuri faqtori;
20 maswavleblis kiTxvari, regresiuli analizi. 21 maswavleblis kiTxvari, mravalfaqtoruli analizi
176
– maswavleblis demotivacia;
– maswavleblis ganaTleba;
– kolegebis gamocdilebis gaziareba da moswavlisTvis damatebiTi
sakiTxavi masalis SerCeva;
– maswavleblis mier saswavlo gegmis gaazreba, kiTxvis swavlebis
mravalferovani strtegiebis gamoyeneba da samuSao garemo;
– swavla-swavlebis procesSi mSoblisa da moswavlis aqtiuri
CarTvis xelSewyoba.
kvlevaSi CarTuli yvela cvladis analizi gviCvenebs, rom sajaro
skolebis SemTxvevaSi moswavleTa miRwevebze yvelaze mniSvnelovan
gavlenas axdens maswavleblis demotivacia da socialur-ekonomikuri
faqtorebi, aseve, maswavleblis mier gamoyenebuli kiTxvis strategiebi.
kerZo skolebSi wina planaze gamodis iseTi faqtorebi, rogorebicaa:
maswavleblis mier gamoyenebuli kiTxvis swavlebis strategiebi da
moswavleebisaTvis damatebiTi sakiTxavi masalis micema (maswavlebeli
moswavles avalebs, aRweron wakiTxuli teqstis struqtura da stili;
maswavlebeli xSirad sTxovs moswavleebs waikiTxon maTive arCeuli raime
wigni; maswavlebeli xSirad sTxovs moswavleebs waikiTxon mozrdili
mxatvruli wigni). rogorc am monacemebidan Cans, kerZo skolebSi
moswavleTa wignierebisadmi maRali moTxovnebia dawesebuli. mniSvnelovan
faqtorad gamoiyo aseve moswavleebis kargi qceva.
Sedegebi cxadyofs, rom kerZo skolebSi ufro motivirebuli pedegogebi
muSaoben, romlebic metad arian fokusirebulebi kiTxvis swavlebis dros
mravalferovani strategiebis gamoyenebasa da moswavlis xelSewyobaze.
dabolos, unda aRiniSnos, rom am TavSi ganxiluli faqtorebi bevrad
ufro mniSvnelovani aRmoCnda, vidre kvlevaSi CarTuli sxva faqtorebi.
swored amitomac gansakuTrebiT mniSvnelovania swavla-swavlebis procesSi
maTze yuradRebis gamaxvileba.
177
rekomendaciebi
PIRLS-is 2011 wlis kvlevis Sedegad, gamoikveTa ramdenime
mniSvnelovani problema, romlebic moswavleTa wignierebisa da, zogadad,
swavla-swavlebis procesis xelSesawyobad ganaTlebisa da mecnierebis
saministros mier mizanmimarTuli aqtivobebis dagegmvasa da, aseve,
sazogadoebis mxardaWeras saWiroebs.
pirveli da yvelaze mniSvnelovani problema ganaTlebis Tanabari
xelmisawvdomobaa22. kerZod, ganaTlebis Tanabari xelmisawvdomobis
problemas gamokveTs soflisa da qalaqis moswavleTa miRwevebs Soris
mniSvnelovani sxvaoba _ qalaqis skolaTa moswavleebi arsebiTad ukeTes
Sedegebs aCveneben, vidre soflis skolebis moswavleebi. kidev ufro didia
sxvaoba kerZo da saxelmwifo skolis moswavleTa miRwevebs Soris.
ganaTlebis araTanabari miwodebis erT-erTi mniSvnelovani
ganmapirobebeli faqtori soflis skolebis socialur-ekonomikuri
konteqstia. Tu pirobiTad am faqtors gamovricxavT23, moswavleTa dabali
miRwevebi sofelsa da qalaqSi saganmanaTleblo resursebis araTanabari
ganawilebiT SeiZleba aixsnas.
22 Tanabari ganaTlebis cneba ar gulisxmobs yvela bavSvis mier erTi da imave ganaTlebis
miRebas, aramed es swavlis SesaZleblobis uzrunvelyofaa – TiToeulma moswavlem ganaTleba sakuTari unarebis maqsimaluri SesabamisobiT unda miiRos.
23 socio-ekonomikuri faqtorebis regulireba pirdapir ar aris ganaTlebis politikis sakiTxi .
178
saTanado resursebiT skolebis momarageba saxelmwifos mier
regulirdeba. resursebis xarisxi an odenoba ar unda iyos damokidebuli
skolis socialur-ekonomikur fonsa an sxva raime pirobaze _ yvela skola
mas Tanabrad unda iRebdes. am resursebSi moiazreba: sertificirebuli,
umaRlesi pedagogiuri ganaTlebis an sauniversiteto xarisxis mqone
maswavleblebis ganawileba, maRali xarisxis saganmanaTleblo resursisa
da saxelmZRvaneloebis xelmisawvdomoba; rac Cvens soflebSi xSirad
problemas warmoadgens.
saganmanaTleblo SesaZleblobebis Tanabrad miwodebis pirobebSi
moswavlis miRwevebi ar aris damokidebuli mis socialur-ekonomikur
mdgomareobaze, ojaxze an skolis geografiul mdebareobaze. aseT sistemaSi
akademiur miRwevebsa da zemoT CamoTvlil faqtorebs Soris kavSiri sustia
da yvela moswavle sargeblobs Tanabari SansebiT, miiRos sakuTari
SesaZleblobebis Sesabamisi maqsimaluri ganaTleba. amitom mniSvnelovania,
soflis skolebs gansakuTrebuli yuradReba mieqces.
saganmanaTleblo resursebis ganawileba qalaqisa da soflis skolebSi
ar unda zRudavdes moswavlis swavlis uflebas, romelic mas qveynis
konstituciiT, aseve, saerTaSoriso kanonebiTa da saerTaSoriso
konvenciebiT aqvs garantirebuli. resursebis xarisxi an raodenoba ar
unda iyos damokidebuli skolis socialur-ekonomikur fonsa an sxva raime
pirobaze - yvela skola mas Tanabrad unda iRebdes. gansakuTrebuli
yuradReba unda mieqces: soflis skolebs da skolis biblioTekebs, soflis
skolebis pedagogTa kvalifikaciis sakiTxsa da soflisTvis srulyofili
saskolo resursebis Seqmnas.
samarTlianoba moiTxovs, aRiniSnos, rom saqarTvelos garda, sxva
qveynebSic SeimCneva msgavsi tendencia. magaliTad, moswavleTa Sefasebis
saerTaSoriso programa PISA 2009-is Sedegebis mixedviT, kvlevaSi
monawile zogierT qveyanaSi, qalaqis skolebis moswavleebi kiTxvaSi
ukeTes miRwevebs aCveneben socialur-ekonomikuri fonis gamoricxvis
Semdegac ki; cxadia, amis winapiroba saganmanaTleblo resursia, romlis
mozidvac mWidrod dasaxlebul did qalaqebSi ufro advilad xerxdeba.
179
ganaTlebis Tanabari xelmisawvdomobis erT-erT mizezad qveynis
geografiuli Taviseburebebi da regionebSi skolebis raodenobaa miCneuli.
Tumca, PISA 2009 aCvenebs, rom zogierT qveyanaSi soflisa da qalaqis
moswavleTa miRwevebs Soris gansxvaveba ar aris. Aamis saukeTeso
magaliTia fineTi, romlis ganaTlebis sistemis ZiriTadi orientiri
ganaTlebis Tanabari xelmisawvdomobaa.
ganaTlebis Tanabarma xelmisawvdomobam grZelvadian perspeqtivaSi
soflis socialur-ekonomikur konteqstzec unda moaxdinos gavlena,
amitomac aucilebelia, pirvel rigSi, soflis skolebis mxardaWera. soflis
moswavleebisTvis xelmisawvdomi unda gavxadoT yvela SesaZlo
saganmanaTleblo resursi, rac uzrunvelyofs maRali xarisxis ganaTlebas.
soflis skolebis mxardamWeri proeqti moswavleTa wignierebis
xelSesawyobad mizanmimarTul aqtivobebs unda moicavdes. aucilebelia:
− dawyebiTi klasebis pedagogebisaTvis kiTxvis swavlebis
meTodologiaSi treningebis Catareba. soflis maswavleblebs
saSualeba unda mieceT, gaecnon teqstis ganxilvisa da gaazrebis
im meTodebs, romlebsac Tanamedrove saswavlo praqtikaSi
iyeneben;
− kiTxvis swavlebis meToduri saxelmZRvaneloebiT pedagogebis
uzrunvelyofa;
− Sesabamisi samotivacio mxardaWeris fonze sertificirebuli,
umaRlesi pedagogiuri ganaTlebis an sauniversiteto xarisxis
mqone maswavleblebis ganawileba soflis skolebSi, an maTgan
Semdgari mobiluri jgufebis Seqmna soflis skolebis
mxardasaWerad;
− gansakuTrebuli yuradRebis miqceva saskolo biblioTekebisTvis;
kvleva aCvenebs, rom ojaxSi wignebis, miT umetes, sabavSvo
wignebis raodenoba soflebSi mwiria. Aamitom gansakuTrebuli
mniSvneloba unda mieniWos biblioTekebis saTanado klasgareSe
sakiTxavi wignebiT momaragebas da soflis skolaSi
180
sabiblioTeko cxovrebis mowesrigebas, unda Seiqmnas da
amoqmeddes saklaso biblioTeka dawyebiTi klasebis
moswavleebisaTvis24. dReisaTvis wignis bazari kargad aris
momaragebuli Cinebulad ilustrirebuli sabavSvo wignebiT,
magram es ZviradRirebuli produqcia, samwuxarod, ara Tu
sofelSi, aramed qalaqSic bevri ojaxisaTvis miuwvdomelia.
amdenad, dRes soflis saskolo biblioTekebis mniSvneloba kidev
ufro izrdeba.
saqarTvelos zogadi ganaTlebis kanonis mixedviT, ganaTleba unda
iyos Ria, Tanabari da xelmisawvdomi yvela bavSvisTvis. amave kanonis
mixedviT, saxelmwifo unda uzrunvelyofdes TiToeuli moswavlis mier, mis
sacxovrebel adgilTan maqsimalurad axlos, zogadi ganaTlebis
saxelmwifo an mSobliur enaze miRebis SesaZleblobas. saqarTvelos
SemTxvevaSi, TiTqmis yvela regionSi aris soflebi, sadac moswavleebs
ukanasknel periodamde 5-6 kilometris fexiT gavlac ki uxdebodaT
skolaSi misasvlelad (SesaZlebelia, es kavSirSi iyos Zilis naklebobis
faqtorTanac, rac kvlevis mixedviT soflis moswavleTa miRwevebze
zemoqedi faqtoria). am mimarTulebiT pirveli mniSvnelovani nabiji ukve
gadaidga. soflis skolebis avtobusebiT uzrunvelyofam mniSvnelovani
roli SeiZleba iTamaSos am konteqstSi.
ganaTlebis Tanabari xelmisawvdomobis problemas gamokveTs kerZo
da saxelmwifo skolebis moswavleTa miRwevebSi arsebuli sxvaobebi. aqac
rTulia ojaxis socialur-ekonomikuri statusis zegavlenis ugulebelyofa.
harvardis „samoqalaqo uflebaTa proeqti“ ojaxis faqtors moswavlis
miRwevebze yvelaze Zlieri zegavlenis mqone faqtorad miiCnevs, eyrdnobian
ra mravali kvleviT dadasturebul maRal korelacias mSoblebisa da
Svilebis akademiur miRwevebs Soris. magaliTad, PISA-s kvlevis
monacemebiT, OECD-is wevri qveynebis SemTxvevaSi, moswavleTa ojaxis
socialuri da ekonomikuri mdgomareoba dgas moswavleTa miRwevebSi 22%-
24 saklaso biblioTeka efeqturia imdenad, ramdenadac wignebis SerCevisas winaswarve
gaTvaliswinebulia ama Tu im klasis moswavlis asakobrivi SesaZleblobebi (rogorc erovnuli sabavSvo mwerlobis, ise msoflio memkvidreobis farglebSi).
181
iani gansxvavebulobis ukan. ojaxi, skolis Semdeg, pirveli adgilia, sadac
bavSvi ganaTlebas iRebs. ojaxis Taviseburebebi pirdapir aisaxeba bavSvis
swavlis unarsa da qcevaze. sajaro skolebi uzrunvelyofili unda iyos
maRali xarisxis saganamanaTleblo resursiT, raTa Semcirdes
ekonomikurad SeWirvebuli ojaxebis mwiri saganmanaTleblo resursis
gavlena moswavleTa miRwevebze. maT SemTxvevaSi gadamwyveti roli swored
skolas eniWeba. vidre qveyanaSi keTildReobis maCvenebeli sazogadod
amaRldeba, ufro mokle gzaa saxelmwifos mier sajaro skolebis
mxardaWera am konteqstSi.
aqve gasaTvaliswinebelia, rom mxolod damatebiTi finansuri
resursiT uzrunvelyofa (magaliTad, klasis moswavleTa raodenobis
regulirebis xarjebi, saskolo resursebis gamravalferovneba da sxva)
ver mogvcems imis garantias, rom skola am resurss efeqturad da
miznobrivad gamoiyenebs. Sedegebis optimizaciisTvis ganaTlebis
mkvlevrebi skolebisTvis Sedegebze damyarebuli angariSvaldebulebis
sistemis danergvas gvTavazoben. Tumca, aqve unda aRvniSnoT isic, rom
mniSvnelovania skolis angariSvaldebulebis sistemis danergvis
sinqronizacia skolis ganviTarebis mxardamWeri intervenciebTan. sistema,
romelic Sedegebis gasazrdelad sakmaris mxardaWeras ar iRebs,
angariSvaldebulebis meqanizmebisTvis mzad ver iqneba (Sondergaard & Murthi,
2012).
ar unda dagvaviwydes, rom mcire zomis klasis dadebiTi gavlena
ufro metad aisaxeba dawyebiT klasebSi bavSvebTan, romlebic dabali
Semosavlis mqone ojaxebidan arian (Finn, Gerber, 2005). kvlevis am Sedegis
gaazreba gansakuTrebiT mniSvnelovania ganaTlebis Tanabari
xelmisawvdomobisaTvis. saxelmwifom unda gamoyos saxsrebi, raTa socio-
ekonomikuri da sxva konteqstis gaTvaliswinebiT, skolas mieces misi
saWiroebis mixedviT klasis zomis gansazRvris Tavisufleba.
qarTul saganmanaTleblo sistemaSi, bevri sxva sistemis msgavsad,
skolebs Soris resursebis ganawilebis problema dgas. erT moswavleze
gaTvlili dafinansebis axlandeli modeli ar iTvaliswinebs skolis
konteqsts. skola, romelsac ufro maRali socio-ekonomikuri statusi aqvs
182
da eTnikurad qarTvel moswavleebTan uwevs muSaoba da skola, romelic
eTnikurad mravalferovan da/an xelmokle ojaxebidan Semoyvanil
bavSvebTan muSaobs, erTsa da imave dafinansebas iRebs saxelmwifosgan,
miuxedavad imisa, rom erTsa da imave Sedegze gasvlisTvis gansxvavebuli
sirTuleebis gadalaxva uwevT. moswavleebis Semadgenloba dafinansebis
formulaSi ise unda aisaxos, rom mowyvlad jgufebTan momuSave skolebs
klasis zomis Semcirebis saSualeba mieces.
aucilebelia skolamdeli aRzrdis sistemis reformireba. PIRLS 2011-is
Sedegebi gviCvenebs mSoblis CarTulobasa da bavSvis wignierebaze zrunvas
arsebiTi, gansakuTrebuli roli eniWeba bavSvis ganviTarebis adreul
etapze. isev ganaTlebis Tanabar xelmisawvdomobaze gavakeTebT aqcents:
unda gaviTvaliswinoT, rom skolamdeli ganaTleba bavSvebs exmareba
araxelsayreli pirobebisa da Taobidan Taobaze gardamavali siRaribis
daZlevasa da miRwevis donis gaumjobesebaSi (Economist Intelligence Unit, 2012).
swored amitom saxelmwifom unda Cados investicia skolamdel ganaTlebaSi
da xeli Seuwyos skolamdeli aRzrdis sistemis reformirebas. es
Seamcirebs ekonomikurad SeWirvebuli ojaxebis mwiri saganmanaTleblo
resursis (ris gamoc, savaraudod, mSoblebi saTanadod ver exmarebian
bavSvs ganviTarebis adreul etpaze) gavlenas moswavleTa miRwevebze.
aucilebelia skolamdeli aRzrdis dawesebulebebisaTvis aRmzrdelebis
momzadebis programis gaumjobeseba, rasac win unda uZRvodes kvleva da
analizi imisa, Tu rogor aris organizebuli skolamdeli aRzrdis
dawesebulebebi saqarTveloSi, rogoria aRmzrdelTa momzadebis done da
kvalifikacia, skolamdeli aRzrdis ra meTodologiaa danergili sabavSvo
baRebSi da a.S. aucilebelia, skolamdeli aRzrdis sistemis reformirebis
mizniT specialuri proeqtis momzadeba. am TvalsazrisiT, SeiZleba,
CvenTvis saintereso iyos saganmanaTleblo miRwevebis saerTaSoriso
asociaciis mier organizebul kvlevaSi _ Early Childhood Education Study-Si
monawileoba, romelic saSualebas mogvcems, kompleqsurad SeviswavloT
skolamdeli aRzrdis sistemaSi arsebuli problemebi da saWiroebani da
gaviziaroT saerTaSoriso gamocdileba.
183
moswavleTa warmatebaze pasuxismgeblobis gacnobiereba saskolo
sazogadoebis TiToeuli wevris mier, skolaSi moswavleze centrirebuli
saswavlo praqtika, mniSvnelovani faqtori aRmoCnda Cvens realobaSi.
skolaSi momuSave TiToeuli adamiani unda iziarebdes skolis miznebsa da
saswavlo gegmis moTxovnebs. saswavlo gegmis miznebi maswavlebelTaTvis
saxelmZRvanelo princips unda warmoadgendes. skolis direqtorebma da
pedagogebma unda gaacnobieron, rom Sedegis miRweva
urTierTTanamSromlobiT, emociuri da socialuri mxardaWeriT, azrebis
gacvliTa da erTmaneTisgan rCevebis miRebiT SeiZleba. maswavlebelTa
TanamSromloba ar unda iyos romelime konkretuli pedagogis an
pedagogebis iniciativa. skolebSi unda dainergos TanamSromlobis
praqtika, romelic inicirebuli da mxardaWerili iqneba skolis
direqtoris mier. skolaSi mkafiod unda Camoyalibdes TanamSromlobis
miznebi, erToblivi miznebis gansazRvris, komunikaciisa da koordinaciis
meqanizmebi, rac xels Seuwyobs pedagogTa profesiul zrdasa da codnis
gaRrmavebas. skolebSi, mxardaWerili unda iyos mSobelTa CarTuloba,
skola unda Seecados ufro meti mSobeli daainteresos saswavlo
procesiT, regularulad miawodos mSobels informacia Svilis miRwevebis
Sesaxeb, CarTos is garkveul aqtivobebSi, ufro efqtianad SeiZleba
sameurveo sabWoebis gamoyenebac. mSoblis maRal doneze CarTulobam xels
Seuwyobs, rogorc moswavleTa miRwevebis gaumjobesebas, ise skolisadmi
pozitiuri damokidebulebis formirebas.
mniSvnelovania skolaSi pozitiuri saswavlo garemos,
araZaladobrivi atmosferos Seqmna. aseTi garemo saSualebas aZlevs
moswavleebs, aseve pedagogebs, srulad gamoiyenon TavianTi potenciali. am
sakiTxis mogvarebaSi gansakuTrebiT mniSvnelovani roli skolis
direqtorebs eniWebaT. sasurvelia skolis direqtoris standartSi am
moTxovnebis mkafio formulireba; aseve, direqtorTa SerCevis procesSi
imis Sefaseba, ramdenad aqvs gacnobierebuli kandidats pozitiuri
saswavlo garemos mniSvneloba da ramdenad SeuZlia araZaladobrivi,
kooperaciuli garemos Seqmna. am TvalsazrisiT, gansakuTrebuli
184
mniSvneloba unda mieniWos skolis direqtorebis profesiuli zrdis
mxardaWerasa da am mimarTulebiT specialuri treningebis organizebas.
mniSvnelovania maswavleblis mxridan moswavlis mimarT pozitiuri
molodinis gamJRavneba da mxardaWera, kiTxvisadmi pozitiuri
damokidebulebis formirebis xelSewyoba. kvlevam aCvena, rom didi
yuradReba unda mieqces bavSvebis mimarT maRali molodinebis
Camoyalibebas. is, Tu rogor qcevasa da davalebebis ra doneze Sesrulebas
moelis maswavlebeli moswavlisagan, aisaxeba moswavlis motivaciaze,
gakveTilze qcevasa da maswavlebelTan urTierTobaze, Sesabamisad,
moswavlis swavlisadmi damokidebulebasa da mis miRwevaze. praqtikuli
rekomendaciebi da pedagogTa profesiuli ganviTarebisTvis dagegmil
aqtivobebSi am sakiTxebze gansakuTrebuli yuradRebis gamaxvileba xels
Seuwyobs maswavleblis mier moswavlisadmi misi damokidebulebis
mniSvnelobis gacnobierebas, da Sesabamisad, moswavleTa miRwevebis zrdas.
pedagogis mier sakuTari saqmis mniSvnelovnebis aRqma pozitiur kavSirSia
bavSvebis mimarT maRali molodinebis CamoyalibebasTan. pedagogis mier
sakuTari profesiis mniSvnelobis aRqma ki ukavSirdeba mis socialur-
ekonomikur statuss sazogadoebaSi. pedagogebis xelfasebis zrda,
saxelmwifosa da sazogadoebis mxardaWera am mxriv arsebiTi da
mizanmimarTuli unda iyos. YyvelasTvis kargad aris cnobili, rom
saganmanaTleblo reformis sayrdens maswavlebeli warmoadgens. is Tavisi
urTulesi da umniSvnelovanesi saqmianobiT zrdis qveynis momavals.
pedagogis Rvawli saxelmwifosa da sazogadeobis mxridan saTanadod unda
iyos dafasebuli.
saWiroa skolis direqtorebisa da pedagogTa treningi da maTTvis
iseTi damxmare meToduri masalebis momzadeba, romelic swored zemoT
ganxilul sakiTxebze iqneba fokusirebuli.
sxva ra mniSvnelovani aqtivobebis an cvlilebebis aucileblobas
vxedavT am etapze? aq SeiZleba moviyvanoT PIRLS 2006 wlis angariSSi
mocemuli, aseve, amave angariSSi soflis skolebTan dakavSirebuli
185
rekomendaciebi (imis gaTvaliwinebiT, rom am etapze soflis skolebis
mxardaWera prioritetulia).
⇒ saqarTvelos erovnul saswavlo gegmaSi ar aris kiTxvis swavlebis
specialuri saswavlo programa. kiTxvis swavlebis instruqciebi,
ZiriTadad, integrirebulia mSobliuri enis saswavlo gegmasTan.
kiTxvaSi maRali miRwevebis mqone zog qveyanaSi arsebobs kiTxvis
specialuri saswavlo gegma. es gamocdileba SeiZleba efeqturad
dainergos saqarTveloSic. saswavlo gegmaSi didi yuradReba unda
mieqces:
− kiTxvis swavlebas moswavlis wignierebis xelSesawyobad;
− kiTxvis swavlebas informaciis SeZenis mizniT;
− kiTxvis swavlebas literaturuli gemovnebis Camoyalibebis mizniT.
es cvlilebebi, bunebrivia, unda aisaxos saxelmZRvaneloebSi.
⇒ dawyebiTi klasebis moqmedi saxelmZRvaneloebis Sefaseba da
skolebis iseTi saxelmZRvaneloebiT uzrunvelyofa, romlebSic
gaTvaliwinebulia kiTxvis swavlebis sxvadasxva Tanamedrove midgoma
da praqtika. saxelmZRvaneloebSi da, zogadad, swavla-swavlebis
procesSi meti yuradReba unda daeTmos mravalferovani da
sxvadasxva struqturisa da xasiaTis teqstebis kiTxvasa da gaazrebas.
sasurvelia am mimarTulebiT, rogorc saswavlo gegmis, ise dawyebiTi
safexuris sxvadasxva sagnis saxelmZRvaneloebis dabalanseba.
moswavle erTnari warmatebiT unda kiTxulobdes da iazrebdes
mxatvrulsa da sainformacio teqstebs.
⇒ aucilebelia dawyebiTi klasebis momavali maswavleblebis
mosamzadebeli programebis reformireba, romelSic didi aqcenti
unda gakeTdes kiTxvis swavlebis programaze. dawyebiTi klasis
momavali maswavleblebis mosamzadebeli programebis srulyofis
mizniT, aucilebelia im umaRlesi saswavleblebisa da programebis
mxardaWera. romlebic dawyebiTi klasis maswavleblebs amzadeben.
186
⇒ aucilebelia moqmedi pedagogebisaTvis specialuri treningebis
Catareba da damxmare meToduri saxelmZRvaneloebis momzadeba.
maswavleblebs saSualeba unda mieceT, gaecnon teqstis ganxilvisa da
gaazrebis im meTodebs, romlebsac Tanamedrove saswavlo praqtikaSi
iyeneben msoflios warmatebuli qveynebi.
⇒ meti yuradReba unda daeTmos saskolo biblioTekebs. skolebSi unda
mowesrigdes da realurad amoqmeddes biblioTeka. unda momzaddes
klasgareSe sakiTxavi wignebis nusxa. rogorc ukve aRvniSneT,
dReisaTvis wignis bazari momaragebulia Cinebulad ilustrirebuli
sabavSvo wignebiT, magram, samwuxarod, es wignebi bevri ojaxisaTvis
miuwvdomelia. amdenad, dRes saskolo biblioTekebis roli da
mniSvneloba gansakuTrebiT maRalia.
⇒ sasurvelia, saklaso biblioTekebis mowyoba dawyebiT klasebSi.
klasSi unda iyos kargad ilustrirebuli, moswavleTa interesebisa
da asakobrivi Taviseburebebis gaTvaliswinebiT SerCeuli sabavSvo
wignebi da Jurnal-gazeTebi, rac kiTxvis interess gauRvivebs
moswavleebs.
⇒ aucilebelia sabavSvo Jurnal-gazeTebis gamocemis xelSewyoba.
⇒ ojaxi aqtiurad unda CaerTos Svilis ganaTlebis procesSi.
mSoblebma meti dro unda dauTmon bavSvebs, unda dainteresdnen, ras
kiTxuloben isini; gaaxSiron maswavlebelTan kontaqti da Svilis
warmatebis kontroli. amisTvis, skolam da pedagogebma mSoblebs
unda miawodon rekomendaciebi da miTiTebebi, Tu ra unda gaakeTon
maT bavSvis kiTxvis unaris ganviTarebis xelSesawyobad. krebulSi
`wigniereba _ PIRLS 2006~ detalurad aris warmodgenili mSobelTa
sasurveli qceva aRniSnul konteqstSi.
⇒ da kidev erTel, gansakuTrebuli yuradReba unda mieqces soflis
skolebis pedagogTa kvalifikaciis sakiTxsa da soflisTvis
srulyofili saskolo resursebis Seqmnas.
187
Cven gagacaniT rekomedaciebi, romlebic PIRLS 2011 kvlevis Sedegebis
pirveladi analizis safuZvelze SeimuSava im jgufma, romelic organizebas
uwevda saerTaSoriso Sefasebas saqarTveloSi. es Cvveni mokrZalebuli
wvlilia im sferoSi, romlis didi gulSematkivrebic varT.
ganaTlebis politikis Semqmnelebma, profesionalebTan erTad
(ganaTlebis eqspertebi, fsiqologebi, praqtikosi pedagogebi da a.S.),
detalurad unda gaaanalizon kvlevis Sedegebi da warmatebuli
saganmanaTleblo sistemebis gamocdilebis gaTvaliswinebiT dasaxon
problemebis daZlevis konkretuli samoqmedo gegma. am sakiTxebze samuSaod
ganaTlebisa da mecnierebis saministrom, sasurvelia, Seqmnas
sakoordinacio sabWo, romelic kurirebas gauwevs saqarTveloSi bavSvTa
wignierebis ganviTarebis mizniT dagegmili sxvadasxva saxis aqtivobaTa
ganxorcilebas.
dabolos, aRvniSnavT, rom PIRLS 20011 wlis Sedegebis mixedviT, 2006
wlis SedegebTan SedarebiT, mkafiod gamokveTilia moswavleTa miRwevebis
gaumjobesebis tendencia. am periodSi ganaTlebis sistemaSi arsebuli
araTanmimdevruli politikisa da saganmanaTleblo miznebis miRwevisaTvis
prioritetebis gansazRvraSi arsebuli xarvezebis miuxedavad, iyo
mniSvnelovani pozitiuri Zvrebic, romlebic ukavSirdeba: saswavlo
gegmebis komponents, maswavlebelTa sertificirebis procesis dawyebas,
donori organizaciebis mier moswavleTa wignierebasTan dakavSirebuli
proeqtebis mxardaWeras da aseve sxva aqtivobebs, ramac garkveuli Sedegi
gamoiRo. Tumca, kvlevaSi qarTveli bavSvebis Sedegi mainc mokrZalebuli
iyo (mniSvnelovnad CamorCeba saerTaSoriso saSualo maCvenebels).
moswavleTa wignierebaze mimarTuli, racionalurad dagegmili
proeqtebisa da aqtivobebis SemTxvevaSi, Cven kvlevis momdevno ciklSi _
2016 wels saSualeba gveqneba, qarTveli moswavleebis seriozul miRwevebze
visaubroT.
radgan mozardisaTvis samyaros Secnobis ZiriTadi saSualeba
swavlaa, swavlis safuZveli ki _ kiTxvis unaria, ganaTlebis sistemam da
sazogadoebam yvelaferi unda gaakeTos moswavleTa wignierebis
188
xelSesawyobad. Cven SesaZleloba gveZleva, efeqturad gamoviyenoT
saerTaSoriso kvlevis Sedegebi da xeli SevuwyoT mozardTa srulfasovan
pirovnebebad Camoyalibebas, raSic gadamwyveti roli kiTxvasa da
kiTxvisadmi interess, zogadad, wignierebas eniWeba.
189
danarTi
kvlevaSi gamoyenebuli testuri davalebis
nimuSebi
190
gafrindi, arwivo, gafrindi
gafrindi, arwivo, gafrindiafrikuli ambavi
moTxrobili qristofer gregorovskis mier
16 gafrindi, arwivo, gafrindi
erT saRamos, roca mwyemsebma sofelSi saqoneli morekes, aRmoC-nda, rom erTi xbo akldaT. im Rames Zlieri grigali amovarda.
gaTenda Tu ara, xbos patroni dakarguli saqonlis saZebnelad wavida. jer mindorSi gavida, mere mdinaris piras, lelianebSi, mere ki kldeebis ukan, mCqefare wyalTan eZebda Tavis xbos.
Semdeg glexi maRali mTis kldovan cicabo ferdobs auyva da erT did kldes gars Semouara im imediT, iqneb xbom grigals Tavi aq Seafarao. kldis Sverilze mas ucnauri sanaxaoba daxvda _ erTi-ori dRis gamoCekili arwivis marTve Zlier qars budidan gadmoegdo.
glexi marTves miswvda, xelebSi Caiwvina da saxlisaken gaemarTa. movuvlio, _ ifiqra.
saxls rom miuaxlovda, bavSvebi yviriliT gamocvivdnen mis Sesaxvedrad:
`xbo dabrunda!~ _ yvirodnen isini.
gafrindi, arwivo, gafrindi
glexs gauxarda. Svilebs arwivis marTve aCvena da Semdeg frinveli frTxilad moaTavsa saqaTmeSi, qaTmebTan da wiwilebTan erTad.
`arwivi frinvelebis mefea, _ Tqva man, _ Cven ki marTves ise gamovzrdiT, rom wiwila gaxdes~.
18 gafrindi, arwivo, gafrindi
amieridan arwivi wiwilebTan erTad cxovrobda ise, rogorc wiwilebi cxovroben. magram rodesac gaizarda, aSkara iyo, rom is wiwilebisagan Zalian gansxvavdeboda.
erT dRes glexs megobari estumra. man wiwilebs Soris ucxo frinveli SeniSna.
`es xom wiwila ar aris, es arwivia!~ glexs gaeRima mis naTqvamze da uTxra: `ras ambob, es namdvili
wiwilaa, Sexede, wiwilasaviT dadis, wiwilasaviT kenkavs, wiwilasaviT azrovnebs, namdvili wiwilaa!~
magram megobari Tavisas ar iSlida: `dagimtkiceb, rom arwivia~. glexis Svilebi stumars frinvelis daWeraSi daexmarnen. is sak-
maod mZime aRmoCnda. magram kacma arwivi maRla, Tavs zemoT aswia da mimarTa: `Sen ara xar wiwila, Sen arwivi xar! Seni adgili miwaze ki ara, caSia! gafrindi, arwivo, gafrindi!~
frinvelma frTebi gaSala, moixeda, dainaxa wiwilebi, romlebic iqve xorbals kenkavdnen, kacs xelidan dausxlta da sakenks daacxra.
`xom giTxari, wiwilaa-meTqi~, _ Tqva glexma da gadaixarxara.
19gafrindi, arwivo, gafrindi
meore dRes, gamTeniisas, glexs ZaRlebis yefa Semoesma. gareT, sibneleSi, viRac iZaxda. glexi swrafad mivida karTan. isev misi megobari mosuliyo. `modi, kidev erTxel vcdi, moiyvane frinveli,~ _ sTxova man.
_ ki magram, ici, ra droa? jer arc gaTenebula! _ gTxov, moiyvane frinveli da wamomyevi. bolos da bolos glexma uxalisod gamoiyvana frinveli,
romelsac wiwilebTan erTad tkbilad eZina. isini gzas gauyvnen da male sibneleSi gauCinardnen.
_ sad mivdivarT? _ ikiTxa namZinarevma glexma._ mTebSi, iq, sadac marTve ipove._ ki magram, RamiT, am dros?!_ am dros imitom mivdivarT, rom Cvenma arwivma mTaSi mzis
amosvla naxos da mzes ahyves zecaSi, iq, sadac misi adgilia. maT gadaiares mindori, gadalaxes mdinare. win megobari midioda.
`viCqaroT, _ Tqva man, _ Torem mze amosvlas dagvaswrebs.~rodesac maT mTaze asvla daiwyes, cas pirveli naTeli Seepara.
caze Rrublis qulebi jer gavardisfrda, Semdeg ki oqrosfrad gabrwyinda. zogan gza ukve saxifaTo iyo _ mTis kalTas ekvroda, kldis viwro Sverilebze gadioda da bnel napralebSi uxvevda. bolos megobarma Tqva: `esec ase, movediT~. man kldis qimidan gadaixeda da dainaxa, rom maT mTis Zirs aTasobiT metri aSorebdaT. isini ukve Zalian axlos iyvnen mwvervalTan.
megobarma frTxilad miiyvana frinveli kldis piras, aRmosav-leTisken Seabruna da laparaki dauwyo. `eg marto qaTmebis enaze laparakobs~, _ Caiqirqila glexma.
magram megobari arwivTan laparaks ganagrZobda. esaubreboda mzis Sesaxeb, uambobda, Tu rogor aniWebs mze sicocxles qveyni erebas, rogor mefobs zecaSi, rogor anaTebs yovel axal dRes. `uyure mzes, arwivo! rodesac mze amova, Senc afrindi, Seni adgili caSia da ara miwaze!~ mzis pirveli sxivebi mTis wvers daeca da uecrad qveyniereba ganaTda.
20 gafrindi, arwivo, gafrindi
mze didebulad amobrwyinda. mSvenierma frinvelma frTebi gaSala da mzes miegeba, uceb igrZno Tavisi bumbulis siTbo. glexi Cumad iyo. megobarma isev SesZaxa: `Seni adgili caSia da ara miwaze. gafrindi, arwivo, gafrindi!~ man ukan, glexisken daixia. garSemo yvelaferi garinduliyo. arwivma Tavi maRla aswia, frTebi gaSala, win gadaixara da klanWebiT kldes CaeWida.
TviTon TiTqos arc ganZreula. Camoqrolilma qarma, adamianzec da frinvelzec ufro Zlierma, didebuli arwivi kldes moswyvita da maRla, amomavali mzisken aitaca. arwivi mzis kaSkaSa sinaTleSi gauCinarda, raTa aRarasodes ecxovra miwaze, wiwilebTan erTad.
21gafrindi, arwivo, gafrindi
SekiTxvebi gafrindi, arwivo, gafrindi
1. ris saZebnelad wavida glexi moTxrobis dasawyisSi?
A xbos
B mwyemsebis
C cicabo kldis
D arwivis marTvis
2. sad ipova glexma arwivis marTve?
A Tavis budeSi
B mdinaris piras
C kldis Sverilze
D lelianebSi
3. saidan Cans, rom glexi frTxilad, faqizad epyroboda arwivis marTves?
A mas arwivis marTve xelebSi Cawvenili mohyavda.
B man arwivis marTve Tavis saxlSi miiyvana.
C man arwivis marTve budeSi daabruna.
D is arwivis marTves mdinaris piras eZebda.
22 gafrindi, arwivo, gafrindi
4. rogor moeqca glexi arwivis marTves, roca saxlSi miiyvana?
A man marTves frena aswavla.
B man marTve gaaTavisufla.
C man marTve wiwilasaviT gamozarda.
D man marTves axali bude gaukeTa.
5. megobris pirveli stumrobis dros arwivis marTve wiwilasaviT iqceoda. moiyvane amis damadasturebeli ori magaliTi.
1 1.
1 2.
6. rodesac glexis megobarma pirvelad naxa arwivi, rogor scada, aefrina igi?
A man is Tavs zemoT aswia.
B man is miwaze dasva.
C man is haerSi aagdo.
D man is mTaSi waiyvana.
23gafrindi, arwivo, gafrindi
7. axseni, ra igulisxma glexis megobarma, roca arwivs uTxra: `Seni adgili miwaze ki ara, caSia!~
2
8. ratom gadaixarxara glexma megobris pirveli stumrobis dros?
A arwivi metismetad mZime iyo da ver gafrindeboda
B arwivis daWera Zneli iyo.
C arwivi ar hgavda wiwilebs.
D arwivis qcevam daadastura, rom glexi marTali iyo.
9. ratom waiyvana glexis megobarma arwivi gasafrenad maRal mTebSi? miuTiTe amis ori mizezi.
1 1.
1 2.
24 gafrindi, arwivo, gafrindi
10. ipove da amoiwere is sityvebi, romlebic giCvenebs, Tu ra lamazi iyo ca gaTenebisas.
1
11. ra mniSvneloba aqvs miniWebuli amomaval mzes am moTxrobaSi?
A man frenis instinqti gauRviZa arwivs.
B is zecaSi mefobda.
C arwivis bumbuls aTbobda.
D is mTis bilikebs anaTebda.
12. glexis megobris qceva gviCvenebs, rogori kaci iyo igi.
Camoayalibe, rogori adamiani iyo is da misi romeli saqcieli adasturebs Sens azrs.
2
9uzarmazari kbilis saidumlo
namarxi ewodeba im arsebebisa Tu mcenareebis naSTebs,
romlebic dedamiwaze mravali wlis win arsebobdnen.
aTasobiT welia adamianebi pouloben namarxebs kldeebSi,
ferdobebze da tbebis maxloblad. dReisaTvis CvenTvis
cnobilia, rom am namarxebidan zogi dinozavrebisa iyo.
uzarmazari kbilis saidumlo
didi xnis win adamianebs, romlebic didi zomis namarxebs po-
ulobdnen, warmodgenac ki ar hqondaT, Tu ra iyo es. zogi fiqrobda,
rom didi Zvlebi uzarmazar cxovelebs ekuTvnoda, romlebic maT
nanaxi hyavdaT, an romelTa Sesaxebac waekiTxaT, magaliTad, rogoricaa
hipopotami an spilo. magram adamianebis mier aRmoCenili zogierTi
Zvali imdenad didi iyo, rom yvelaze didi hipopotamisa Tu spilosic
ver iqneboda. swored am uzarmazari Zvlebis gamo iyo, rom zogierT
adamians goliaTebis arsebobisa sjeroda.
10 uzarmazari kbilis saidumlo
aseulobiT wlis win safrangeTSi erT kacs, saxelad bernar palisis,
gansxvavebuli idea gauCnda. is cnobili meTune iyo. qoTnebis keTebisas,
man TixaSi bevri patara namarxi SeniSna. palisim Seiswavla namarxebi
da dawera, rom isini cocxal arsebaTa naSTebi iyo. es siaxles ar
warmoadgenda, magram bernar palisim imis Sesaxebac dawera, rom am
arsebaTagan zogi dedamiwaze ukve aRar cxovrobda. isini mTlianad
gamqraliyvnen. isini gadaSendnen.
dajildovda bernar palisi am aRmoCenis gamo? ara! is cixeSi Casves
misi ideebis gamo.
drois gasvlasTan erTad, xalxisTvis ufro misaRebi gaxda axali
ideebi imasTan dakavSirebiT, Tu rogori SeiZleboda yofiliyo samyaro
didi xnis win.
mogvianebiT, me-19 saukunis 20-ian wlebSi, inglisSi uzarmazari
namarxi kbili aRmoaCines. fiqroben, rom meri en mentelma, namarxTa
eqspertis, gideon mentelis meuRlem, seirnobisas SeniSna raRac, rac
Zalian hgavda uzarmazar qvis kbils.
meri en menteli mixvda, rom es didi
kbili namarxi iyo da is qmars saxlSi
wauRo.
rodesac gideon mentelma na-
marxi kbili naxa, man ifiqra, rom is
balaxismWamels ekuTvnoda, radgan is
brtyeli da wawvetebuli iyo. kbili
sakvebis ReWvisagan gacveTiliyo.
TiTqmis spilos kbilis sididisa iyo,
magram spilos kbils ar hgavda.
naturaluri zomis namarxi kbilis Canaxati
11uzarmazari kbilis saidumlo
iguana
gideon mentelma icoda, rom qvis nawilebi, romlebic kbils axlda,
Zalian Zveli iyo. man isic icoda, rom es iyo qvis saxeoba, romelSic
qvewarmavalTa namarxebi aRmoaCines. SeiZleboda imis daSveba, rom kbili
ekuTvnoda uzarmazar balaxismWamel qvewarmavals, romelic saWmels Re-
Wavda? iyo ki es qvewarmavlis saxeoba, romelic ukve aRar cxovrobda
dedamiwaze?
gideon mentelisaTvis es didi kbili Tavsatexad iqca. arc erTi
misTvis cnobili qvewarmavali ar ReWavda sakvebs. qvewarmavlebi ise
sanslavdnen TavianT sakvebs, rom maT kbilebi ar ecviTebodaT. es nam-
dvili gamocana iyo.
gideon mentelma kbili londonSi, muzeumSi waiRo da sxva mec-
nierebs aCvena. arc erTi maTgani ar daeTanxma gideon mentels, rom es
SeiZleba giganturi qvewarmavlis kbili yofiliyo.
gideon menteli cdilobda iseTi qvewarmavlis povnas, romelsac am
uzarmazari kbilis msgavsi kbili eqneboda. magram didi xnis manZilze
man veraferi naxa. erT dRes is Sexvda mecniers, romelic iguanebs
Seiswavlida. iguana didi zomis balaxismWameli qvewarmavalia, romelic
centralur da samxreT amerikaSi binadrobs. is SeiZleba or metrze
didic gaizardos. mecnierma gideon mentels iguanas kbili aCvena. ro-
gorc iqna! es iyo cocxali qvewarmavlis kbili, romelic am idumalebiT
mocul kbils hgavda. magram namarxi kbili gacilebiT didi iyo.
iguanas naturaluri zomis kbilis
Canaxati gideon mentelis dRiuridan
12 uzarmazari kbilis saidumlo
maSin gideon mentelma miiCnia, rom namarxi kbili ekuTvnoda cxov-
els, romelic iguanas hgavda. oRond is ori metris ki ara, aramed,
gideon mentelis varaudiT, ocdaaTi metris simaRlis unda yofiliyo.
man Tavis arsebas iguanodoni daarqva, rac `iguanas kbils~ niSnavs.
gideon mentels ar hqonia iguanodonis mTeli ConCxi. magram Zvlebis
mixedviT, romlebic man wlebis manZilze Seagrova, is cdilobda, war-
moedgina, Tu rogor gamoiyureboda iguanodoni. misi azriT, Zvlebi
imaze miuTiTebda, rom es arseba oTx fexze dadioda. is fiqrobda, rom
wvetiani Zvali rqa iyo. man daxata iguanodoni cxvirze rqiT.
gideon mantelis azriT, iguanodoni ase gamoiyureboda.
13uzarmazari kbilis saidumlo
wlebis Semdeg iguanodonis ramdenime mTliani ConCxi aRmoaCines.
isini mxolod cxra metris sigrZis iyo. Zvlebis mixedviT gairkva, rom
iguanodoni zogjer ukana fexebzec dadioda. is, rac gideon mentels
cxvirze amozrdili rqa egona, sinamdvileSi aRmoCnda wanazardi `cera
TiTze~. am aRmoCenebis safuZvelze, mecnierTa azri iguanodonis
garegnobis Sesaxeb Seicvala.
gideon mentelma ramdenime Secdoma dauSva, magram
man mniSvnelovani aRmoCena gaakeTa _ gamoTqva
azri, rom namarxi kbili ekuTvnoda mce-
narismWamel qvewarmavals. is mravali wlis
manZilze agrovebda faqtebs da mtki-
cebulebas, rom daesabuTebina
Tavisi ideebis WeSmariteba. Ta-
visi swori mignebebiT gideon
menteli iyo pirveli, vinc
xalxs daanaxa, rom didi xnis
win dedamiwaze uzarmazari
qvewarmavlebi cxovrobdnen,
romlebic Semdeg gadaSendnen.
aseulobiT wlis win ber-
nar palisi cixeSi Casves imis gamo,
rom man daaxloebiT igive Tqva.
gideon mentelma ki saxeli gaiTqva. misma aRmoCenam interesi gauRviZa
xalxs, ufro meti gaegoT am uzarmazari qvewarmavlebis Sesaxeb.
1842 wels mecnierma riCard ouenma gadawyvita, rom am gadaSenebul
qvewarmavlebs saxeli unda hqonodaT da maT dinozavriebi uwoda, rac
`Semzaravad did xvliks~ niSnavs. dRes maT dinozavrebs vuwodebT.
Tanamedrove mecnierTa azriT, iguanodoni ase gamoiyureboda.
13uzarmazari kbilis saidumlo
SekiTxvebi uzarmazari kbilis saidumlo
1. ra aris namarxi?
A kldeebisa da ferdobebis zedapiri
B goliaTis Zvlebi
C uZvelesi cocxali arsebebis naSTebi
D spiloebis kbilebi
2. teqstis mixedviT, didi xnis win, ratom sjeroda zogierT adamians goliaTebis arsebobis?
1
3. sad ipova bernar palisim namarxebi?
A ferdobebze
B TixaSi
C mdinaris napiras
D bilikze
14 uzarmazari kbilis saidumlo
4. ra iyo bernar palisis axali idea?
1
5. ratom Casves bernar palisi cixeSi?
A xalxisTvis miuRebeli iyo axali ideebi.
B man Tavisi ideebi gideon mentelisagan aiRo.
C man patara namarxebi Tavis gakeTebul qoTnebSi Catova.
D namarxebis Seswavla safrangeTSi akrZaluli iyo.
6. vin ipova namarxi kbili inglisSi?
A bernar palisim
B meri en mentelma
C riCard ouenma
D gideon mentelma
15uzarmazari kbilis saidumlo
7. ra icoda gideon mentelma qvewarmavlebis Sesaxeb iseTi, ris gamoc namarxi kbili misTvis Tavsatexad iqca?
A qvewarmavlebs ar hqondaT kbilebi.
B qvewarmavlebi kldeebis qveS aRmoaCines.
C qvewarmavlebi didi xnis win cxovrobdnen.
D qvewarmavlebi TavianT sakvebs dauReWavad sanslavdnen.
8. gideon menteli fiqrobda, rom SesaZloa, kbili ekuTvnoda gansxvavebuli tipis cxovels. Seavse cxrili imis saCveneblad, Tu ratom fiqrobda igi ase.
cxovelis tipi ratom fiqrobda ase
balaxismWameli kbili iyo brtyeli da wawvetebuli
1 uzarmazari arseba
1 qvewarmavali
16 uzarmazari kbilis saidumlo
9. ratom waiRo gideon mentelma kbili muzeumSi?
A raTa ekiTxa, muzeums xom ar ekuTvnoda es namarxi.
B raTa daemtkicebina, rom is namarxebis specialisti iyo.
C raTa gaego, ras fiqrobdnen mecnierebi misi ideis Sesaxeb.
D raTa muzeumSi es kbili sxva kbilebisaTvis Seedarebina.
10. mecnierma gideon mentels iguanas kbili aCvena. ratom iyo es mniSvnelovani gideon mentelisaTvis?
1
11. ra gamoiyena gideon mentelma, rodesac cdilobda warmoedgina, Tu rogor gamoiyureboda iguanodoni?
A mis mier Segrovebuli Zvlebi
B sxva mecnierTa ideebi
C suraTebi wignebidan
D sxva qvewarmavalTa kbilebi
17uzarmazari kbilis saidumlo
12. Sexede iguanodonis or suraTs. ris gagebaSi gexmareba isini?
2
13. gviandelma aRmoCenebma daadastura, rom gideon menteli iguanodonis garegnobasTan dakavSirebiT cdeboda. Seavse cxrilSi carieli adgilebi.
rogor gamoiyureboda iguanodoni gideon mentelis azriT
rogor gamoiyureboda iguan-odoni Tanamedrove mecnierTa azriT
1 iguanodoni oTx fexze dadioda.
1 iguanodons hqonda wanazardi cera TiTze.
1 iguanodonis simaRle 30 metri iyo.
uzarmazari kbilis saidumlo
14. ra aRmoCnda iseTi, ramac dagvanaxa, rom gideonis azri iguanodonis garegnobis Sesaxeb mcdari iyo?
A sxva namarxi kbilebi
B mecnieruli Canaxatebi
C cocxali iguanodonebi
D mTliani ConCxebi
SeCerdibukletis es nawili dasrulda. Sewyvite muSaoba.
erTdRia
ni l
aSqr
obis
as r
om
usia
movneb
ebis
gan
daz
Rveuli
iyo
FlaSqroba adrianad daiwye. maSin bevri
dro geqneba gasarTobad da Sinac daRamebamde
dabrundebi.
FsalaSqro bilikebiT iare, Tu garemos ar
icnob.
FSearCie siarulis tempi. nu ivli Zalian
swrafad, Zala rom ar gamogelios. fexi auwyve
Seni jgufis yvelaze nela mosiarule wevrs.
Fsiarulisas frTxilad iyavi. daakvirdi
sagnebs, romlebsac SeiZleba siarulisas fexi
wamohkra, magaliTad, moryeul qvebs, foTlebis
grovas da joxebs. nela iare mosipul adgilebze.
Tuki wyalSi gavla giwevs, winaswar unda icode,
ramdenad Rrmaa is.
FufrTxildi gareul cxovelebs.
frTxilad iyavi fexis dadgmisas, qvebis
an joxebis miwidan aRebisa da dajdomisas.
axlos nu mixval gareul cxovelebTan.
isini SeiZleba sayvarlad da uwyinrad
gamoiyurebodnen, magram aravin icis,
rodis rogor moiqcevian. miT umetes,
rom TavianT sacxovreblebs isini Zalian
fxizlad darajoben.
mniSvnelovania: vinmes daubare, sad
midixar laSqrobaSi da daaxloebiT rodis
dabrundebi. es dagexmareba, Tuki raRac
gansakuTrebuli moxda an rame SegemTxva. masve
Seatyobine, roca dabrundebi.
G G
G G
G G
G G
G G
rac mTavaria, ar dagaviwydes, rom laSqrobaSi
gasarTobad midixar. roca qalaqgareT xar,
isiamovne. daakvirdi yvel
afers, rac sainteresoa
Sens garSemo, Seiswavle axal
i adgilebi,
mcenareebi da cxovelebi. daafase ama Tu im
mxaris, bunebis mSveniereba. amasTanave laSqroba
SenTvis kargi gamajansaRebel
i varjiSic unda iyos!
PerTdRia
ni l
aSqr
obis
dag
egmva
FairCie iseTi adgili, sadac wasvl
a saxaliso da
saintereso iqneba. Tu l
aSqrobaSi jgufi midis,
marSrutis SerCevisas
yvel
a wevris interesi
gaiTvaliswine.
Fgaarkvie, ra manZil
i unda dafaro l
aSqrobisas
da daaxl
oebiT ra dro dasWirdeba amas.
FgaiTvaliswine, rogori
amindia wasvl
isas,
agreTve rogoria amindis uaxloesi prognozi.
amindis gaTvaliswinebiT dagegme laSqroba da
SearCie tansacmelic.
Fmsubuqad aRiWurve. ris waRebasac laSqrobaSi
apireb, mZime ar unda iyos (ixile laSqrobaSi
gamosadegi nivTebis nusxa).
laS
qrobaS
i dag
Wir
deb
a o didi raodenobiT wyali _
wyurvilma rom ar Segawuxos.
o saWmel
i _ noyieri mSral
i sakvebi an
msubuqi sauzme.
o pirveli samedicino daxmarebis sagnebi _
gamogadgeba, Tu wyl
uli gagiCnda, raime
gageWra an gagekawra.
o mwerebis sawinaaRmdego saSual
ebebi _
nakbenebisagan Tavis dasacavad (magal
iTad,
baRlinjoebis, futkrebis, koRoebis da
buzebis).
o erTi wyvil
i zedmeti winda _ SeiZl
eba fexi
dagisveldes.
o sastveni _ gamogadgeba, Tu marto midixar.
sami mokl
e dastvena niSnavs, rom raRac
giWirs da daxmarebas iTxov.
o ruka da kompasi _ Zalian gamosadegia
rTuli laSqrobebis dros.
gaer
Te e
rTdRia
n l
aSqr
oba
Sigin
da
gaerTo d
a dro
sai
nter
esod g
aatar
o u
qme dRes
an
ardad
egeb
ze?
qalaqgareT drois gatarebis yvel
aze karg
SesaZleblobas laSqroba gaZlevs. misi yvel
aze
popularuli saxeoba ki erTdRiani laSqrobaa.
igi arc bevr dros moiTxovs da arc
specialur aRWurvilobas saWiroebs.
erTdRia
ni l
aSqr
oba
sas
iamo
vnoa
da
Tan
kar
gi
varjiS
ic a
ris
!arCevani Senzea! Sen TviTon SegiZlia
airCio, sad da ramdeni xniT waxvide,
ramdenad swrafad ginda iaro. Sen SegiZlia
ubral
od iseirno da datkbe bunebiT, an
Tavi gamoscado rTul, cicabo salaSqro
bilikebze. es Senzea damokidebuli!
daakvirdi saintereso
siaxleebs! laSqroba migiyvans iseT
adgilebSi, sadac sxvanairad ver moxvdebodi.
SegiZlia ewvio lamaz mxareebs da mimzidveli
xedebis cqeriT datkbe, moinaxulo Soreuli
adgilebi, sadac mimaluli veli, CanCqeri an
gamoqvabuli SeiZl
eba aRmoaCino. laSqroba
SesaZleblobas gaZl
evs naxo SenTvis ucnobi
mcenareebi, gareuli frinvelebi da cxovelebi,
an iqneb Zvel
nagebobaTa nangrevebs da im
adamianTa nivTebsac waawyde, didi xnis
win rom cxovrobdnen.
iyavi fiz
iku
rad Zl
ieri!
siaruli varjiSis saukeTeso saSual
ebaa.
ase rom, laSqrobebSi sistematuri
monawil
eoba dagexmareba, SeinarCuno
janmrTel
oba. laSqrobisas fiqris,
aseve sasiamovnod modunebis saSual
eba
geZl
eva. laSqroba megobrebTan
da ojaxis wevrebTan erTad drois
gatarebis mSvenieri SesaZleblobac aris,
an ubral
od cota xniT ganmartoebis
saSual
ebaa, roca SegiZlia bunebas
daakvirde da datkbe
gamoik
vlie s
aTvalTvalo g
ora
saTvalTvalo goris ruka da cxril
i giCvenebs, rogor airCio erTdRiani
laSqrobis marSruti, romelic yvel
aze metad
mogewoneba da saSual
ebas mogcems, naxo da
gaakeTo is, rac gsurs. es ruka gaswavlis,
rogor moawyo erTdRiani laSqroba Sens
sacxovrebel
adgilTan axlos.
air
Cie
mar
Sru
ti!
gamoiyene Cven mier
SemoTavazebul
i erT-erTi
marSruti an Seni sakuTari
marSruti Seadgine.
frinvelebis
nakrZali
piknikis
adgili
bayayebis
yure
marSrutebis
dasawyisi
saTva
lTva
lo g
ora
TavgadasavlebiT aRsavse laSqroba
qvis Zveli
cixe-simagre
saTvalTvalo
gora
sadguri
cxril
isaxeli
marSruti
dro
sirTule
aRwera
frinvelebis
biliki
2 saaTi
advili
wris dartyma
frinvelebis
nakrZalisaTvis
goraze
laSqroba
2-2,5 saaTi
_ erTi gza
rTuli
saTvalTvalo
goraze asvl
a da
iqidan gadmoxedva
gza
bayayebis
yurisken
3 saaTi
saSual
olaSqroba
bayayebis
yuresTan piknikis
mosawyobad
saTval-
Tvalo
goris wre
5 saaTi
saSual
olaSqroba
saTvalTvalo
goris garSemo
qvis Zvel
i cixe-
simagrisken
15erTdRiani laSqroba
SekiTxvebi gaerTe qalaqgareT
amoiRe furceli, romlis saTauria `gaerTe qalaqgareT~.
aq dasmuli kiTxvebi exeba swored am furcels.
awie xeli, Tu es furceli ara gaqvs.
1. ra aris is mTavari informacia, romelsac Sen teqstis es
nawili gawvdis laSqrobis Sesaxeb?
A laSqroba Zviri jdeba da saxifaToa.
B laSqroba cxovelebis naxvis saukeTeso saSualebaa.
C laSqroba gamajansaRebeli da gamaxalisebelia.
D laSqrobaSi wasvla mxolod specialistebs SeuZliaT.
2. teqstis mixedviT daasaxele is ori saintereso ram, risi naxvac SegiZlia erTdRiani laSqrobisas.
1 1.
2.
3. teqstis mixedviT, ra aris is ori ram, rac unda gaxsovdes, roca laSqrobaSi jgufTan erTad midixar?
1 1.
1 2.
16 erTdRiani laSqroba
4. teqstis romeli nawili gafrTxilebs, rom laSqrobisTvis tansacmeli amindis gaTvaliswinebiT unda SearCio?
A gaerTe erTdRian laSqrobaSi
B erTdRiani laSqrobis dagegmva
C laSqrobaSi dagWirdeba
D laSqrobisas usiamovnebebisagan dazRveuli rom iyo
Caxede teqstis im nawils, romlis saTauria `laSqrobaSi dagWirdeba~ da upasuxe me-5 da me-6 SekiTxvebs.
5. ratom unda waiRo laSqrobaSi zedmeti winda?
A SeiZleba fexi dagisveldes
B SeiZleba acivdes
C SeiZleba wyluli gagiCndes
D megobrisaTvis
6. rogor unda moiqce, Tu laSqrobaSi raime gagiWirda?
A unda SeWamo noyieri saWmeli
B sastveniT samjer unda daustvino
C unda waisva mwerebis sawinaaRmdego saSualebebi
D rac SeiZleba xmamaRla unda iyviro da ase iTxovo Svela
erTdRiani laSqrobisas rom usiamovnebebisgan dazRveuli iyo
FlaSqroba adrianad daiwye. maSin bevri dro geqneba gasarTobad da Sinac daRamebamde dabrundebi.
FsalaSqro bilikebiT iare, Tu garemos ar icnob.
FSearCie siarulis tempi. nu ivli Zalian swrafad, Zala rom ar gamogelios. fexi auwyve Seni jgufis yvelaze nela mosiarule wevrs.
Fsiarulisas frTxilad iyavi. daakvirdi sagnebs, romlebsac SeiZleba siarulisas fexi wamohkra, magaliTad, moryeul qvebs, foTlebis grovas da joxebs. nela iare mosipul adgilebze. Tuki wyalSi gavla giwevs, winaswar unda icode, ramdenad Rrmaa is.
FufrTxildi gareul cxovelebs. frTxilad iyavi fexis dadgmisas, qvebis an joxebis miwidan aRebisa da dajdomisas. axlos nu mixval gareul cxovelebTan. isini SeiZleba sayvarlad da uwyinrad gamoiyurebodnen, magram aravin icis, rodis rogor moiqcevian. miT umetes, rom TavianT sacxovreblebs isini Zalian fxizlad darajoben.
mniSvnelovania: vinmes daubare, sad midixar laSqrobaSi da daaxloebiT rodis dabrundebi. es dagexmareba, Tuki raRac gansakuTrebuli moxda an rame SegemTxva. masve Seatyobine, roca dabrundebi.
G G G G G G G G G G rac mTavaria, ar dagaviwydes, rom laSqrobaSi gasarTobad midixar. roca qalaqgareT xar, isiamovne. daakvirdi yvelafers, rac sainteresoa Sens garSemo, Seiswavle axali adgilebi, mcenareebi da cxovelebi. daafase ama Tu im mxaris, bunebis mSveniereba. amasTanave laSqroba SenTvis kargi gamajansaRebeli varjiSic unda iyos!
PerTdRiani laSqrobis dagegmva
FairCie iseTi adgili, sadac wasvla saxaliso da saintereso iqneba. Tu laSqrobaSi jgufi midis, marSrutis SerCevisas yvela wevris interesi
gaiTvaliswine.
Fgaarkvie, ra manZili unda dafaro laSqrobisas
da daaxloebiT ra dro dasWirdeba amas.
FgaiTvaliswine, rogori amindia wasvlisas, agreTve rogoria amindis uaxloesi prognozi. amindis gaTvaliswinebiT dagegme laSqroba da
SearCie tansacmelic.
Fmsubuqad aRiWurve. ris waRebasac laSqrobaSi apireb, mZime ar unda iyos (ixile laSqrobaSi gamosadegi nivTebis nusxa).
laSqrobaSi dagWirdeba o didi raodenobiT wyali _
wyurvilma rom ar Segawuxos.
o saWmeli _ noyieri mSrali sakvebi an msubuqi sauzme.
o pirveli samedicino daxmarebis sagnebi _ gamogadgeba, Tu wyluli gagiCnda, raime gageWra an gagekawra.
o mwerebis sawinaaRmdego saSualebebi _ nakbenebisagan Tavis dasacavad (magaliTad, baRlinjoebis, futkrebis, koRoebis da buzebis).
o erTi wyvili zedmeti winda _ SeiZleba fexi dagisveldes.
o sastveni _ gamogadgeba, Tu marto midixar. sami mokle dastvena niSnavs, rom raRac giWirs da daxmarebas iTxov.
o ruka da kompasi _ Zalian gamosadegia rTuli laSqrobebis dros.
gaerTe erTdRian laSqrobaSiginda gaerTo da dro
sainteresod gaataro uqme dRes an ardadegebze?
qalaqgareT drois gatarebis yvelaze karg SesaZleblobas laSqroba gaZlevs. misi yvelaze popularuli saxeoba ki erTdRiani laSqrobaa.
igi arc bevr dros moiTxovs da arc specialur aRWurvilobas saWiroebs.
17erTdRiani laSqroba
Caxede teqstis im nawils, romlis saTauria `laSqrobisas usiamovnebebisgan dazRveuli rom iyo~ da upasuxe me-7 da me-8 SekiTxvebs.
7. rogor unda moiqce, male rom ar daiRalo?
A laSqroba adrianad unda daiwyo
B salaSqro bilikebiT unda iaro
C siarulis tempi unda SearCio
D siarulisas frTxilad unda iyo
8. ratom aris mniSvnelovani vinmes daubaro, Tu rodis apireb laSqrobidan dabrunebas?
1
erTdRiani laSqrobisas rom usiamovnebebisgan dazRveuli iyo
FlaSqroba adrianad daiwye. maSin bevri dro geqneba gasarTobad da Sinac daRamebamde dabrundebi.
FsalaSqro bilikebiT iare, Tu garemos ar icnob.
FSearCie siarulis tempi. nu ivli Zalian swrafad, Zala rom ar gamogelios. fexi auwyve Seni jgufis yvelaze nela mosiarule wevrs.
Fsiarulisas frTxilad iyavi. daakvirdi sagnebs, romlebsac SeiZleba siarulisas fexi wamohkra, magaliTad, moryeul qvebs, foTlebis grovas da joxebs. nela iare mosipul adgilebze. Tuki wyalSi gavla giwevs, winaswar unda icode, ramdenad Rrmaa is.
FufrTxildi gareul cxovelebs. frTxilad iyavi fexis dadgmisas, qvebis an joxebis miwidan aRebisa da dajdomisas. axlos nu mixval gareul cxovelebTan. isini SeiZleba sayvarlad da uwyinrad gamoiyurebodnen, magram aravin icis, rodis rogor moiqcevian. miT umetes, rom TavianT sacxovreblebs isini Zalian fxizlad darajoben.
mniSvnelovania: vinmes daubare, sad midixar laSqrobaSi da daaxloebiT rodis dabrundebi. es dagexmareba, Tuki raRac gansakuTrebuli moxda an rame SegemTxva. masve Seatyobine, roca dabrundebi.
G G G G G G G G G G rac mTavaria, ar dagaviwydes, rom laSqrobaSi gasarTobad midixar. roca qalaqgareT xar, isiamovne. daakvirdi yvelafers, rac sainteresoa Sens garSemo, Seiswavle axali adgilebi, mcenareebi da cxovelebi. daafase ama Tu im mxaris, bunebis mSveniereba. amasTanave laSqroba SenTvis kargi gamajansaRebeli varjiSic unda iyos!
PerTdRiani laSqrobis dagegmva
FairCie iseTi adgili, sadac wasvla saxaliso da saintereso iqneba. Tu laSqrobaSi jgufi midis, marSrutis SerCevisas yvela wevris interesi
gaiTvaliswine.
Fgaarkvie, ra manZili unda dafaro laSqrobisas
da daaxloebiT ra dro dasWirdeba amas.
FgaiTvaliswine, rogori amindia wasvlisas, agreTve rogoria amindis uaxloesi prognozi. amindis gaTvaliswinebiT dagegme laSqroba da
SearCie tansacmelic.
Fmsubuqad aRiWurve. ris waRebasac laSqrobaSi apireb, mZime ar unda iyos (ixile laSqrobaSi gamosadegi nivTebis nusxa).
laSqrobaSi dagWirdeba o didi raodenobiT wyali _
wyurvilma rom ar Segawuxos.
o saWmeli _ noyieri mSrali sakvebi an msubuqi sauzme.
o pirveli samedicino daxmarebis sagnebi _ gamogadgeba, Tu wyluli gagiCnda, raime gageWra an gagekawra.
o mwerebis sawinaaRmdego saSualebebi _ nakbenebisagan Tavis dasacavad (magaliTad, baRlinjoebis, futkrebis, koRoebis da buzebis).
o erTi wyvili zedmeti winda _ SeiZleba fexi dagisveldes.
o sastveni _ gamogadgeba, Tu marto midixar. sami mokle dastvena niSnavs, rom raRac giWirs da daxmarebas iTxov.
o ruka da kompasi _ Zalian gamosadegia rTuli laSqrobebis dros.
gaerTe erTdRian laSqrobaSiginda gaerTo da dro
sainteresod gaataro uqme dRes an ardadegebze?
qalaqgareT drois gatarebis yvelaze karg SesaZleblobas laSqroba gaZlevs. misi yvelaze popularuli saxeoba ki erTdRiani laSqrobaa.
igi arc bevr dros moiTxovs da arc specialur aRWurvilobas saWiroebs.
erTdRiani laSqroba
9-12 kiTxvebze pasuxisas gamoiyene informacia teqstis im nawilidan, romlis saTauria `laSqroba saTvalTvalo goraze~.
9. romeli marSruti unda airCio, Tu ginda, rom laSqroba xanmokle iyos?
A frinvelebis biliki
B laSqroba saTvalTvalo goraze
C gza bayayebis yurisaken
D saTvalTvalo goris wre
10. rogori adamianebi SeZleben laSqrobaSi wasvlas saTvalTvalo goraze?
A adamianebi, romlebic Cqaroben
B adamianebi, romlebsac bavSvebi axlavT
C adamianebi, romelbsac uyvarT frinvelebze dakvirveba
D Zlieri da janmrTeli adamianebi
19erTdRiani laSqroba
11. ra aris is ori ram, rasac marSrutebis cxrilis daxmarebiT
gaigeb?
1 1.
1 2.
12. gamoiyene saTvalTvalo goris ruka da marSrutebis cxrili laSqrobis dasagegmad. miuTiTe, romel marSruts airCevdi.
_________ frinvelebis biliki
_________ laSqroba saTvalTvalo goraze
_________ gza bayayebis yurisaken
_________ saTvalTvalo goris wre
moZebne teqstSi imis ori mizezi, Tu ratom airCie es marSruti.
1 1.
1 2.
3mtris namcxvari
mtris namcxvariderek mansoni
ilustrirebulia tara kalahan kingis mier
mSvenieri zafxuli iyo, vidre aleqsandre Cemi saukeTeso megobris,
lukas mezoblad gadmovidoda. aleqsandre ar momwonda. man wveuleba
gamarTa da arc ki dampatiJa. Cemi saukeTeso megobari luka ki dapatiJa.
mteri arasdros myolia, vidre aleqsandre ar gadmovida Cvens
mezoblad. mamaCemma miTxra,
rom Cems asakSi masac hyavda
mtrebi. magram man icoda,
rogor moeSorebina isini
Tavidan.
mamam receptebis wigni-
dan qaRaldis erTi gacre-
cili nagleji amoaZvrina.
_ `mtris namcxvari~, _
ganacxada man kmayofilebiT.
albaT gainteresebT, da-
namdvilebiT ras warmoad-
gens `mtris namcxvari~. ma-
mam miTxra, rom recepti
saidumlos warmoadgenda da
ar SeeZlo misi gamxela. Sevexvewe, sul cota ram mainc eTqva CemTvis.
_ ai, ras getyvi, daviT, _ miTxra man, _ `mtris namcxvari~ aris
mtris Tavidan moSorebis yvelaze swrafi saSualeba.
aman damafiqra. ra sazizRar raRaceebs Cavyridi `mtris namcxvarSi~?!
mamas Wiayelebi da kenWebi mivutane, magram ukan damibruna.
4 mtris namcxvari
gareT gavedi saTamaSod. am xnis ganmavlobaSi sul miyuradebuli
viyavi, ras akeTebda mama samzareuloSi. yvelafris miuxedavad, es
SeiZleboda didebuli zafxuli yofiliyo.
Sevecade, warmomedgina, ra saSineli suni unda hqonoda `mtris
namcxvars~. magram irgvliv namdvilad mSvenieri surneli trialebda.
SemiZlia mogaxsenoT, rom is Cveni samzareulodan gamodioda. cota
davibeni.
Sevedi, mamaCemisaTvis rom mekiTxa, ra xdeboda. SeuZlebelia, `mtris
namcxvars~ aseTi kargi suni hqonoda. magram mamaCemi gamWriaxi kaci iyo.
`cudi suni rom hqondes, Seni mteri mas xom ar SeWamda~, _ miTxra
man. danamdvilebiT SemeZlo meTqva, rom es namcxvari adrec hqonda
gakeTebuli.
Rumelma zuzuni daiwyo. mamam moxerxebuli moZraobiT gamoiRo
namcxvari Rumelidan. is sakmaod madisaRmZvrelad gamoiyureboda! Tan-
daTan raRacas vxvdebodi.
magram mainc ar viyavi darwmunebuli, es `mtris namcxvari~ rogor
gaakeTebda Tavis saqmes. sinamdvileSi ras uzamda mtrebs? iqneb Tmebs
gaacvenda, an pirSi cud suns gauCenda? mamaCems vkiTxe, magram TiTqos
arc gaugonia.
vidre namcxvari grildeboda, mamam damariga, ra unda gamekeTebina.
man CamCurCula: `am namcxvarma rom imoqmedos, erTi dRe Sens mter-
Tan erTad unda gaataro. metic, kargad unda moepyro. es advili ar
aris. magram mxolod am Sem-
TxvevaSi gaakeTebs `mtris nam-
cxvari~ Tavis saqmes. darwmu-
nebuli xar, rom amas SeZleb?~
ra Tqma unda, darwmunebu-
li viyavi.
amgvarad, erTi dRe aleq-
sandresTan erTad unda ga-
metarebina da Semdeg is Cemi
cxovrebidan gaqreboda. velo-
sipediT mis saxls mivadeqi da
karze davakakune.
aleqsandrem kari gamiRo.
is, gaocebuli Canda.
5mtris namcxvari
_ SegiZlia, gamoxvide da erTad viTamaSoT? _ vkiTxe me.
is dabneuli gamoiyureboda.
_ waval, dedas vkiTxav, _ Tqva man. ukan fexsacmelebiT xelSi dab-
runda.
cota xans velosipedebiT viseirneT, mere cota vWameT. Wamis Semdeg
ki Cems saxlSi wavediT.
ucnauria, magram Cems mterTan erTad kargad verTobodi. amas
mamaCems rogor vetyodi, man xom imdeni iSroma namcxvris gamosacxobad.
Cven vTamaSobdiT, vidre mamaCemma sadilze dagviZaxa.
mamam Cemi sayvareli saWmeli moamzada. es aleqsandres sayvareli
saWmelic aRmoCnda! iqneb aleqsandre arc iseTi cudi biWi iyo. imaze
fiqri daviwye, iqneb `mtris namcxvari~ saerTodac dagveviwyebina.
_ mama, _ vTqvi me, _ namdvilad kar-
gia axali megobris SeZena.
vcdilobdi, meniSnebina misTvis, rom
aleqsandre aRar iyo Cemi mteri. mamam ki
mxolod gaiRima da Tavi damiqnia. mgoni,
ifiqra, rom Tavs vikatunebdi.
magram sadilis Semdeg mamam nam cxvari
gamoitana. namcxvari ulufebad sam TefS-
ze gaanawila, erTi me momawoda da erTi
_ aleqsandres.
_ vaah! _ wamoiZaxa aleqsandrem nam-
cxvris danaxvaze.
Zalian SemeSinda . ar mindoda,
aleqsandres `mtris namcxvari~ eWama! is xom Cemi megobari iyo!
_ ar SeWamo! _ viyvire, _ cudia!
aleqsandres Cangali pirTan gauSeSda. gaocebulma Semomxeda. me
gulze momeSva. me is gadavarCine.
6 mtris namcxvari
_ aseTi cudi Tua, _ ikiTxa aleqsandrem, _ maSin mamaSenma ratom
SeWama ukve naxevari?
marTlac, mamaCemi `mtris namcxvars~ Wamda.
_ kargi ramea, _ Caiburtyuna mamam. vijeqi da vuyurebdi, rogor
miirTmevdnen namcxvars. arc erTs ar cvioda Tma! namcxvari momwamvleli
ar Canda, amitom cota mec gavsinje. ugemrielesi iyo!
desertis Semdeg, meore dilisaTvis, aleqsandrem Tavis saxlSi dam-
patiJa.
rac Seexeba `mtris namcxvars~, axlac ar vici, rogor mzaddeba.
axlac mainteresebs, mtrebs is marTla ezizRebaT, marTla scvivaT Tmebi
Tu pirSi cudi suni uCndebaT. ar vici, odesme Tu miviReb pasuxs am
kiTxvaze, radgan sul axlaxan me Cemi saukeTeso mteri davkarge.
5mtris namcxvari
SekiTxvebi mtris namcxvari
1. vin hyveba ambavs?
A aleqsandre
B mama
C luka
D daviTi
2. moTxrobis dasawyisSi ratom fiqrobda daviTi, rom aleqsandre misi mteri iyo?
1
3. dawere erTi ram, rac, daviTis azriT, `mtris namcxvris~ SemadgenlobaSi unda yofiliyo.
1
6 mtris namcxvari
4. moZebne moTxrobaSi is adgili, romlis gaswvriv gamosaxulia namcxvris naWeri:ratom fiqrobda daviTi, rom mas didebuli zafxuli eqneboda?
A mas moswonda gareT TamaSi.
B is aRfrTovanebuli iyo mamis gegmiT.
C man axali megobari SeiZina.
D mas undoda `mtris namcxvris~ gasinjva.
5. ra grZnoba daeufla daviTs, rodesac pirvelad `mtris namcxvris~ suni igrZno? axseni, ratom gauCnda mas es grZnoba.
2
6. daviTis azriT, ra moxdeboda, rodesac misi mteri `mtris namcxvars~ SeWamda?mi uT iTe erTi ram.
1
7mtris namcxvari
7. mamis TqmiT, romeli ori piroba unda Seesrulebina daviTs imisaTvis, rom `mtris namcxvars~ Tavisi saqme gaekeTebina?
2
8. ratom wavida daviTi aleqsandres saxlSi?
A aleqsandre sadilze rom daepatiJebina..
B aleqsandresTvis rom eTxova, lukasTvis Tavi daenebebina.
C aleqsandre saTamaSod rom daepatiJebina.
D aleqsandresTvis rom eTxova, misi megobari gamxdariyo.
9. riT gaakvirva daviTi aleqsandresTan gatarebulma dRem?
1
8 mtris namcxvari
10. ratom daiwyo sadilis dros daviTma fiqri imaze, rom mas da mamamiss unda daeviwyebinaT `mtris namcxvari~?
A daviTs ar undoda, deserti aleqsandresaTvis gaeyo.
B daviTi fiqrobda, rom `mtris namcxvari~ Tavis saqmes ar gaakeTebda.
C daviTs aleqsandre ufro da ufro moswonda.
D daviTs undoda, `mtris namcxvris~ ambavi saidumlod Seenaxa.
11. ras grZnobda daviTi, rodesac mamam aleqsandres `mtris namcxvris~ naWeri miawoda?
A is SeSfoTebuli iyo
B is kmayofili iyo
C is gaocebuli iyo
D is dabneuli iyo
9mtris namcxvari
12. ra iyo is, rasac mama saidumlod inaxavda ̀ mtris namcxvris~ Sesaxeb?
A es iyo Cveulebrivi namcxvari.
B mas sazizRari gemo hqonda.
C es iyo misi sayvareli saWmeli.
D es iyo momwamvleli namcxvari.
13. Sexede winadadebas, romelic moTxrobis boloSia mocemuli:
`desertis Semdeg, meore dilisaTvis, aleqsandrem Tavis
saxlSi dampatiJa.~
amis mixedviT ra SeiZleba vifiqroT biWebis Sesaxeb?
A isini kvlav mtrebi arian.
B maT ar moswonT daviTis saxlSi TamaSi.
C maT kidev undaT `mtris namcxvris~ Wama.
D isini momavalSi SeiZleba damegobrdnen.
14. imis mixedviT, rac waikiTxe, axseni, ratom gaakeTa sinamdvileSi daviTis mamam `mtris namcxvari~?
1
10 mtris namcxvari
15. rogori adamiania daviTis mama? mis dasaxasiaTeblad moiyvane moTxrobidan magaliTi _ ra gaakeTa man iseTi, rac Sens azrs adasturebs.
2
16. ra iswavle am moTxrobidan?
1
gamoyenebuli literatura:
1. Mullis I.V.S., Martin M. O., Foy P., Drucker K.T., ( 2012). PIRLS 2011 International Results in Reading, TIMSS & PIRLS International Study Center, Lynch School of Education, Boston College, Chestnut Hill, MA, USA.
2. Mullis I.V.S., Martin M. O., Minnich C.A., Drucker K.T., Ragan M.A., (2012). PIRLS 2011 Encyclopedia, Education Policy and Curriculum in Reading.
3. Mullis I.V.S., Martin M. O., Kennedy A.M., Trong K. L., Sainsbury M., (2009). PIRLS 2011 Assessment Framework; TIMSS & PIRLS International Study Center, Lynch School of Education, Boston College.
4. National Institute for Literacy, (2008). Report of the National Early Literacy Panel
5. Rafoth, Buchenauer, Crissman, Halko, (2004). School and Home, School readiness – Preparing Children for Kindergarten and Beyond: Information for Parents.
6. Miller Sadker, Zittleman, (2006). Teachers, School and Society: A Brief Introduction to Education
7. Appalachia Educational Laboratory, (2005). Shared Goals for Learning — Is Everyone Using the Same Roadmap?
8. Jeffrey Choppin. (2011) Learned adaptations: Teachers’ understanding and use of curriculum resources.
9. Cotton, Wikelund, (1989). School Improvement Research Series, (1987-1995).
10. Kennedy A.M., Trong K. L., (2007) Influence of the Home Literacy Environment on Reading Motivation and Reading Comprehension.
11. Partin, Gillespie Hendrix, (2002). The Relationship Between Positive Adolescent Attitudes Toward Reading and Home Literary Environment.
12. Borman, Ilgen, Klimoski, Weiner (2003).
Handbook of Psychology, Industrial and Organizational Psychology, Volume 12.
13. kutalaZe ia, (2008).
wigniereba, PIRLS 2006 saqarTveloSi.
14. gamocdebis erovnuli centri (2010).
efeqtiani swavleba, Teoria da praqtika.